Miks koer teeb seda, mida ta teeb

Olen siia blogisse kirjutanud peaasjalikult rõhuasetusega võistlevatele koertele, kuid samas on ka artikleid kodukoerte omanikele. Kirjutaks siia nüüd ühe loo, mis tegelikult haakub mõlema sihtgrupiga.  Võtame näiteks võistluskoera. Paljudel inimestel on probleem, et kõrvalkäigul koer kõnnib tugevalt jalga. Miks ta seda teeb ning kuidas probleemi lahendada? Minnes  koduse koera tasandile, siis paljudel inimestel on probleeme, et koer teeb stabiilselt kodus mingit jama (näiteks närib kingi) ja kuigi omanik justkui sekkub, siis probleem jätkub. Kuigi mõlema kirjeldatud probleemi taust ning tegevuse sisu on erinevad on nende põhjus tegelikult üks.

Aporti koolitamise esimesed sammud

Siia Sportkoera blogisse on läbi aegade saanud kirjutada aporti teemal päris mitmeid lugusid. Teenistuskoerte aladel on aporti toomisel meeletult suur kaal. Seetõttu on väga oluline, et see oleks koolitatud õigesti ja näeks kena välja.
Siit blogist on kusjuures ka kõige rohkem otsitud teemasid  seoses aportiga. Eks see võib olla seotud ka asjaoluga, et aport on ju lisaks IPO le vajalik ka KK s ning ka SK -s. Senistes artiklites olen üsna põhjalikult lahti kirjutanud aporti koolitamise. Tänases loos aga võtaks luubi alla alguse.

Miks jääb rahvusvaheline IPO 2014 pidamata

Kuna sel aastal toimus kokkuvõttes üsna edukas Eesti esimene rahvusvaheline IPO võistlus ning järgmisel aastal (2014) seda enam võistluskalendris pole, siis oleks kohane natuke põhjustest kirjutada.

Kohe alustuseks peab ütlema, et tegelikult on sellest tõsiselt kahju, et seda võistlust järgmisel aastal ei toimu. Sama on öelnud ka eelmise aasta võistlejad ja väliskohtunik ning ka 2014 aastaks juba kutsutud väliskohtunik.. Mõlema piiritaguse suurnime (kohtuniku) suust oli kuulda siirast kahetsust. Selle aasta kohtunik kirjutas mulle vastu minu äraütlemiskirjale, et "Sorry for you. For the handlers and for the sport."
Kirjutaks siis järgnevalt taustast.

Aasta 2013 kokkuvõte

Koeraspordiaasta 2013 on võistluste osas teenistuskoerte aladel läbi saanud ning on aeg teha kokkuvõtteid.

Kui aasta tagasi sai kokku võetud 2012. aasta, mille kokkuvõtet saab lugeda siit http://sportkoer.blogspot.com/2013/01/aasta-2012-kokkuvote.html siis arvasin, et nii hästi õnnestunud aastat naljalt ei ületa. Kui arvestada, et eelmisel aastal tegi IPO t kokku 13 koera ja saadi 17 esmatulemust, siis see on Eesti mastaape arvestade väga suur number. Peab aga tõdema, et see aasta osutus veel edukamaks. Eks tegelikult ju see on ka loogiline, kuivõrd klubis treenivad valdavalt noored koerad ning IPO-sse tulevate koerte hulk seetõttu mitte ei kuku, vaid kasvab.

Mis on liiga sageda koeraga võistlemise juures halba

Ma olen viimase paari aasta jooksul pidanud korduvalt ja korduvalt seletama erinevatele inimestele seda, miks kahe IPO võistluse või IPO ja FH võistluse lähedane paiknemine halb on ning mida toob endaga kaasa liiga sage võistlemine. Kirjutaks antud teemal siia ühe loo, mis loodetavasti natuke selgitab lahti põhjuseid ning läbi selle annab inimestele ka ideid oma koera treenimisel ja temaga võistlemisel. Antud loos käsitlen ennekõike teenistustõugude alasid nagu IPO, FH ja KK. Teiste alade harrastajatel ei tasuks siit otse mõtteid üle tuua.

Dobermanni koolitamisest

Siiani olen ma siin blogis kirjutanud koera koolitamisest üldisemalt ning jaganud kooitusnõuandeid nö. tõust olenemata.  Nagu lugudega ikka, peab nende kirjutamiseks olema mingi ajend või nö. liikuma panev jõud. Antud loo kirjutamiseks on neid tegelikult isegi mitu, mis lihtsalt ühel hetkel nö. karika täis tilgutasid ning kirjutama tõukasid. Oma olemuselt on dobermann teenistustõugu koer, kes on väga hästi koolitatav ning oli varasemal ajal mitmel pool Euroopas ka jõustruktuurides teenistuskoerana kasutusel. Ka saksa lambakoer on teenistustõugu koer. Võiks oletada, et järelikult saab neid kahte tõugu koeri koolitada samade võtetga, kuid paraku see pole nii. Erinevus on küll väike aga siiski määrav.

Koeraspordist, -materjalist ja koolitusest

Koeraomanikke on olemas mitut sorti.
1. On olemas inimesed, kes võtavad endale lemmiklooma ning õige pea avastavad, et see on üks segav olevus, keda tuleb toita ja vajalikul määral jalutada. Selline seltskond tegeleb koeraga vaid nii palju, kui otseselt tõesti peab ning tüüpiliselt pole selliste inimeste koera elu just paremast otsast.
2. On olemas inimesed, kes võtavad koera täiesti selge teadmisega, et temaga peab jalutama, teda tuleb koolitada ning luua talle täisväärtuslik elu.Selline seltskond on meil Eestis õnneks kindlalt enamuses. Arvan, et valdav enamus meie kodudes elavaid koeri elavad täiesti õnnelikku ja toredat elu.
3. On olemas inimesi, kes võttes koera, naudivad temaga koos tegelemisest ning sellega seoses käivad koeraga rohkem , kui otsene vajadus oleks, trenniplatsil. Jõudes koertega mingile tasemele soovivad paljud neist nö. enda ja koolituse katsetamiseks proovida mõnda eksamit või võistlust.
4. On olemas inimesi, kes tahavad koeraga sporti teha. Neile meeldib koera treenida, neile meeldib koerale pakkuda palju tähelepanu ja aktiivset tegutsemist ning saada ühist rõõmu koos tegemisest. Nad on valinud endale aktiivse elu koos koeraga ning nad juba koera võttes kujutavad ette,et ühel päeval võiks kuhugi võistlema minna. Selle eesmärgi nimel nad ka trenniplatsil käivad.
Nii, nagu igasugu koerapidamisega ja - kultuuriga on ka selle neljanda grupiga seotud väga palju legende. Räägikski siis järgnevalt koeraspordiga seondud legendidest, mis meil siin Eestis pöörlevad. Et Agility ja SK inimesed ei solvuks ütlen kohe, et jutt käib teenistusspordi aladest.

Koeraspordist teenistustõugude alade lõikes

Mõte siia selline lugu kirjutada tekkis Facebookis alanud diskussiooni taustal. Ühel või teisel põhjusel on sel aastal jäänud silm peale Kuulekuskoolituse eksamitele ja võistlustele. Vaadates punkte ja sooritusi on jäänud silma suhteliselt suur hulk madalate punktide peale tehtud sooritusi ja ka läbikukkumisi ning seda ka võistlustel. Võtsin huvipärast ette tulemuste andmebaasi ning liitisn kokku kõik sealsed punktid ning jagasin selle osalejate arvuga. Sain Eesti keskmiseks KK tulemuseks 69,94 punkti (ehk läbikukutud tulemuse). See tähendab, et kui minna koeraga KK d tegema ning saada arvestatud tulemus (rahuldav) punktidele 70, siis oled juba saanud kõrgema tulemuse, kui Eesti keskmine. Kui juba sai statistikaga alustatud, siis otsustasin veel sügavamale ronida. Panin siia juurde pildi aasta 2006 Eesti MV stest

Mõtteid seoses ESLÜ MV stega IPO s

Tihe võistluste nädalalõpp jälle seljataga ning seoses sellega emotsioone ka üksjagu. Jagaks siin lugejatega mõningaid mõtteid, mis peas on keerelnud. Kohe alustuseks tasub mainimist, et 18 osalejaga võistlust ei ole üldse kerge korraldada ning ESLÜ sai sellega kenasti hakkama. Tulevikku vaadates saaks küll mõnda asja paremini teha, aga eks võistluste arenedes arenevad ka korraldajad ning see ongi loomulik.

Kutsika jäljekoolitus

Antud lugu on kirjutatud paralleelselt Tüübi treeningute blogisse, mida saab lugeda Royal- Canini lehelt

 ning siia. Royal - Canini lehele on saanud alates esimesest trennist kirjeldada lahti sportkoera kutsika koolituse arengut oma koera (Tüüp) najal. Kuna antud lugu on aga pikem ja analüüsivam ning arusaadav ka ilma seda eelnevat seal lugemata, siis otsustasin selle ka siia paralleelselt panna.

Kutsikale jälje koolitamisel pean ma äärmiselt oluliseks võimalikult laiapõhjalise kogemusliku baasi tekitamist. Leian, et mida laiema põhja kutsikas saab, seda enesekindlamalt suudab ta vanemast peast lahendada probleeme jäljel. Ühest küljest tundub mulle see koera suhtes aus, sest sellisel juhul puutub koer jäljel kokku võimalikult erinevate detailidega juba noorelt . Kui koerale ehitada jäljest pilt, kui ühetüübilisel põllul toiduga reegulaarselt läbiviidavast harjutusest, siis see saabki tema jaoks olema see kuvand, mis seostub jäljega. Kui nüüd ühel päeval jäävad sammud tühjaks, siis se erineb väljakujunenud pildist ja tulemuseks on kindlasti mingi taseme konflikt. Järgnevalt tuleb nurk, mis jällegi erineb ja taas on konflikt jne. jne.

Kutsika koolitus, mida koolitada vol.2.

Jätkaks alustatud teemal. Eelmisel korral kirjutasin, et kutsika koolitamine tähendab oma olemuselt koerale reeglite ja oma keele tutvustamist. Nagu öeldud, on kutsika koolituses kaks nö. aluspõhimõtet - tuleb mõelda välja, mis reegleid nö. nüüd ja hiljem vaja läheb ning siis nende tutvustamisel ja koolitamisel olal võimalikult must - valge.

Kutsika koolitus, mida koolitada

Üritame ennast mõelda nüüd ajahetke, kus meie koju saabub kutsikas. Mida üks koer sellises situatsioonis tunda võib? Tegelikult on seda ju raske ette kujutada. Täiesti ilmne on see, et kutsikas tunneb alguses mõnevõrra ennast ebakindlalt, kuivõrd ta on eraldatud oma emast ning sattunud nii täiesti uute inimeste keskele, kui tegelikult ju ka täiesti uude keskkonda (ruumid, ümbritsevad helid jne.) Kutsika peamine eluline eesmärk, mille nimel ta pingutab, on ellujäämine. Loomadele on antud looduse poolt imeline oskus kohaneda ning võidelda ellujäämise nimel. Ka kutsikad olles pesas ja suheldes omavahel ja emaga on õppinud oskusi, millal võidelda, millal alla anda , millal sõbralikkust näidata jne. Neil on tekkinud teatud kogemuslik baas.
Kutsika kogemus ja ka intuitsioon ütlevad, et mida paremini ta mõistab ümbritsevat ning üritab sellega kohaneda, seda parem on tema võimalus ellu jääda.

Kokkuvõte RV IPO võistlusest

Nagu ka eelnevalt on kombeks olnud, kirjutan korraldajana väikese kokkuvõtte meie poolt korraldatud võistlusest. Kohe alustuseks võib öelda, et oleme üritusega igal juhul rahul ning ei kahetse, et selle korraldamise ette võtsime. Rahvusvahelise võistluse korraldamise idee oli mul tegelikult peas mõlkunud juba pikka aega. Leidsin, et sellise võistluse korraldamine annaks igas mõttes väga palju Eesti koeraspordile ja -koolitusele juurde. Olles veel olnud EKL-KKK esimees, sai juba 5-6 aastat tagasi pakutud erinevatele ühingutele, sealhulgas näiteks Eesti Koeraspordiliidule ning ESLÜ-le RV võistluse korraldamist. Kuivõrd sellise võistluse korraldamine on väga suur töö ja vastutus, siis varasemalt olid kõik teised klubid viidates ka töö mahule ja korralduslikule vastutusele sellest loobunud. Kuigi Sportkoer on inimeste arvult väike klubi, siis on inimestel väga tugev motivatsioon ning on tunda tugevat ühtehingamist. Sellele toetudes saigi aasta tagasi uuritud inimestelt valmidust selline suur üritus ette võtta. Kuivõrd klubiliste huvi ja soov korralduslikult kaasa lüüa oli päris suur, siis saigi riskitud taotlus FCI sse saata ning võistluse korraldamine ette võtta.

Kasulikku lugemist koera koolitamisest

Nagu ma oma eelmises kirjutises mainisin olen siit blogi kõrvalt kirjutanud artikleid ühte teise kohta. Nüüd on siis aeg tutvustada uut ja loodetavasti inimestele huvi pakkuvat kanalit.

Jäljetreeningutest kutsikaeas

Pean lugejate ees vabandama, et paariks nädalaks siia auk tekkis, kuid loodan infopuuduse lähiajal kuhjaga täita. Nimelt olen lähtuvalt oma kutsika treeningutest alustanud nö. artiklitesarjaga, kus saab kirjeldatud treeningute arengut nullist samm - haaval edasi. Mõte on luua nö. ajatelg, et oleks võimalik näha, kuidas A -le järgneb B ja B-le C jne. Hetkel on veel natuke selle sarja avaldamisega seotud mõningad takistused, mis peaksid kohe lähiajal saama kõrvaldatud.  Valmis on juba kolm esimest lugu, mis kõik ka videotega illustreeritud. Ehk siis palun kannatust ning informeerin kindlasti siin ka sellest, kui kirjutised ülesse lähevad.

Täna aga kirjutaks natuke jäljetreeningutest ning nende sobivusest konkreetsele koerale ning planeerimisest lähtuvalt koera east ja võimetest.

Koerajuhi psühholoogiline ettevalmistus võistlusteks vol.2.

Jätkaks teemat. Nagu eelmises artiklis mainisin, on võistlusteks valmistumisel suurim viga, mida teha saadakse, et viimasel kahel nädalal hakatakse vigasid parandama, väsitatakse koer ära, asjad lähevad aina hullemaks ning lõpuks ollakse stardijoonel kombinatsiooniga väsinud koer ja stressis omanik. Sellises asetuses ei saa mitte mingi skeemiga head tulemust tulla.

Koerajuhi psühholoogiline ettevalmistus võistlusteks

Olen siin varem kirjutanud artikli koera psühholoogilisest ettevalmistusest ja stressist http://sportkoer.blogspot.com/2012/04/psuuhilisest-pingest-ja-stressist-ning.html. Täna kirjutaks koerajuhile konsentreerudes. Koerasport on kahe eri liiki elusolendi, inimese ja koera, koostöö.  Seoses võistlusteks ettevalmistumisega ning võistlemisega tekib mõlemal osapoolel pingeid ning stressi ning see mõjutab lõpptulemust. Koerajuhi pinge ja stress mõjutab tulemust oluliselt rohkem, kui koera stress. Kui koeraga rohkem koos olla, temaga trenni teha ning ehitada ülesse õigetel alustel koostöö, siis koer õpib usaldama ning lootma koerajuhi peale ning lugema temale antavaid signaale ja märke.

Kui koerajuht satub stressi, siis muutuvad kohe märgid, märkab seda kohe ka koer ning see pinge kandub edasi koera peale. Selliselt võibki suur eelnev tehtud töö ja väga hästi koolitatud koer võistlustel vaid hale vari välja paista. Järgnevalt annakski mõningeid nõuandeid võistluseelseks ning -aegseks käitumiseks.

Sportkoera FH võistlus 2013

Nagu varem kombeks on olnud, teen ka sel korral kokkuvõtte toimunud võistlusest.
Esialgselt tekkis mõte panna pealkirjaks hoopis " Ühe võistluse anatoomia". Erinevalt eelmistest võistluste kokkuvõtetest kirjutan sellest võistlusest natuke laiemalt. Meil Eestis on päris palju inimesi, kes erinevatel võistlustel võistlevad ning on ka ridamisi inimesi, kes neid vaatamas käivad. Enamus neist aga näevadki vaid seda nö. veepealset osa. Mõtlesin, et lisaks toiminud võistlusele ja sooritustele kirjutaks sedapuhku lahti ka selle nö. peidus poole. See vast annab võistlustest, kui sellistest natuke laiema ülevaate. Ehk, mida kujutab endast üks FH võistlus, selle korraldus ning mis on selle juures oluline.
 Antud kirjutise mõte ei ole mitte kuidagi tähtsustada antud võistlust teiste ees või näidata seda üritust kui ebatavalist sündmust. Enam vähem sarnane taust on igal FH võistlusel. Loodan, et selle artikli põhjal saavad äkki mõningaid ideid korraldajad, tekib terviklikum arusaam lihtsalt kiibitsejatel ning ka võistlejad mõistavad paremini tervikut. Nagu öeldud kirjutan ka sooritustest ning üldmuljest.

Koerte jäljekoolituse aluspõhimõttest.

Jäljekoolitus erineb oma olemuselt totaalselt kuulekusest ja kaitsest. Seda erinevust on toonitanud sisuliselt kõik väliskoolitajad, kes meid külastanud on. See erinevus ongi tegelikult jäljekoolituse nö. aluseks, mis tagab edu. Toonitan siinkohal igaks juhuks üle, et räägin teenistuskoerte jäljest, mitte jahikoerte jäljest. Antud blogi näol on tegemist klubi Sportkoer blogiga, mis tegeleb jälje, kuulekuse ja kaitse treenimisega koertele ning eesmärgiga võistlusspordile. Sellest lähtuvalt on ka siinsed kirjutised ennekõike FH-st, IPO-st ja KK-st.
Kui soovid koolitada koerale jälge, siis on kõige aluseks just õige vaatenurk ning sellest nö. baasolemusest arusaamine.

Räägiks koeramaterjalist ja -koolitusest vol.3

Tegelikult jäi ju mõned nädalad tagasi teema, millest sai kirjutatud kõigepealt koeramaterjali vaatevinklist  http://sportkoer.blogspot.com/2013/04/raagiks-koeramaterjalist-ja-koolitusest.html ja siis lahti seletatud koerasprdi mõiste antud nurga alt http://sportkoer.blogspot.com/2013/04/raagiks-koeramaterjalist-ja-koolitusest_9.html  . Kuivõrd aga esimeses artiklis sai lubatud veel ühte järge, mille rõhuasetus on koolitamisel, siis likvideeriks võla.  Veel selline kasulik info, et seoses blogi tausta vahetamisega hakkas jällegi tööle otsing. Kui keegi soovib leida artikleid aportist või jälje nüanssidest, siis lüües otsitava sõna otsingusse leiab blogi taaskord ülesse vastavad artiklid.

Tänast järge ajendas mind kirjutama nädalavahetusel nähtu. Tõsi, see mida kirjutanud olen, on mõnevõrra kordav mingite varasemate kirjutistega, aga kohati tundub, et "kordamine on tarkuse ema" aitabki lõpuks inimestel paremini täpsemast mõttest aru saada.

Anna koerale võimalus soorituseks vol.2

Jätkaks teemaga. Tänases artiklis tooksin konkreetseid näiteid. Loodetavasti need näited suunavad mõtlema ning aitavad paremini aru saada.

Anna koerale võimalus soorituseks.

Koera koolitamine tundub esmapilgul hästi lihtne. Ilmselgelt saab sellega hakkama igaüks. Vähemalt nii valdavalt arvatakse. Kui rääkida võistluskoera ettevalmistusest, siis lisandub aga siia lisaks veel palju erinevaid värve ja varjundeid. See kõik muudab koera koolitamise oluliselt keerulisemaks. Kõik need erinevad nüansid taanduvad lõppkokkuvõttes sõnadele koeralugemisoskus, koera käitumine ning meeleolu.  Kui tahta ülesse ehitada ilus ja stressivaba sooritus, tuleb alati iga harjutuse läbiviimisel keskendudagi sellele, kuidas koer seda harjutust tunnetab ning milleks ta antud kontekstis võimeline on.

Räägiks koeramaterjalist ja -koolitusest vol.2.

Inspireerituna eelmise artikli peale ilmunud kommentaarist, kirjutaks siia veidi pikema kommentaari. Kuna see kommentaar saab olema pikemapoolne, siis leidsin, et see võiks olla eraldi kirjutis, mitte lihtsalt vastus küsijale.

Räägiks koeramaterjalist ja -koolitusest

Seda teemat on saanud eri nurga pealt kajastada mitmeid kordi. Üritan täna ennast vähem korrata ning natuke teise nurga pealt kirjutada.  Põhjuseid antud teemaga jälle välja tulla on mitmeid. Eks, nagu enamus minu siinseid arvamuslugusid, on ka antud teemal ju mingi nö. käivitaja, mis teema taaskord ülesse tõstis. Õigupoolest on neid nö. mõtlema panevaid käiviteid isegi mitu. Kuigi antud lugu kannab arvamusloo märki, siis loen seda koolituslikus mõttes oluliselt rohkem määravaks artikliks, kui näiteks mingi aporti hoidmist või jälje alustamist puudutavat artiklit.

Kas koera või inimese reeglid?

Jätkaks poolelijäänud teemaga seoses koduse eluga ning suhetega koeraga. Kirjutasin sellest siia kaks eelnevat artiklit, mille soovitaks läbi lugeda . Ühes räägin natuke rohkem  seosest hundid ja koerad http://sportkoer.blogspot.com/2013/02/huntidest-karjajuhist-ja-koera.html teises koera domineerimisest http://sportkoer.blogspot.com/2013/03/koera-domineerimisest-karjajuhi.html . Nüüd siis jätkaks pooleli jäänud paigast.

Jäljetreeningute planeerimisest vol.2

Jätkaks pooleli jäänud teemal. Kui eelmisel korral kirjutasin vigadest ning samuti lotelsin ülesse nö. vajalikud eeldused, siis täna  kirjutaks lahendustest ja annaks nõuandeid. Kes veel ei ole lugenud eelmist kirjutist soovitan seda lugeda, sest sel juhul on täna kirjutatu lihtsamini arusaadav.
Koera koolitamine põhineb hästo suuresti loogikal ning analüüsil. Loomulikult tuleb ka osata õigeid asju tehniliselt õigesti teha ja koera lugeda, kuid mõeldes nö. mitte ühe trenni siseselt, vaid nö. pikema plaani peale, siis taandub kõik planeerimisele. Ma lugesin eelmisel korral ülesse kõik need eeldused, mis on vajalikud heaks jäljetööks. Mõeldes nendele loksubki kõik paika.

Jäljetreeningute planeerimisest.

Jätaks nüüd hetkeks hundi ja karjajuhi jutu ja kirjutaks muul teemal. Edaspidi kindlasti jätkan ka pooleli jäänud teemaga. Kuivõrd jäljehoaeg ei ole vaatamata sügavale lumele enam mägade taga, siis kirjutan täna jäljetreeningute planeerimisest.
Mina kuulun selgelt nende inimeste hulka, kes leiavad, et mõistlikum on õpetada inimesi analüüsima ning iseseisvalt lahendusi leidma, kui probleemide tekkimisel lihtsalt lahendust pakkuda.  Oma senise kogemuse põhjal võin üsna veendunult väita järgnevat. Kui inimesel tekib probleem ning ta ei saa sellest sügavamalt aru ega seosta seda nö. tervikliku pildiga, siis pakkudes antud hetkel laheduse, on vaid aja küsimus, millal inimene leiab ennast taas järgneva probleemi otsas istumas. Seetõttu olen ma üritanud siinsetes artiklites, nagu ka oma loengutes lisaks konkreetsetele lahendustele , õpetada ka inimesi laiemalt mõtlema.

Koera domineerimisest. Karjajuhi staatusest.

Jätkaks alustatud teemal. Lahkaks lahti nii koera domineerimisega haakuvad nüansid, kui ka vaataks suhet koeraga vaatenurgalt - kes teeb reegleid ning kes neid täidab. Kes pole lugenud eelnevat artiklit soovitaks seda teha  http://sportkoer.blogspot.com/2013/02/huntidest-karjajuhist-ja-koera.html

Huntidest, karjajuhist ja koera koolitamisest

Lugesin eile ühte Soome koerakoolitusajakirja, kus oli muuhulgas välja toodud, et viimasel ajal on ilmunud paar päris head raamatut huntide käitumisest, kus kirjas kõik viimased uuringud ja avastused. See viis mind taaskord mõtteradadele, mida pikalt heietatud nii Koertekojas, kui ka teistes foorumites, kus on arutatud teemadel koera põlvnemine, hundid ning nendega haakuvad uued uurimused, karjajuhi staatus ning koerakoolitusmetoodika.
Päris paljud teoreetikud Eestis  on viimasel ajal aina kõvahäälsemalt hakanud võtma sõna suunal, et koeraga ei tohiks käituda toetudes teooriale, et tuleb olla karjajuht ning koerale nö. madalam positsioon kätte näidata. Samuti võetakse uute nn. hundiuuringute taustal aina rohkem sõna, et vanad, nö. negatiivse mõjutusega meetodid on saatanast ning seda tõestavad ka uuemad uuringud. Toetudes oma kogemusele, erinevatelt praktikutelt kuuldule ning samuti erinevatest raamatutest loetule tahan järgnevalt argumenteerida ning nende väiteid ümber lükata.

Räägiks veel koeraspordist

Olen analoogsel teemal ka varem siin kirjutanud, kuid kirjutaks veel. Käisin pühapäeval just sõitmas Tartu Maratoni. Sõites autoga 3 tundi stardipaika, veetes pool päeva rajal ning sõites siis taas 3 tundi tagasi jääb aega päris palju erinevatele teemadele mõtlemiseks. Nagu ma varem korduvalt olen maininud, siis selle blogi peamine mõte on anda inimestele võimalusel lisateadmisi ning arendada silmaringi seoses koerakoolitusega. Kui mõelda koeraspordi arendamisele, siis minu arust on võrdselt tähtis nii koerale ilusama ja kiirema istu käsu õpetamine, kui ka õige hoiaku kujundamine. Järgneva looga ma üritangi mõtteviisi ja hoiakut kujundada.

Koer kipub kõrvalkõnnil ette vol.2

Jätkaks alustatud teemal.Kui eelmises kirjutises rääkisin tehnilisest koolitusveast, et koer ongi õpetatud valeasendisse, siis sel korral räägiks teistest põhjustest.
Koer võib hakata käima valeasendis (antud kirjutises ees) ka lähtuvalt meeleolust. Meeleolu mõttes kõnnivad koerad kahel põhjusel ette:
1. Koer on liiga rõõmus
2. Koer kipub kõrvalkõnnis koerajuhi üle domineerima

Koer kipub kõrvalkõnnil ette

Nüüd siis teise küsitud teema juurde. Paar nädalat tagasi esitati siin blogis küsimus, et mida teha, kui koer kipub kõrvalkõnnil ette.
Nagu ma olen eelnevalt korduvalt maininud teevad koerad koolitusplatsidel ning võistlustel täpselt seda, milleks me neid koolitame. Osad inimesed räägivad ekslikult, et näe täna ei olnud koeral tuju või vot täna tahtis mu koer selliselt teha jne. Tegelikkuses teeb koer aga ikkagi täpselt seda, milleks me teda oleme õpetanud. Tuleks välja analüüsida põhjus, miks ta tegi seda, nagu ta tegi ning siis see koolituslikult ära korrigeerida. Kui näiteks võistlustel teeb koer midagi ootamatult teisiti, siis tavaliselt on põhjuseks asjaolu, et ise oldi vales meeleolus ja tehti midagi teisiti, koer oli vales meeleolus jne. Ilmselgelt on alati kõigel konkreetne koolituslik põhjus. Kui teil on koeraga normaalne suhe ja koeral meeldib teiega platsil viibida, siis koer teeb täpselt seda, mida te temalt soovite. Iseasi, kas te suudate koeraga temale arusaadavas keeles kommunikeerida selliselt, et ta aru ka saab, et mida te siis tegelikult soovite. Järgnevalt siis kõrvalkäigust. Muide kõrvalkäigu koolitamisest ja meeleolust olen ma siia blogisse kirjutanud päris mitu artiklit. Lugege ka neid, saate parema tervikpildi.

FH jäljest ja selleks treenimisest vol.2.

Jätkaks FH teemal sealt, kus pooleli jäime ning räägiks täna konkreetsemalt treenimisest. Selleks, et antud loost paremini aru saada, soovitan kindlasti lugeda läbi eelnenud loo. Nimelt FH jälje treenimine toetubki seal eelmises loos toodud iseloomustajatele. Teisisõnu, kui tahad koerale õpetada kiirelt istumise, siis pole kasu tema seisma õpetamisest või lamama õpetamisest vaid tuleb teha trenni käsuga istu ning ideaalis premeerida kiiret istut. Tegelt ju hästi loogiline. Kui sul on hoovis söe ja mullakoorem ning sul oleks vaja söekoorem saada teise aia nurka, siis kärutades päevad läbi palehigis mulda jääb kahjuks söekoorem ikka vanale kohale. Seega soovides võistelda FH -s tulebki algusest peale treenida FH-d.

FH jäljest ja selleks treenimisest

Kuna eelmisel nädalal üks blogilugeja palus, et ma kirjutaks FH jäljest, siis seda ma nüüd ka teen. Tänan lugejat, kes huvi tundis ning sellega nö. järgnevale artiklile aluse lõi. Aitan hea meelega küsijatele asju lahti seletada, kui nad küsivad. Räägiks alustuseks FH jäljest üldisemalt, siis edasi treeningutest ja võimalikest probleemidest ka.

Oma olemuselt on justkui IPO ja FH jälg sarnased, aga samas on nendes päris suuri erinevusi.

Kutsikaga mängimisest vol 2

 Jätkaks teemat. Räägiks lahti mõningad nö. probleemid ning käitumised.

Kutsikaga mängimisest

Olen siin varem kirjutanud päris mitu lugu kutsika koolitusest ning ka mängust. Lugude juures on ka illustreerivad videod, kust on näha, et kuidas midagi võiks teha ning mis on oluline. Mõte teemat käsitleda tekkis ühest küljest lähtuvalt sellest, et minu poole pöörduti ja küsiti nõu mõningate detailide osas seoses kutsikaga mängimisega ning teisalt lähtuvalt sellest, et nägin just internetis ühte videot, kus üks meie kohalik tegija kutsikat jõmaka mänguasjaga taga ajab. Vaadates seda videot ning mõeldes mulle esitatud küsimustele pean paraku tõdema, et sellisel asjal nagu kutsikaga läbiviidav mäng on olemas rida näiliselt pisidetaile, mis tervikus üsnagi määravaks saavad. Need detailid aga määravad väga palju. See, kuidas kutsikaga mängida määrab tegelikult päris palju koera saagiinstinkti arengus, oskuses omanikuga suhelda, õpetab kutsikale nö. peamisi kanaleid ning annab talle enesekindluse ning usu võitu olenemata raskustest. Kutsikaeas on koer nagu käsn, mis kogemusi endasse imeb ning need puhtale valgele lehele joonistatud kogemused tekitavad nö. esimese pildi elust.

Heaks kuulekuse soorituseks on vajalik õige meeleolu vol.2.

Sirvisin läbi oma vanemaid artikleid, mida siia olen kirjutanud ning leidsin et tegelikult olen ma antud teemat käsitlenud väga erineva nurga pealt ning üsna laialt. Samas jätkates esmapäevase artikli teemadel ma siiski kirjutaks veel natuke meeleolust. Eelmises kirjutises ma tõin mõned näited, kuidas meeleolu mõjutab sooritust. Üritaks nüüd natuke paremini alustuseks lahti kirjeldada vajaliku meeleolu.

Heaks kuulekuse soorituseks on vajalik õige meeleolu

Lükkaks uuesti siinse blogi käima. Põhjuseid selleks on erinevaid. Üks peamisi on tegelikult see, et ma olen saanud päris paljudelt inimestelt tagasisidet, et neid on siinsed artiklid reaalselt aidanud. Kuivõrd neid pidevalt kogu aeg juurde lugemas, siis otsustasin ikkagi jätkata.  Kui ma pausi tegemisel mainisin, et see oli tingitud mingite inimeste üsna näotust käitumisest, siis tänaseks ole ma veendunud, et neid inimesi on siiski sedavõrd vähemus, et tobe oleks ennast neist häirida lasta. 
Ehk siis, kellel huvi lugeda kuulekusest, jäljest ja kaitsest ning koera koolitamisest, siis jätkan siin artiklite kirjutamist. Jätkuvalt soovitan lugeda ka varasemaid artikleid, kuivõrd ma üritan ennast mitte korrata ning samadest asjadest topelt ei kirjuta. Täna võtaks ette taaskord meeleolu teema.

Aasta 2012 kokkuvõte

Olen varasemalt kirjutanud aastate kokkuvõtteid onaoma.eu lehele.  Kuivõrd ma seal lehel enam sisuliselt ei toimeta, siis jätkaks traditsiooni siin. Teeks kokkuvõtte möödunud aastast ning mõtleks 2013 aasta peale.