Olen siin varem kirjutanud artikli koera psühholoogilisest ettevalmistusest ja stressist http://sportkoer.blogspot.com/2012/04/psuuhilisest-pingest-ja-stressist-ning.html. Täna kirjutaks koerajuhile konsentreerudes. Koerasport on kahe eri liiki elusolendi, inimese ja koera, koostöö. Seoses võistlusteks ettevalmistumisega ning võistlemisega tekib mõlemal osapoolel pingeid ning stressi ning see mõjutab lõpptulemust. Koerajuhi pinge ja stress mõjutab tulemust oluliselt rohkem, kui koera stress. Kui koeraga rohkem koos olla, temaga trenni teha ning ehitada ülesse õigetel alustel koostöö, siis koer õpib usaldama ning lootma koerajuhi peale ning lugema temale antavaid signaale ja märke.Kui koerajuht satub stressi, siis muutuvad kohe märgid, märkab seda kohe ka koer ning see pinge kandub edasi koera peale. Selliselt võibki suur eelnev tehtud töö ja väga hästi koolitatud koer võistlustel vaid hale vari välja paista. Järgnevalt annakski mõningeid nõuandeid võistluseelseks ning -aegseks käitumiseks.
Alustaks koera ettevalmistusega. Kui soovite saada eksamil või võistlusel hea tulemuse, siis soovitan tegutseda planeeritult. See tähendab, et vajalik võistlus tuleb juba pikemalt ette valmis vaadata ning hakata koeraga selleks valmistuma juba pikemat aega varem. Ideaalis peaks mõtlema selliselt, et nö. lõpptähtaeg oleks ca. 2 nädalat enne võistlust. Selleks ajaks peaks koer olema valmis.
Kui selle tähtajani on pikem periood, siis on võimalik treeninguid selliselt planeerida, et kõik vajalikud elemendid saaksid piisavas koguses kordusi ning korralikult lihvitud. Miks 2 nädalat? Aga sellepärast, et viimane nädal peab koer saama puhata ning eelviimane nädal on vajalik nö. häälestamiseks ja äärmisel juhul mingi üksiku detaili lihvimiseks.
Kui seate endale eesmärke ja vaheeesmärke koera koolitamise osas, siis oluline oleks neid realistlikult teha. Eesmärgid võiksid alati olla kõrged, kuid nad peaksid siiski olema saavutatavad. Liikudes eesmärgile ja tähtajale lähemale oleks oluline enda vahepealset seisu testida, et avastada võimalikke vigu ning vajakajäämisi.
Nüüd on jäänud võistlusteni aega 2 nädalat. Oled koera koolitanud teatud tasemeni. Oluline on mõista, et see ongi teie hetke tase. Järelejäänud 2 nädalaga ei suuda enam midagi parandada või muuta. Mõtle selle peale, kaua sakokku koera oled treeninud ning kui kaduvväike aeg sellega võrreldes on kaks nädalat. Seega kui realistlik on selle 2 nädalaga mingeid asju korda saada? Väga ju ei ole. Siin on nüüd üks konks. Tuleks osata eristada koera koolitustaset ja oskusi ning häälestust. Nagu ma varem mainisin, siis järelejäänud ajal toimub häälestamine, mis erineb totaalselt treenimisest. Häälestamise käigus tehakse teistsuguseid harjutusi ning rõhuasetused on täiesti teised. Häälestusega on võimalik väga palju muuta. Näiteks, kui koer oskab jälge ajada hästi ja mingil põhjusel 2 nädalat enne võistlust ei toimi nagu miski, siis on vaja koer sealt nö. välja tuua ehk lisada motivatsiooni, anda juurde enesekindlust või just teha teda täpsemaks. See on nö. häälestamine ning selle käigus saab nö. i täpi peale ning koera tegelikud oskused kooruvadki esile. Kui vaatate, et koer ei oska jälge ajada ning treenite hullumiseni juurde, siis see ei vii kuhugi ja kõigele lisaks ta ju oskas juba ammu aega tagasi seda.
Hinnates koera oskuste taset 2 nädalat enne võistlust tulebki seda sellisena võtta ehk , nagu ütlesin hullumiseni edasi treenimine ei vii kuhugi. Pead aksepteerima seda taset. Kui sa ei ole olukorraga rahul ning kontsentreerud puudujääkidele, ja hakkad nendega kontsentreeritult tegelema, siis kaasneb sellega alati teatav närvipinge ning aja nappus (mis tõstab veel stressi). Sellises situatsioonis läheb tavapäraselt olukord veel kehvemaks ning lisaks tekib uusi probleeme juurde. Lõppkokkuvõttes oled võistluseelsel õhtul situatsioonis, kus koer ei oska enam isegi neid asju, mida ta kaks nädalat tagasi oskus ning lisaks on närvid läbi ja pinge suur.
Ehk siis lühidalt kokku võttes
a. püsitate eesmärgi ning vajadusel vaheeesmärgid
b. koostate treeningplaani
c. hindate vaheeesmärkide kaudu oma plaanis püsimist
d. kaks nädalat enne võistlust tee kokkuvõtte, kus olete ning mõtle, et mida saab veel häälestamisega kuhugi muuta (ehk määratlete ära koera tegeliku taseme)
e. see on nüüd sinu hetketase ning sellega tuleb arvestada. Ületreenimine või muretsemine ei tee midagi paremaks.
Viimane nädal enne võistlust ei tohiks mingil juhul enam koera treenida vaid ennekõike häälestada. Mõtle alati selliselt, et kui näiteks enne koer istus ja nüüd enam ei istu, et mis põhjus seal võib olla. Ei saa ju olla, et koer unustas ära istu käsu ?? Tõenäoliselt on pigem nii, et oled natuke närvis ning seetõttu äkki käitud kuidagi teisiti ning koer ei saa kehakeelest päris aru ja teeb valesti. Seega võta aega mõtlemiseks ja analüüsiks ja ürita ennast paranada. Ilmselgelt ei unusta koer ära õpitud asju ja nädal tagasi toiminu ei saa lihtsalt ära kaduda. Seal peab olema teine põhjus. Kui nüüd hulluda mingi elemendi koolitamisesse, siis see võib kaasa tuua probleemide laviini. Tuletan veelkord meelde, et põhimõtteliselt 2 nädalat enne võistlust oli koer nii hea, kui ta oli ning treeningtaset 2 nädalaga ei muuda. Ürita meeles pidada koera taset ning ennast sellega rahustada, et see tase ju oli käes.
NB! oluline on mitte lasta meeleolul langeda, kui saavutatud tase ei vasta päris eesmärgile. See on see tase, millega pead võistlema ning juurde kiirustamine või stressamine ei tee midagi paremaks. Tuleb kontsentreeruda nö. parimale ning positiivsele. Alati on võimalik leida negatiivseid momente ,mis korras ei ole. Kontsentreeru pigem positiivsele. Mõtle läbi kogu tervik ning eristades positiivse negatiivsest rahusta ennast positiivse poolega ning analüüsi võimalusi negatiivseid üllatusi nö. häälestuse käigus parandada. Samas peab seda 2 nädala aegset taset võtta kui fundamenti ehk kõik mis siit paraneb on nagu samm edasi. Kui midagi ei paranegi, siis oled ikka rahul ja üritad selle parima kõik võistlustel välja tuua. Siinkohal jätaks pooleli.
Koera ja koerajuhi heade suhete nimel on minu meelest trennipäevadel toimuvast vaat et isegi olulisem see, mis toimub trennipäevade vahel. Ka siis kui see pole otseselt trennis tehtavate harjutuste kordamine või lihvimine jõuab isegi ühe nädalaga koera etteastet järgmise trenni või võistluse ajaks mitte just 180 kraadi aga no.. +/- 20 kraadi ikka muuta.
ReplyDeleteEks see arvatavasti sõltub ka koeraspordialast ja tasemest, kus võisteldakse. Lugedes kahest nädalast, mõtlesin ma kohe oma rahvasportlase peale, kes harrastab SK-d ja agilityt, on suht noor ja "roheline" aga üllatab oma õppimisvõime ja arusaamistempoga.
Kahe nädala sisse jääb 14*4 jalutuskäiku ehk siis 56 võimalust teha midagi harivat. Alustades reaalsete SK võtete proovimisest - kõrvalevõtt, kõrvalkäik, asendivõtud liikumiselt, juurdetulek, aport improviseeritud vahenditega, jätkates agilitymängudega ümber puude, tänavapostide, üle pinkide, palkide, kivide kuni üldise meeleolu ja energiataseme püüdmiseni läbi mängu, müramise, tagaajamise jms. Lisaks need krõbinad, mida ei jõua õues sisse sööta.
SK võtmes meenub mulle näiteks käemärgi vähendamine, millega meil oli probleeme. Nii enda kui koera puhul oli sõltumine käemärgist pigem psühholoogiline kiiks, sõna enda tähendus oli mõlemal juba ammu selge ja klikkeri abil piisas paarist päevast et teha koerale selgeks - sõna tähendus püsib sama ka ilma käemärgita.
Ma üritan võtta iga õpetatavat asja kui trikki, olgu selleks siis mõni täiesti uus käsklus, olemasoleva finetuunimine või ka lihtsalt mõni iseenesest mõistetav tegevus või meeleolu, mille puhul ma tahan, et koer teaks, et mulle meeldib kui ta teeb seda. Uue triki õppimiseks sellisel tasemel, et koer hakkab aru saama, mida talt tahetakse ja suudab juba iseseisvalt eksperimenteerida õiges suunas läheb sõltuvalt trikist 15min - 2 päeva. Nädalaga jõuab juba sellisele tasemele, et julgeb omade seas veidi kekutada uue oskusega ja paari-kolme nädalaga tekib teatav enesekindlus nii endal kui koeral ja vaikselt saab juba ülesandesse raskendavaid lisanüansse lisada, mis viivad lõppeesmärgile lähemale.
Trennisoorituse meeleolule mõeldes saab võtta tuju tõstva ja särtsu sisse andva trikina ükskõik mida, mis on väljapool trenni jäänud silma kui koera energia üleskütja. Juba olemasoleva käitumise kinnipüüdmise ja sellele positiivse väärtuse süstimise protsessi kiirendab klikker ja koera varasem kogemus sellega. Kui koer teab kliki tähendust - ma tegin midagi, mis mu omanikule meeldis - siis võib selliseid toredaid meeleolusid ja käitumisi väga kiiresti nn "purki püüda" ja trikisõna alla panna. Või süstida mõnele potentsiaalselt tuju tõstvale tegevusele lisaväärtust, et see koerale meeldima hakkaks.
Konkreetsete näidetena tuleb mulle meelde meie enda premeerimisvahendina maiuselt mängule üleminek. Paari nädalaga õnnestus mänguasja väga palju positiivset väärtust süstida premeerides mängu samamoodi nagu "istu!" ja "lama!" vms käsu täitmist. Piisavalt, et juba peale esimest nädalat lisapreemiana koos maiusega trennis kombineerida ja trenni sedasi veidi rohkem särtsu ja mängulisust tuua. Teise nädala lõpuks jääb juba mulje, et mäng on muutumas primaarseks. Kui alguses sikutas koer ettevaatlikult ja laisalt lihtsalt selleks et omanikult klikk ja maius välja pressida, siis teisel nädalal lendab koer kohati juba käpad õhus ringi, uriseb hasardist ja maius on pigem teisejärguline. Selle kahe nädala jagu mängimise kinnistamisega väljapool trenne teeb koera energiatase ja meeleolu vähemalt minu silmis korraliku tiigrihüppe.
Ehk siis koer jaoks, kes on õppinud õppima uusi asju, on kaks nädalat väga pikk aeg, et klikkida võistluspäevaks n.ö. kirss tordile.