Wednesday, January 17, 2018

Eesti Kennelliidu toimivusest

Kirjutasin siia üsna pika loo. Kuna lühemalt ei saa antud teemat lahti rääkima, siis annan juba ette teada, et kui keegi ei jaksa lugeda, siis alati saab ka pooleli jätta :)

Seoses Eesti Kennelliiduga lisandub pidevalt juurde inimesi , kes on mures toimuva pärast. Vaadates nö. ajas tagasi näeme me ju nii lähemas, kui ka kaugemas minevikus päris palju nö. alarmi tekitavaid sündmusi – inimeste lahkumine büroost (mida on ju näha olnud büroo juhataja ja raamatupidaja vahetumisena juba korduvalt), juhtatuste mittepüsimine ning revisjonikomisjoni kriitilised aktid. 

Kui me seisataks hetkeks ja üritakse enda jaoks välja mõelda, et mis asi see Eesti Kennelliit üldse on, siis pakuks, et erinevate inimeste nägemus oleks väga erinev. Osade silmis on see kindlasti registripidaja ja näituse korraldaja, teiste silmis meenutab pigem nagu miskit tõuühingut, millel on lihtsalt oluliselt suurem vorm kui TÜ-del tavaliselt jne jne.  Olen olnud Eesti Kennelliidu juhtimise juures eelnevatel aegadel nii juhatuse aseesimees, volinike kogu esimees kui ka allüksuse juht. Samas oman üsna pikaaegset kogemust ettevõtluse poolelt olles olnud 23 aastat juhatuse liikmeks  oma valdkonna ühes edukamas ettevõttes. Kui ma panen need kaks eri suunalt tulevat kogemust kokku, siis mina näen EKL eksisteerimises üsna tugevaid loogika vigu, mis tegelikult kogu seda probleemide rägastikku põhjustavad.  Üritangi järgnevalt lahti rääkida, mis on EKL i eksisteerimises valesti ning kuidas oleks reaalne asjad korda saada.

Monday, January 8, 2018

Mis toimub EKL -KKK ga

Kuna viimase kuu jooksul on seoses EKL - KKK ga toiminud uskumatuid asju, siis kirjutaks siia nö. kokkuvõtvalt kokku, mis on toimunud ja miks.
Kuni aastani 2001. valitses Eesti koerakoolituses olukord, kus meil puudusid igasugused katse eeskirjad, eksamite ja võistluste kalendrid, tulemusi ei näinud kuskilt  jne jne. Sellest võiks kirjutada omaette loo, kuidas tol ajal eksameid tehti ja üldse mingite eksamite toimumise kohta infot sai jne. Aastal 2001. kogunesid kokku Eesti koerakoolitusega seotud inimesed (kohtunikud, koolitajad jne) ning loodi EKL Koerte Koolitust Koordineeriv Kogu ehk EKL -KKK.  Sellest ajast on nüüd möödas ligi 17 aastat ning peab tõdema, et nii raskes olukorras, kui praegu Eesti Kennelliidu koertekoolitusega tegelev üksus on, pole kunagi selle aja jooksul kordagi ette tulnud. Ma  juhtisin EKL - KKK d 2001 - 2011 ning minu tagasiastumisega samas ajajärgus astus tagasi EKL - KKK juhtimise juurest mitmeid asjalikke inimesi. Tegelikult ma adusin, et tuleb mõningane kukkumine, kuid ma ei kujutanud ette, et saab nii hulluks asi minna, nagu ta praegu on. Hetkel valitseva olukorra kohta võib öelda, et põhimõtteliselt on EKL - KKK lakanud olemast. Sisuliselt tähendab see näiteks seda, et kui täna keegi tahab veebruarisse taotleda KK või BH eksamit, siis ei saa öelda, et see on võimatu, kuid see on peaaegu võimatu. Kirjutan puhtalt faktidele põhinedes samm - haaval lahti, mis on toimunud alates detsembri algusest.

Wednesday, September 27, 2017

Eesti Kennelliidu võimalik strateegia

EKL võimalikud arengusuunad

Järgnevalt panen siia kirja oma nägemuse Eesti Kennelliidu võimalikest arengusuundadest. Ehk milline peaks Eesti Kennelliit olema, millega peaks tegelema, mis mahus ning mis ajaks peaks midagi saavutama. Palun minu kirjutist mitte mõista kriitikana senise tegevuse osas või kuidagi sellisena, et ma juhiks tähelepanu millelegi, mida pole tehtud. Kirjutan siia nö. laia pildi ehk millega, mis kujul tuleks tegeleda ja kuhu poole tuleks liikuda. Üritan minna nii konkreetseks kui võimalik ning tuua välja konkreetsed tegevused ja ajalised raamid.

Kuivõrd tänapäevased inimesed armastavad pilte rohkem kui teksti, panen siia algusesse kohe ühe skeemi, mis võtab mingil määral kokku järgnevat juttu.
NB! Skeem on siiski üsna pinnapealne ning ei sisalda kõike ja paremaks arusaamiseks tasub siiski järgnev läbi lugeda.



Tuesday, July 4, 2017

Koerakoolitamisest kui selllisest

Ei ole päris pikalt siia midagi kirjutanud.  Üks teema on aga peas keerelnud juba jupp aega ning otsustasin selle nüüd siia ülesse kribada. Ma arvan, et see teema tekitab kindlasti järelkajasid, kindlasti nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone.  Aga eks see ongi ju loogiline, sest inimesed on erinevad ning seetõttu ka emotsioonid erinevad. Me elame internetiajastul ning see tekitab omad reeglid. Kui tahad osta autot, siis otsid internetist, kui tahad teada, mis teha, kui jala välja väänasid, siis enne kui lähed arsti juurde googeldad samuti internetist. Internet on nagu kõikide teadmiste allikas. Ongi ju siis igati loogiline, et kui satud koeraga hätta ja vajad mingi tekkinud probleemi osas abi, siis otsid samuti internetist.  Oletame, et su koer haugub segavalt. Sul on mõistus otsas ning siis sisenedki internetti.  Ja mida sa sealt leiad?

Wednesday, December 14, 2016

2016. Eesti koeraspordist.

Olen viimase 5 aasta jooksul korduvalt kirjutanud Eesti koeraspordist, selle tugevatest külgedest ja ka probleemidest. Sulge on mind ennekõike pannud haarama mure olukorra üle. Eesti sportlased käisid esimest korda IPO MM -l 2006; IPO t hakati Eestis treenima 90-ndate alguses (ca. 25 aastat tagasi) ehk nö. suures piiris üsna samadel aegadel kui Soomes ja Rootsis näiteks. Võrreldes Soomega alustasime ehk miski 4-5 aastat hiljem. Vaadates, kuidas maailmas koerasport areneb, kuidas toimub pidev muutumine ja valitseb soov areneda, on mõningad üsna tobeda ülesehitusega probleemid meil siin kogu aeg hinge kraapinud. Olen neid lugusid kirjutanud ennekõike lähtuvalt ühest põhjusest: Eestis toimub pidevalt selliseid otsustamisi, korraldamisi ning organiseerimisi, mis puudutavad väga suurt osa Eesti koerasportlasi ning mõjutavad olulisel määral ka koeraspordi tulevikku. Parakau neist aga ei räägita ning mitmed nüansid jäävad suurele üldsusele varjatuks. Vaadates nö. eemalt seda suurt pilti on hästi lihtne kehitada õlgu ning teha järeldus, et ju meil siis ongi siin lihtsalt selline seis ja midagi pole teha. Kui aga süveneda seostesse ning just sellele teatud tüüpi toimetamisesse, siis on väga ilusti näha, et midagi ei ole "selline" nö. lihtsalt vaid see on tegelikult suunatud tegevuse tagajärg. Olen otsustanud, et see lugu Eesti koeraspordist jääb mõneks ajaks (kui mitte üldse) viimaseks.  Põhjus on tegelikult hästi lihtne. Toon illustreerimiseks ühe väga lihtsustatud näite. Oletame, et Teet võtab Toomaselt endale kutsika. Põhjus, miks ta seda teeb on asjaolus, et Toomas ütleb, et see kutsikas on maailma parimate eeldustega ja tulevikus väga hästi läbi lööv (raha teeniv). Toomas tunneb, et on tänuvõlga Teedule, et too kutsika võttis ning korraldab suure võistluse, kus osalema ei pääse mitte keegi peale Teedu. Ta paneb selle suurelt kella külge ning varsti räägib kogu internet sellest, kuidas Teet imelise koeraga suure karika võitis. Teet saab kuulsuse ning Toomas au, et sellise kutsika kasvatas. Kas tundus kuidagi veider?

Olen tähele pannud, et mind näiteks selline nö. laest võetud näide häirib, kuna see ei ole aus, ei ole avatud ning tegelikult moonutab olulisel määral tõde. Kui ma olen sarnase taustaga lugusid kirjutanud, siis olen ma tänaseks jõudnud arusaamiseni, et tegelikult väga suurel osal Eesti koeraomanikest, kes võiksid olla huvitatud spordist, tõust jne. ei lähe see eriti korda.  On inimesi, kes suruvad taskus käe rusikasse, on inimesi, kes kuskil põõsas, kus keegi ei näe tulevad ja patsutavad õlale, et hästi tegid, et sellest kirjutasid. Kindlasti on ka selliseid, kes elavad lootuses, et äkki saab olla mõne ajapärast Teedu situatsioonis ning seetõttu pole kasulik valitsevat pilti ja sidemeid ära lõhkuda. Ehk siis vaadates seda nö. suurt pilti tundubki mulle, et ma ju tean ja näen kogu seda seisu nii ehk naa. Kui suurem ja laiem üldsus, kes võiks sellest huvitatud olla ei reageeri aga mingil muul, kui eelpool kirjeldatud moel, siis pole mul mõtet neid lugusid ka kirjutada. Mul on oma ajale ja närvidele ka muud rakendust. Mina sellest ei kaota, kui mina neid lugusid edasi ei kirjuta, küll aga kaotavad paljud inimesed, kes enesele märkamata selles suitsus edasi elavad. See suits toodab suures koguses koeri, kes ei ole tegelikult nii head, kui lubati, see suits toodab suures koguses karikaid, kellede võitjad ei ole nii head, nagu võiks loota ning kindlasti ka palju pettumusi, mis tekivad nö. tühjale ehitatud lootustest. Ja ennekõike see suitd pärsib väga tugevalt arengut.

Tuesday, December 6, 2016

Aasta 2016 kokkuvõte

Nagu kõigil eelnevatelgi aastatel kirjutaks sel aastal kokkuvõtte Sportkoera 2016 aastast. Sellisel kujul, nagu Sportkoer eksisteerib praegu, täitus meil 5 aastat. Enne 2011 aastat, mil sai asutatud konkreetne klubi eelnes periood, kus sai treenitud ja koos huvitavaid asju ette võetud, kuid seda ilma konkreetse ühise siduva klubita.  Näiteks esimene Jäljehundi võistlus toimus ka enne Sportkoera juriidilist asutamist. Aga kui võtta konkreetne asutamispäev, siis sel aastl täitus jah 5 aastat.

Monday, November 14, 2016

Jäljekoolitusest ja oma koerast

Olen siia blogisse kirjutanud päris palju artikleid jäljekoolitusest.  Need seletavad lahti minu nägemust jäljest ja selle koolitamisest. Olen kirjutanud Sportkoera kodulehele ka koondava artikli jäljekoolitusest. Nüüd kus 2016 aasta jäljehooaeg on läbi tundus mõistlik olevat kirjutada üks natuke kokkuvõtvam lugu siia juurde.