Kuivõrd eelnevatel aastatel on saanud teha kokkuvõtteid, siis vaadates tagasi eelmisele, väga õnnestunud aastale tunduks kuidagi veider, kui seekord kokkuvõtet ei teeks.
Meil oli klubiga aastaks nö. kolm eesmärki.
Esiteks juuli alguses toimuv IGP rahvusvaheline võistlus Soomes, mis sedapuhku oli ühendatud Soome IGP meistrivõistlustega.
Teiseks loomulikult IGP Eesti MV sed
Kolmanda eesmärgina võiks tuua välja IGP Eestikate korralduse.
Võtame siis kõigepealt nö. tulemuste poole.
Soomes toimuv Who Bites The Best RV IGP võistlus on olnud omamoodi äge jõuproov. Esiteks on he akatsetada nö. lähivälismaal koerte taset. Arvestades, et tuleb reisida, ööbida hotellis, statat saabproovida vaid lühikeste minutite joksul jne. , on see nö. MM le kõige lähedasem võimalik ülesastumine üldse. On hea vaadata, kuidas need faktorid mõjutavad koeri ning selle najal õppida, et teha treeningutes muudatusi. Oma olemuselt on see võistlus mõnusalt suur, aga teisalt jälle ägedalt kodune oma atmosfäärilt. Sedapuhku oli see aga ühendatud Some IGP MV stega. See muidugi lisas olulisel määral võistlustele kaalu ning tihendas ka oluliselt konkurentsi, kuivõrd stardis olid kõik hetke parimad Soome koerasportlased. OSalejaid oli kokku 33. Kui meil algselt oli tunne, et oma koerte valikuga läheb raskeks, et kes tulevad kaasa ja kes võistkonda ei pääse, siis võistlustele eelnev aeg muutis pildi oluliselt rabedamaks. Anu ja Nomi ning Tõnis ja Nolk ei saanud oma koeri sedavõrd valmis, et oleks riskinud kõigest kolmenädalase vahega teha kaks tähtsat starti. Kuivõrd Martin oli jätnud talvel treenimise pooleli, siis oligi meil justkui vaid 3 koera kellega minna - Kaidi , Mari ja Ülle oma koertega. Siis tuli aga appi ka Katrin Jäqsyga. Kuivõrd kevades oli olnud temaga päri smitmeid treeningpause, siis hindasime väga kõrgelt Katrini otsust ikkagi meiega liitud vaatamata mõnevõrra poolikule ettevalmistusele. Kõigest mõni nädal enne võistlust tekkis aga ka Maril Quartziga veidi ootamatu terviseprobleem, mis treeningutesse pooleteise nädalase augu tekitas. Veel mõni päev enne ärasõitu polnud me ülds ekindlad, kas ta tuleb kaasa või me ikkagi ei saa koera valmis. Kuivõrd tundus, et pigem, ikkagi võiks temaga tulemuse ära teha, siis otsustasime minna katsetama, et saada infot Eestikateks valmistumisel. Nii me siis läksimegi Soome mõnevõrra ebaühtlasema võistkonnaga, kui algselt olime lootnud.
Kui nüüd tagasi vaadata ja mõelda, et kuidas siis rahule jäime, siis ütleks et tegelikult läks üle ootuste hästi. Kaidi ja Max tegid sellise tasemega stardi, et vaadates Eesti IGP ajaloole tagasi on siin vaid üksikuid starte, mis paremat tulemust on näidanud. Saada tulemus 270 punkti ning kaotada Soome MV kolmandale kohale vaid 1 punktiga oli kindlasti tulemus, millest rohkem oleks raske tahta. Tulemus ekaalu lisab veel asjaolu, et nagu öeldud stardis oli kogu Soome paremik, keledest moodustus Soome võistkond FCI MM le, kus see võistkond saavutas pronksi. Sellises seltskonnas tulla peaaegu nö. riivamisi peaaegu pjedestaalile on tõeliselt super saavutus.
Mari ja Quartz esinesid ka palju paremini kui oleks julgenud loota. Se eoli nende esimene IGP 3 start ning siis kohe välisriigis, võõral staadionil jne jne. Kui võtta veel arvesse vahepealset sunnitud treeningpausi võib tulemusega 245 j ahindeks hea, ikka väg arahule jääda. Kõige rohkem punkt eläks kuulekusest, mis oli ka loogiline, sest eks seal oli trennides ka kõige rohkem pausi. Jäljel ja kaitses tehti aga tõeliselt kaunid sooritused.
Ülle ja Spicy tegid väga super kuulekuse soorituse, mille üle võib suurt uhkust tunda, kuid kahjuks varrukaosas ei lasknud koer lahti. Kahju on sellest, et koera tase jäljel jäigi seetõttu nägemata.
Katrinil ja Jäqsyl oli aga vähene treening kindlalt oma jälje jätnud ning seetõttu oli ka mõneti loogiline et tuli probleeme sisse. Kokkuvõttes meeskondik 4 koht on kehvem, kui eelmise korra 2 , aga samas võttes kõik nö. ühte pilti kokku, ikkagi väga super käik ja tõeliselt hea meel. Tasub ka väljatoomist, et ilmaga trehvas jällegi nii, et võistluste ädalavahetusel oli taas ligi 30 kraadi sooja ning tehes kuulekuse ja kaitsesooritused järjest vähem kui tunniajase pausiga oli koertele üsna kõva koormus ning sellest tuldi ikka väga kaunilt välja.
IGP Eesti MV sed toimusid kõigest 3 nädalat peale Soome starti. Analüsides mõlemat strti võrdluses oli tegelikult näha, et Soomes startinud koertel oli eelmine start veel nö. jalgades ja mõjutas mõnevõrra sooritust. Enenkõike väljendus see asjaolus, et tehes nii lühikese vahega 2 starti on tehnilise töö hulk nö. instinkti töö hulgast suurem ning koerad kipuvad muutuma tehniliseks ja see mõjutab mõnevõrra kiiruseid ja jõudu. Sellegipoolest oli tegemist ühe edukaima Eesti MV stega, millel meie klubi koerad on osalenud. Anul ja Tõnisel oli see om akoertega nende esimene IGP 3 start.
Isegi hetkel nö. tagasi vaadates on tõeliselt uhke tunne, kuidas võistlustel esineti. Ega polegi ju rohkem midagi lisada, kui mõelda, et võistlustel osales 15 koera ehk kogu nö. Eesti paremik. Tulemused, mida Sportkoera koerad näitasid olid järgmised:
Kaidi ja Max meistrikate 2 koht ning 273 punkti (91+91+91)
Tõnis ja Nolk meistrikate 3 -s koht ja 270 punkti (91+85+94) ja võistluste parim kaitsetulemus. Kuulekuse smõjuta skindlasti mõnevõrra tulemust asjaolu, et soorituse ajal ründas t akoera lamamist tegev teine koer.
Anu ja Nomi meistrikate 4-s koht ja 267 punkti (95+92+80 ) ja võistluste parim jäljetulemus
Mari ja Quartz meistrikate 6-s koht 262 punkti (91+79+92) ja kogu võistluse jagatud paremuselt teine kaitse. Kõik neli koera tegid jäljel sooritus eüle 90 punkti.
Ka Ülle ja Spicy esinesid ägedalt, kuigi Soome start mõnevõrra oli ikkagi jalgades.Kokkuvõttes 9-s koht ja 245 punkti (79+90+76) .
Kuivõrd ma koolitan neid kõiki kõigil kolmel alal ning võistlustele eelnevatel nädalaltel peaaegu elasin põllul ja platsil, siis ei oska treenerina midagi paremat tahtagi, kui et kõik 5 koera tegid sellist ilutulestikku. Saada sedavõrd tugevas konkurentsis selline sari on ikka väg auhke tunne.
Nagu öeldud , oli klubi kolmandaks suuremaks eesmärgiks nondesamade Eestikate korraldamine. See oli omamoodi väljakutse sest meie klubi ei ole üldse nii suur ning märgatav osa sellest ju oli stardis. See tähendaski, et appi tulid kõik,kes stardis polnud ning ka mitmeid meiega varem treeninud inimesed. Oleme varem korraldanud 2 korda rahvusvahelist IGP võistlust, mis mõlemad õnnestusid väga hästi. Kasutades seda know- howd, mid aomame ise võistlejtena, kohtunikuna ning MM del käinutena tahtsime teha Eesti koerapsortlastele parimat, mida oskame. Tooksime välja mõningaid detaile korraldusest
- võistlustest oli nii Facebooki üritus kui ka koduleht. Lisaks saatsime osalejatele pinu infomeile, kus informeerisime igast detailist, mis teatavaks sai. Ei saa ju eeldada, et kõigil on Facabook j aet nad seal ka kogu aeg passivad.
- võistluste jäljepõldudest sai esimesed pildid pandud üles juba 13 päeva enne, et kõigil oleks võrdsed võimalused selle info põhjal nö. aegsasti oma koeri võistlusoludega hakata kohandama.
- võistluste ajakava oli kõigile näha juba 13 päeva ette, et nii võistlejad kui ka pealtvaatajad oskaksid ajaliselt planeerida.
- ametlik treening toimus esimese võistluspäeva eelõhtul, et soovijad saaksid järgnevatel päevadel vaid startidele kontsentreeruda.
- tulemused ilmusid internetti laivis ehk siis kogu aeg oli vaadeldav, kes summas juhib ja mis skoor alade kokkuvõttes on
- jäljegrupid olid sellise suurusega, et jälgede loosimisel olid kõik jäljed juba maas (nagu eeskiri ette näeb) ning võistlejate põllule toomisel ei pidanud keegi kaua ootama ning samas esimene startija omas 10 minutit ettevalmistusaega.
- jäljed olid maha mõõdetud meetrites, mis tagas kõigile võrdsete pikkustega jäljed.
- jäljetegijad tegid jälgi täpselt samadel alustel
- võistlustel sai üles pildistatud kõigi osalejate sooritusi, et kõigile jääks võistlustest mälestuseks mõni foto
Neid nö. detaile, seoses võistlusega oli veel lugematult ning kõik õnnestus hästi.
Kokkuvõtvalt ütleksi, et tehtud sai taas üks äge võistlus, mis vaadates siinset võistlust ekorraldust kohe kindlasti ei peaks millegiga häbenema.
KOkkuvõtvalt võibki öelda, et oli üks tõeliselt äge ja õnnestunud aasta.
Meie trennidega liitus ka üks uus kutsikas, kes kindlasti tulevikus hakkab põnevaid strate tegema.
No comments:
Post a Comment