Eesti Kennelliidu võimalik strateegia

EKL võimalikud arengusuunad

Järgnevalt panen siia kirja oma nägemuse Eesti Kennelliidu võimalikest arengusuundadest. Ehk milline peaks Eesti Kennelliit olema, millega peaks tegelema, mis mahus ning mis ajaks peaks midagi saavutama. Palun minu kirjutist mitte mõista kriitikana senise tegevuse osas või kuidagi sellisena, et ma juhiks tähelepanu millelegi, mida pole tehtud. Kirjutan siia nö. laia pildi ehk millega, mis kujul tuleks tegeleda ja kuhu poole tuleks liikuda. Üritan minna nii konkreetseks kui võimalik ning tuua välja konkreetsed tegevused ja ajalised raamid.

Kuivõrd tänapäevased inimesed armastavad pilte rohkem kui teksti, panen siia algusesse kohe ühe skeemi, mis võtab mingil määral kokku järgnevat juttu.
NB! Skeem on siiski üsna pinnapealne ning ei sisalda kõike ja paremaks arusaamiseks tasub siiski järgnev läbi lugeda.

Kuivõrd lugejate hulgas on kindlasti inimesi, kes mind ei tunne, siis kirjutan siia oma koerandus tausta lühidalt lahti, et nö. põhjendada oma kogemust või nägemust

2000 - 2006 EDÜ juhatuse esimees

2003 - 2006 EKL juhatuse liige (aseesimees) 

2006 - 2008 EKL Volinike Kogu esimees

2001 - 2011 EKL Koerte Koolitust Koordineeriva Kogu (EKL - KKK)  esimees (ellukutsuja ja üks asutajatest ka muuhulgas)

2005 - tänaseni FCI töökoerte komisjoni liige
alates 1994 koolitan koeri. Olen atesteeritud koolitaja jäljel, kuulekuses ja kaitses
FCI kohtunik. Hinnaud lisaks paljudele kohalikele ja välismaistele suurvõistlustele ka kahel korral MM -il.
Klubi Sportkoer asutaja ja juhatuse liige
Olen olnud ettevõtluses 22 aastat.

Hakkaks pihta nö- laiemast otsast. EKL esindab Eestis FCI-d, mis seab EKL ile oma kohustused.

Ehk siis lähtuvalt FCI st peaks EKL aitama kaasa tõukoerte kasvatamisele ja aretamisele Eestis, pidama tõukoerte registrit ning vahendama Eestis FCI üritusi (näitusi, võistlusi jne ning pidama kalenderplaani).

See on see nö. üks suurem strateegiline eesmärk. Selle nö. haldamiseks ja käigushoidmiseks (kopeerin nüüd põhikirjast)  peab tegema järgnevat:
 1. koerte tõuraamatu pidamist;
2.  kennelnimede registreerimist Eesti Vabariigis ja nende esitamist kinnitamiseks FCI-s;
3.  kennelispetsialistide atesteerimist ja vastava kvalifikatsiooni omistamist.
4.  koostab, kogub, vahendab ja levitab tõukoerte kohta käivat teavet;
5.  korraldab tõukoerte näitusi, võistlusi, koolitusi, teste, katseid ja muid kenneltegevusega seotud üritusi;
6. korraldab kenneltegevuse kursusi, õppusi ja seminare.

See on EKL tegevusest see valdkond, mida on kõige põhjalikumalt tehtud. Selleks on koostatud palju erinevaid eeskirju ja määrusi, neid pidevalt uuendatud ning  töötatud välja terve põhjalik süsteem näitustest, võistlustest, koolitustest, teavitamiset jne. Selles valdkonnas on palju väga hästi tehtud tööd ning tuua mitmeid eeskujulikke näiteid. Kindlasti peab see jääma EKL prioriteediks, sest olles FCI esindajaks Eestis on see paratamatus. Järgnevas loos ma ei hakka käima läbi neid konkreetseid tegevusi, mida on hästi tehtud  ja tuleks edasi teha, kuivõrd see on iseenesest mõistetav. Pigem üritan tuua rõhuasetusega välja nö. uusi stateegilisi eesmärke ja tegevusi. Minu loo sellise rõhuasetuse tingib ennekõike asjaolu, et nö. linnulennult kokkuvõetuna on tegelikult see olnudki natuke probleemiks, et EKL on suuresti arendanud juba olemasolevaid asju ehk üritanud teha asju, ida tehakse hästi nö. veel paremini. Iga järgmine juhatus on natuke nagu maandunud sama "supi" sisse ja üritanud seda "suppi" siis lihtsalt teistsuguse lusikaga segada. Kui me vaatame EKL i struktuuri, siis ainuke nö. püsiv ja stabiilne üksus selles on büroo.  Tegemist on üksusega, kes peab EKL i nö käigus hoidma ja üritama EKL juhtoprganite poolt väljapakutavat võimalikult hästi ellu viia. EKL büroo on teinud suurepärast tööd ning see on ka üks põhjus, miks need nö. stabiilsemad ja püsivamad asjad on vähehaaval paremaks lihvunud ning mitmed osad neist on tänaseks tõesti väga head. Isiklikult leian, et vajakajäämist ongi vast kõige rohkem arendamise poolel, mis peaks olema EKL juuhatus eja volinike kogu tegemine. Ehk nimeattud üksusest peaks tulema nii strateegia kui ka arengusuunad, mille põhjal ühe või teise asjaga hakatakse kuhugi suuna sliikuma.

Strateegia loomisel tuleks võtta aluseks kolm prioriteeti:
- esiteks mõelda sellele, mida näeb meil ette põhikiri,
- teiseks mõelda EKL võimalikule funktsioonile Eestis
- kolmandaks mõelda EKL imidzile.

Kui vaadata strateegia suunal alustuseks selliselt, et võtta aluseks Põhikiri, millest üks MTÜ peab lähtuma, siis hetkel kehtivas Põhikirjas on rida eesmärke. Käsitleks siis neid sellise võtmes, et mida saaks paremini teha ning mida võiks või peaks juurde tegema.

1.7.1    kaasaaitamine tõukoerte kasvatamisele ja aretamisele;
1.7.2    füüsiliste ja juriidiliste isikute ühendamine, kelle tegevus või harrastus on seotud tõukoertega;
1.7.3    oma liikmeskonna huvide esindamine;
1.7.4    künoloogilise informatsiooni vaba levitamine.

Need 4 punkti põhikirjast on tegelikult sellised punktid, millede osas leian, et EKL võiks teha oluliselt paremat strateegilist tööd. Ehk siis kui üritada mõelda punktile 1.7.1. siis kuidas täna ikkagi EKL nö. käegakatsutavalt aitab kaasa tõukoerte kasvatamise ja aretamise osas?
Okei, EKL on kehtestanud rea nõudeid ja eeskirju, mis tekitavad nö. teatava kohustuste sõela. Samas kas see sõel aitab kaasa või pigem piirab? Tegemist on ju pigem nö. reguleerimisega oma sisult, kui kaasaaitamisega. Okei, reguleerimist võib alati mõista ka soovina hoida ja tõsta taset, kuid kindlasti ei ole reguleerimine see, mida võiks mõista populariseerimisena. Hetkel suunab EKL nö. tõuühingutesse ja klubidesse ning nemad tegelevad edasi. Suunatakse nii kodulehelt kui ka telefonis. Populariseerimisena võib ju mõista ka kõiki neid lugematuid näituseid, mida korraldatakse, sest olles kogu aeg pildis, see ju populariseerib ka. Samas peab aga tõdema, et nö. kõrvaltvaatajana mulle vähemalt tundub, enamus näitustel liikuvaid inimesi on ise näitusega ühel või teisel moel seotud ning nö. linnarahvast käib näitustel olulisemalt vähem kui mõned ajad tagasi. Siit kerkibki küsimus, et kas sel juhul täidab näitus tõukoerte poplulariseerimise eesmärki, kui tehakse ise ja endale ja kõik seal olevad inimesed oleme ka me ise.  Minu arvamus on, et tänasel päeval on just ennekõike tiheda konkurentsi tõttu väga keeruline tavainimesi meelitada näitusele nö. jalutama ja vaatama, kuivõrd nö. konkureerivaid üritusi on nii palju. Samas, kui teha nö. ajurünnak ning asetada rõhk ja eesmärk sellliselt, et oleks vaja külastajate arvu tõsta, siis kindlasti oleks see võimalik. Tuleks endale easetada eesmärke, üritada mõelda teed nendeni jõudmiseks ja seejärel teha kindlasti kokkuvõtteid. Vaid see viib edasi. Ma arvaks, et see teema on tegelikult väga tugevalt haakuv EKL üldise imidziga ning tööga nö. väljaspoole. Peab tõdema, et EKL võiks teha väljapoole suunatud tegevust palju rohkem ning see kohe päris kindlasti  aitaks kaasa ka punkti 1.7.1. osas. Väljapoole suunatud tegevuse all pean ennekõike just seda silmas, et EKL võiks kasutades oma kanaleid promoda  rohkem piiri taha meie koeri j akasvatajaid tuues välja edukaid näiteid ja head taset.

Ma näeks isiklikult, et parim nö. kaasaaitamine oleks tegelikult see, kui EKL oleks nö. suures pildis oluliselt tugevamalt promomas, kaasa rääkimas ja üldse esil oma ideede ja nägemustega. Hetkel on kahjuks nii meedias kui ka muul kujul esil liiga palju nö. kõverpeeglist tulnud arvamusi ja nägemusi, mis pigem tulevad tõukoerandusele kahjuks kui kasuks. Kui EKL oleks nö. koerandusvaldkonnas läbivalt nö. arvestatav üksus kes teab, valdab, aitab, annab nõu jne. , siis sellisel juhul oleks ka täiesti loogiline, et inimestel oleks üsna reaalselt rohkem infot ning teadmisi pöörduda pigem tõuühingute ja oluliste kontaktide poole, kui alustada kutsikaotsingut kuskil ajalehe kuulutuste portaalist. Kahjuks on hetkel olukord sellline, et koerandusega pöörleb ringi väga väga palju ka linnalegendide tasemel olevaid jutte ning paratamatult need mõjutavad ernevate tõugude ja tõukoerte mainet üldisemalt.  Leian, et siin saaks üht -teist ära teha.

Siia alla käiks ka see, et EKL peaks oluliselt jõulisemalt ennast esile tooma ehk kui toimuvad näiteks näitused, siis sealne külastajate arv on olnud kahjuks languse trendil. EKL saaks ennast tuua palju paremini esile, kui EKL räägiks ühiskonnas aktiivsemat kaasa . Sellisel juhul oleks tähelepanu EKL ile oluliselt suurem ning tänu suurenenud tähelepanule oleks lihtsam ka anda välja mingeid sõnumeid, mis on suunatud oma liikmetest väljapoole. Need sõnumid aga saaksid kaitsta ja arendada justnimelt tõukoerte kasvatamist ja aretamist.

Kindlasti tasuks konsulteerida kasvatajatega ka sellel tasemel, et kuidas reaalselt saaks EKL veel igapäevaselt kasvatajaid toetada. olgem ausad teatud nurga alt vaadates ju kasvatajad ongi EKL i kõige tähtsam osa. Kasvatajad on ju need, kelllede kaudu tekivad valdavalt Eestisse tõukoerad, kellede omaniku dmoodustavad peamise hulga EKL liikmeskonnast.

Punkti 1.7.2. osas ju täna ei tee ka EKL eriti muud, kui võtab inimesed endale liikmeks ja siis kinnitab juriidilistele isikutele üritusi.  Isiklikult kujutaks ühendamise all ette veidi rohkemat ehk selgelt võiks näiteks EKL olla oluliselt paremini abiks juriidilistele isikutele näiteks mingi info hankimisel, mida väikesel klubil või ühingul on raske saada. Samuti läheks ühendamise alla ka mõte, et EKL võiks olla VÄGA oluliselt avatum oma lihtliikmete suunal. See tähendaks, et tegevus peaks olema avatum (koosolekud, otsuste tegemise põhjused ja põhjendused) ning samas ka oluliselt lähemal ehk liikmed võiksid saada igakülgset nõu, kui nad seda vajavad oluliselt laiemal kujul kui täna annab büroo. Kui EKL oleks avatud oma liikmetele ning neile lähemal, siis tuleks mõiste ÜHENDAMA ka palju selgemalt välja. Sellises valguses ei oleks vast ka koosolekuteks nii palju volitusi vaja koguda, kuivõrd inimesed oleksid ise rohkem huvitatud, sest nad oleksid oluliselt paremini ja rohkem kursis. Avatum olemine tähendab oluliselt rohkemal määral info jagamist. Kui vaadata ringi, siis peab tunnistama, et meie ühiskonnas on iseloomulikum pigem info salastamine ja ligipääsu piiramine kui avalikustamine. Üsna reaalne, et see tuleb veel vanast heast veneaegsest taagast.  Ehk siis kui EKL teeb mingi otsuse, siis isiklikult mina näiteks ei näe mitte mingisusgust kahju selles, kui iniemsed näevad avalikult seda mõttekäiku, kuidas see otsus tekkis. Ei ole olemas lolle või rumalaid arvamusi vaid on olemas erinevad arvamused ehk siis tuues need erinevad arvamused esile on ju mõttekäik palju paremini jälgitav ja tegelikkuses ei peaks ju mitte keegi tundma piinlikust, et see esile pääses. Tean oma eelnevast juhtimiskogemsuest EKL raames, et mida rohkem sai kaasatud inimeesi otsuste tegemise juurde, mida rohkem hoitud inimesi kursis toimuvaga, seda rohkem inimesi ka kaasa lõi sest kui sa oled kursis, siis sa oled huvitatud ja sul on lihtsam jälgida ja siis sa löödki kaasa.

1.7.3. Oma liikmeskonna huvide esindamine on tegelikult selline punkt, et ma arvan, et kogu EKL i peale ei ole ühtegi inimest, kes oskakas hästi lahti defineerida, mida sellega öelda tahetakse. Isiklikult leian, et see tegelikult tähendab suures osas oma sisult kahte eelnevat punkti ehk see tähendabki seda, et arvestdes asjaoluga, et meie liikmeskonnaks on

1. Kasvatajad. Neil peaks olema head võimalused kasvatustööks ning samas peaks EKL reguleerima mingil nö. üldisemal kujul, et kasvatustööl oleks teatavad raamid ja kvaliteedimärk. Siia alla läheks ka kindlasti Eesti kohalike kasvatajate toetamine välismaa suunal.  Siinkohal arvaks, et kindlasti oleks võimalik natuke paremini Eesti kasvatajaid promoda piiri taha. Ehk siis EKL võiks luua kasvõi kodulehe kaudu nö. turvalise värvi Eesti kasvatajate taha, et kui piiri tagant tuleb kutsikaostja, siis lisaks kasvataja enda kodulehele saaks ta EKL i poolelt ka mingit turvalisustunnet tekitavat infot. EKL saaks oluliselt selgemal määral muu maailma suunal tõsta kasvõi oma kodulehe kaudu esile meilt pärit õnnestujaid, mis tekitaks kasulikku ja vajalikku imidzit. Olgem ausad, meil Tallinnas on ju tegelikult päris ilus vanalinn. Eesti erinevad ametid on kulutanud viimase paarikümne aast ajooksul meeletult raha ja teinud ära väga suure töö, et see pilt ilusast linast ka mujale maailma jõuaks. See aga on kaasa toonud ka turistide arvu suurenemise. Teadmine, et aga meil ju on ilus vanalinn, ei too kahjuks kaasa midagi, sest see teadmine meie enda sees ei ole kahjuks väljastpoolt nähtav. Samal loogikal põhinedes peaks tegelikult EKL oluliselt rohkem teavitama muud maailma meie edust ja edukatest koeranduse vallas.

2. Tõuorganisatsioonid ja klubid. Siia alla võiks käia näiteks võimalus, et EKL oleks paremini kursis asjade ja teemadega, mis võiks klubisid huvitada. Lisaks tavapärasele ürituste kinnitamisele ja kalendri pidamisele ning igaaastasele aruande pärimisele on ju tegelikult EKL seos liikmesorganisatsioonidega väga nõrk. Arvestades asjaolu, et paljudel liikmeks olevatel MTÜ del on mõnevõrra keerulisem rahaliselt, siis võiks EKL näiteks korraldada mingeid koolitusi (juriidika, maksud jne), mis annaksid klubidele juurde teadmisi. Samuti vahendada selgemalt maailmast tulevat infot siinsetele klubidele. EKL võiks oma juriidilistele liikmetele olla nagu vanem vend, kes aitab ja  annab nõu. Palju asju annab ära teha ka ilma, et peaks raha meeletult kulutama.

3. Kennelspetsialistid. Kindlasti on see samuti valdkond, kus saaks natuke rohkem ära teha. Seda nii spetsialistide koolitamise ja arendamise vallas, kui ka neile piiri taha võimaluste loomise vallas. Sarnaselt meie kasvatajatega ja koertega tuleks promoda ka pirii taha meie spetsialiste.

4. Lihtliikmed.  See on väga lai valdkond erinevaid arvamusi, nägemusi ja isiksusi. Kindlasti on kasulik liikmeid rohkem kaasata, et olla paremini kursis nende arvamustega ning samuti olla nende suhtes avatum ja selgem. Tõenäoliselt on selle kihi huvide esindamine just selles valguses kõige keerulisem, et soove ja nägemusi on seinast seina ja paratamatult on neid huvisid, mida justkui peaks esindama väga kirev nimekiri. Lihtliikmete huvide esindamise alla käivad paratamatult ka erinevad vaidlusasjad.  Mind tegelikult on läbi aegde häirinud asjaolu, et erinevate vaidlusasjade maht kipub kohati EKL juhatust täiesti ummistama ning kohati jääb mulje, et EKL juhatuse peamine roll on olla kohus, mitte arendada EKL i tegevust nö. laiemalt. Iseenesest on EKL poole vaidlusasjadega pöördumine ju täiesti loogiline, sest EKL on hästi selgelt andnud mõista, et ta kehtestab reegleid ning reeglite rikkujaid on võimalik teataval kujul karistada. Kui on reeglid ja kui on karistused, siis see ju tekitab pea iseenesest kaebamisi. Ma arvan, et siin on tegelikult kaks asja, mida annaks paremini ära teha. Esiteks peaks EKL mõistma, et ta ei ole kohus. Vaadates kõiki lahedaid ameerika filme kohtupraktikast tekitab see meis kõigis natukene tunde, et oleme juristid ja see omakorda tekitab soovi viia läbi kohtule sarnanevaid mänge. Pakuks, et EKL võiks teha oluliselt selgema joone, mis puudutab reegleid ja puudutab karistamist. Mind isiklikult häirib kõige rohkem see, et tegevus ei ole süsteemne. Erinevad nö. karistamised pole üldse proportsioonis ning puudub üsna olulisel määral süsteem. Et see toimiks paremini võiks kasvõi enda jaoks kirjutada lahti mingi nö. sanktsioonide astmestiku, mis siis oleks spikriks ja kohelda liikmeid võrdselt. Tegelikult on ju üsna absurdne, et kui üks liige rikub näiteks suhteliselt kergelt mingeid reegleid, siis ta näiteks saab karistatud ja samas kui näiteks teine rikub sama reeglit märksa oulisemal määral, siis ei tehta midagi. Samas ju EKL i oma struktuur, kui me vaatleme kõike tasandeid kuni allüksusteni välja, rikub erinevates olukordades ka rohkemal või vähemal määral ise pidevalt reegleid. Mida hämaramad on jooned ja segasemad on reeglid, seda rohkem tuleb kaebusi ja seda rohkem uputaksegi kogu selle töö alla. Mingis punktis tasuks ka ikkagi meeles pidada, et meil Eestis on täiesti olemas kohtusüsteem ning teatud asjad ongi pigem kohtu rida, kui EKL sisene vaidlus.

Sellega sai Põhikiri oma eesmärkide  ja tegevussuundade osas nö. läbi käidud. Minnes nüüd põhikirja  punktidest veidi väljapoole tooksin välja ühe väga olulise aspekti.

Mõned ajad tagasi tehti Euroopas uurimus, mille käigus selgus, et Eesti on Euroopas üks koerarikkamaid maid ehk koerte arv per inimene oli Eesti kolme suurema hulgas. See tähendab, et Eestis on tegelikult nö. suhtarvuna väga suur hulk koeri. Kui mõelda, et koeri on väga palju, siis see tähendab, et koerandusega haakuvaid teemasid  ja probleeme on ka väga palju. See tähendab, et pidevalt on inimestel tõenäolisel tmingeid probleeme, on inimesi kes vajavad lisainfot või abi, jne jne. Tegelikult puutuvad koertega paratamatult kokku meil Eestis kõik tasandid nii tavainimeste kui ka kohalike omavalitsuste tasandil. Oma olemuselt on EKL ainuke koerandusega tegelev organisatsioon Eestis, kes oleks võimeline enda kanda võtma tsentraalse orgnisatsiooni rolli. See tähendaks, et meilt saaks abi, meil oleks infot, me oleks partnerid jne jne. Seda rolli on EKL küll teadlikult või ka mitteteadlikult erinevatel aegadel endalt nö. ära lükata üritanud ning ennast nö. sihipäraselt kujundanud mingi kitsama, ainult  tõokoertega haakuvate teemagadega tegelejaks.  Kõik, mis jääb sellest teemast välja ei ole nagu meie teema. Kahjuks aga peab tõdema, et tõukoerad moodustavad väga suure hulga Eestis elavatest koertest, mistõttu EKL ei tohiks ennast nö. välja vangerdada ja distanseeruda koostööst erinevate tasandite ja üksustega. Leian, et kõigest eelpool kirjeldatud aspektidest on see tegelikult kõige olulisem, kuivõrd siin on tegelikult puudujääk kõige suurem. EKL il tuleks ennast oluliselt selgemalt kohalikus Eesti elus koeranduse vallas esile tuua. Näidata, et meil on teadmine, meil on oskused, meil on info ning me hea meleega, jagame, aitame ning toetame.

Kindlasti on nö. suures ja üldises pildis veel olulisi teemasid, kuid mina keskenduks nendele, mis eelpool kirjas.
 Järgnevalt kirjutakski lahti nö. tegevused, mida peaks tegema, et nö. liikuda edasi ja saavutada eelpool mainitud valdkondades edasiliikumine.

Hakkaks pihta nö lõpuotsast ja paneks nö. eraldi punktidena kirja tegevused.

A. EKL peaks asuma dialoogi Eesti ühiskonnas esindatud erinevate gruppidega, kes puutuvad kokku koertega. Dialoog tähendaks, et tuleks saada kokku grupide esindajatega ning üritada leida neid valupunkte, kus EKL saaks olla parem ja kasulikum ning kuidas oleks võimalik alustada nö. tihedamat koostööd. Gruppidest tooksin välja järgmised nö. olulisemad :
- kohalikud omavalitsused
- veterinaarid
- loomakaitsjad
- jahiga haakuv temaatika
- põllumajandusministeerium
Olen täiesti veendunud, et kõik nimetatud grupid saaksid tihedamast koostööst EKL iga kasu ning lihtsalt oleks vaja leida need pidepunktid . Täiesti arusaadavalt saaks sellest koostööst kasu ka EKL laiemalt. Kui mingist koostööst saavad kasu mõlemad pooled, siis selline koostöö on alati kasulik ja tasub alustamist. Kui panna see soov nö. ajalisse raamistikku, siis koheselt, kui EKL i uus juhtimisega koosseis paika saab võiks üritada leppida kokkusaamisi nii veterinaaride organisatsioonide esindajatega kui ka eri piirkondade loomakaitse orgnisatsioonide esindajatega.Samuti oleks oluline saada kokku põllumajandusministeeriumis inimesega, kes võiks sellise koostööst olla huvittaud. Kuivõrd sügisel toimuvad kohalikud valimised, siis EKL võiks koostada sellise pöördumise, mille saadame kõikidele kohalikele omavalitsustele, milles toome välja enda võimalused ning selle kuidas oleks kohalikul omavalitsusel meist potensiaalselt kasu.
Eelpool loetletud koostöö alustamine tähendaks ennekõike seda, et meil tegelikult on ju EKL i siseselt meeletult suur teadmine koerte vallas. See puudutab nii koerte käitumist, koolitamist võimalikke probleeme, mis kipuvad korduma jne jne. See teadmine on meil olemas spetsialistide näol, keda me saame ju kasutada ja kelle teavet me saame rakendada. Astudes sellisesse dialoogi saame me olla olulisel määral kasuks neile, kes tegelikkuses seda abi võiksid vajada. Koostöö on alati kasulik mõlemale osapoolele. Seetõttu olen veendunud, et ka EKL võidaks sellest palju juba ennekõike läbi selle, et EKLiga kui potensiaalse partneriga arvestataks. Sellega seoses võiks loota, et meilt küsitaks ka rohkem arvamusi mingite eeskirjade, seaduste jne. loomise juures või ka muu temaatika osas, mis koeri puudutab.

Paralleelselt eelnevaga tuleks kindlasti ka üritada alustada koostööd meediaga. See tähendaks, et me avaldaks meelsasti kompetentset arvamust ning võtaks sõna teemadel, mis meediat huvitab.  Meediaga koostöö alustamine sõltubki enenkõike sellest, kui huvitatud me ise oleme ning kuivõrd me oleme üldse nö. pildis arvamusliidrina või kasvõi arvamuse avaldajana.
Ajalises raamis pakuks, et juba pelgalt aastaga oleks võimalik saavutada märkimisväärne areng ja muutus nö. suures pildis. Kindlasti oleks lähima 3 aasta jooksul nähtavad ka esimesed tulemused.
EKL i poolt vaadatuna tähendaks see aga teatava süsteemi ülesehitamist. See tähendaks, et me peaks looma grupi inimestest, kes on eelpool kirjeldatud temaatikaga hästi kursis ja töötavad nö. koordineeritult. Kuivõrd see pool eeldab üsna suurt suhtlust, siis peaks olema tegemist inimestega, kes valdavad teemat kui oskavad ja tahavad suhelda. Eesmärk peaks olema et lähima 2-3 aasta jooksul me suudaks enda kanda võtta nö. koerandusega tegeleva tsentraalorganisatsiooni rolli.

B. Et kaasata rohkem liikmeid, kuulata rohkem arvamusi ning et kõik saaksid paremini meist aru ning mõistaksid ka mõjutamise ja kaasarääkimise teid ja kanaleid, peaksime olema väga palju avatumad. Antud punkti all räägiks ennekõike koosolekutest. Oma olemuselt on EKL MTÜ, mis võiks ja peaks olema oma liikmetele avatud ja läbipaistev. Samuti oleks nö. ühiskondliku rolli osas oluliselt kasulikum, kui EKL seda oleks.  Mei ei saa üle ega ümber teadmisest, et EKL ile on tekkinud aja jooksul selline imidz, et me oleme suur näituse korraldaja, tõukoerte registreerija, kes selle tegevusega teenib palju raha ning miski muu kui reguleerimine ja raha teenimine meid ei huvita.  Inimesed, kes on EKL i sees , saavad sellest hästi aru, et see imidz ei vasta päris tegelikkusele, kuid paraku on nii, et kuivõrd EKL ei ole teinud eriti tööd selles suunas, et omada teistsugust nägu, siis selline nägu on aina tugevamalt meile ette kivistunud.   Isiklikult näeks seda ennekõike nii, et nii EKL volinike kogu, juhatuse kui ka erinevate allüksuste KÕIK või vähemalt enamus neist võiksis olla avalikud. Liiga palju toimub nö. töökoosolekuid või elektroonilisi koosolekuid või kinniseid koosolekuid, kus teistele varjatult langetatakse otsuseid, mis alati ju paratamatult puudutavad kedagi. Seega see keegi ja ka võimalik, et mingid huvitatud inimesed ju tegelikult soovivad jälgida, kuidas tekkis otsus. Samuti tekitab paratamatult varjatult tegutsemine veidi sellist suletud organisatsiooni muljet, kus peale sügavama tuumiku ei soovita, et info laiemalt kättesaadav oleks.  Sellest lähtuvalt oleks järgnevad ettepanekud. Kui inimeste grupp võtab endale vastutuse teh aotsuseid, siis ei tohiks see grupp karta teha neid avalikult.

B1. Kõikide koosolekute päevakorrad peaksid olema miinimumis nii pikalt kõikidele liikmetele EKL kodulehel nähtavad, kuivõrd nõuavad EKL alusdokumendid.  Kuivõrd alusdokumendid on ju kinnitatud EKL juhtorganite tasandil siis tegelikult ei tohiks keegi nende vastu eksida, set see on ju ettenähtud KORD. Ideaalis võiks EKL kodulehele tekkida selline osa, kuhu koondaks kokku kõik nö. eesseisvad koosolekud ning nende päevakorrad, et ei peaks lappama erinevate juhtorganite ja allüksuste lehti joosta, et asjadega kursis olla.  Liikmetele oleks oluliselt lihtsam olla kursis EKL tegevusega, kui nad näeksid ühest kohast kõiki tulevaid koosolekuid, et siis vajadusel kuskil kaasa lüüa, kui teema tundub talle huvitav või puudutab teda. Igasuguseid piiratud, kinniseid, digitaalseid  koosolekuid tuleks teha minimaalselt  Arusaadavalt on koosolek alati kiirem, kui teemad on enne läbi arutatud, kuid kahjuks see tõstatab väga palju küsimusi, kui arutluskäik ei ole jälgitav ja otsused lihtsalt tekivad kuskilt.  See oleks kindlasti teema, mille arendamisega oleks võimalik liikmeid rohkem kaasata, sest nad tunneksid, et neid on kaasatud. KÕIK protokollid peaksid ka tekkima ettenähtud aja jooksul ja olema piisavalt pikad, et sealt tuleks ka tagantjärgi välja miks nii või naa otsustati. Ehk siis lisaks otsusele peaks olema ka põhjendus.

B2. Võiks kaaluda võimalust, et EKL büroo ruumis toimuvaid koosolekuid hakataks otse üle kandma. Selleks on täna olemas väge head digitaalsed võimalused. Mõeldes, et täiesti reaalselt on olemas Tallinast kaugemal piirkondades inimesed, keda koosolekute teemad huvitavad, aga kohaletulek on kulukas, siis see annaks neile võimaluse. Kuivõrd koosolekud on ju tegelikkuses nii ehk naa avalikud ja sinna pääsevad kes iganes, siis selline avalikustamine ju ei muudaks rohkem midagi, kui lihtsalt suurem arv inimesi saaks aru, miks midagi otsustatakse ning seega oleks meie organisatsioon oluliselt läbipaistvam. Kui nö. kogu maailmale avatud olemine tekitab äkki mingeid judinaid, siis saaks teha ka nii, et ülekandeid näeks ainult liikmed ehk see oleks kuidagi parooliga ligipäästav. Avatust ja läbipaistvust ei tohiks karta, sest meil ei ole ju midagi reaalselt varjata. Küll aga oleks EKL niimoodi oluliselt jälgitavam ja mõistetavam nii liikmetele kui ka ühiskonnale. See aga paratamatylt kaasaks liikmeid rohkem meie tegevusse ja tekiks oluliselt vahetum seos.

B3. EKL kodulehel võiksid olla jälgitavad ja nähtavad kõigile töös olevad projektid. Ehk siis projektid, millega alles tööd tehakse. See annaks inimestele võimaluse paremini kaasa lüüa , arvamust avaldada ning tänu sellele kindlasti tunneksid liikmed enda tähtsust ja endaga arvestamist paremini ning samas saaksid ka projektid paremad, kui sinna lisandub võimalikke häid ettepanekuid. Tehes otsuseid näiteks rühmaga 4- 7 inimest olen mina alati arvanud, et nii väike rühm olles isegi väga kompetentne, jääb alati risk, et miski väga hea nö. kõrvaltvaataja pilt muudaks lõpptulemuse paremaks, kuna need 4-7 inimest ei omanud lihtsalt sellist nägemust.  Ei ole ju vaja tuua näiteid kaugelt. Vaadake tänast EKL kodulehte. Kas teie meelest on see hea? Mõelge sealjuures asjaolule, et selle loomisega tegelesid oma valdkonna professionaalid ja EKL i poolt ju ka rühm inimesi.

B4. EKL ile võiks teha juurde keskkonna, kuhu saaks nii töös olevate projektide osas teha ettepanekuid kui ka algatada nö. uusi ideid. Meil on väga suur liikmeskond ning selle asemel, et sõita mööda Eestit ja teha valimisürituse maigulist üritust, oleks palju lihtsam koguda erinevid arvamusi kuhugi ühte kohta.  Need oleks kõigile ühte moodi jälgitavad ning sellest kindlasti tekkiks uusi häid ideid. Me saaks niimoodi kaasata palju rohkem inimesi ning kindlasti saaks lisaks suurele mahule võib oll amitte vajalikele arvamustele ka siiski häid arvamusi ja teistsuguseid vaatenurki.

C . Koduleht
EKL tänane koduleht on üsna raskesti jälgitav ning jääb mõnevõrra arusaamatuks ta funktsioon. EKL kodulehel oleks tegelikult väga erinevad funktsioonid.
- ta peaks andma infot liikmetele
- ta peaks andma infot inimestele väljastpoolt liikmeskonda
- ta peaks toetama imidzit
- ta peaks aitama propageerida õiget suhtumist koerandusse ning aitama luua paremat koerakultuuri
- kanalina mujale maailma oleks see tegelikult korvamatu loomaks pilti meie kasvatajate  ja spetsialistide tasemest.

Täna ta nendest loetletud funktsioonidest enamust kahjuks ei täida sellisel kujul ,mis oleks rahuldav.
C1. Liikmetele ja info otsijatele peaks olema kodulehe liigendus natukene loogilisem. Hetkel on osad valdkonnad ja teemad väga keeruliselt leitavad. Kodulehel on mitmeid häid pooli ning kindlasti oleks võimalik jätta alles head osad ja  natukene liigendust muuta. Kui tahate liigendust katsetada, siis püstitan teile hästi lihtsa ülesande. Leidke EKL kodulehelt ülesse EKL Põhikiri. See on oma olemuselt EKL baasdokument. Proovige :)

C2. Väljastpoolt tulijatele (pean silmas Eestist tulijaid) ei anna koduleht praegu eriti palju. Ehk siis tegemist on nagu infobukletiga, mis sihipärasel kasutamisel infot jagab (kui otsija teab kust otsida), kuid paraku ei tekita väljast tulijale mitte mingisugust imidzit ega soovi sinna sügavamalt sukelduda. Lehe avaleht peaks olema nö. koerakultuuri arendav. See peaks looma minegid emotsioone ja tekitama mõtteid ning siis huviline saaks sealt leida juba edasi vajalikku infot. Kindlasti peaks seal olema kohe avalehel infot, mis pakuks huvi meediale ning looks üldist imidzit. Meedia osas tuleks taasäratada pressiteated, mida saadetaks välja. Ma kaldun tegelt arvama, et inimesed, kes tahavad kuhugi näitusele pääseda või EKL liikmed, kes otsivad mingit dokumenti, siis need on sedavõrd huvitatud grupp inimesi, et nad ju tulevad ja otsivad vajaliku info välja (kui see on loogilises kohas). Lihtne väljastpoolt tulev inimene, aga peaks mei elehele saabudes saama just sellist üldist koeranduse või tõukoeranduse vallas olulist pilti ja infot ilma, et ta sukelduks mingitesse otsingutesse.Siis huvi tekkides oleks sügavam otsimine juba palju loogilisem.

C3 Inglise keelne osa peaks oluliselt suuremal määral rõhuma ja tõstma esile meie Eesti kasvatajate, koerte ja spetsialistide taset. See tähendab, et seal peaks nö. igale tulijale olema kohe jälgitav, kui meil mingid koerad võidavad maailmanäitusel, kui mingid meie kohtunikud hindavad kuskil väljaspool suurematel üritustel jne jne. Ehk ingliskeelne leht peaks muutuma infobukletist imidzit loovaks leheks, mis ennekõike aitab meie spetsialistide, kasvatajate ja koerte osas positiivset imidzit luua. Arusaadavalt peab seal olema ka saadaval näituseid ja muid üritusi puudutav info, kuid nö. visuaalse poole pealt tuleks Eesti koerandusele kindlasti kasuks, kui suudame nö. piiritaguselt laiemat üldsust teavitada meie koerte, kasvatajate või spetsialistide nö. kõrgest tasemest.  Kuna Eesti on väike ja meid ei teata - tunta piisavalt välismaal, siis selline EKL poolne promo ja toetus aitaks kindlasti luua nö. positiivset tausta ja tõsta tuntust. Oma olemuselt oleks see teatud mõttes ju ka töö EKL imidziga nö. väljapoole. Sest lisaks hästi korraldatud näitustele, millel käivad välismaalased, on ju see nö. ülejäänud tähtis osa EKL ist.

C4. Kui EKL võtaks endale olulisema rolli ühiskonnas nö. koerandusega tegelejana, nõuandjana ja kaasarääkijana, siis on kahtlemata siin oluline roll kodulehel. See ei peaks muutuma miskiks koerteportaali taoliseks kirevaks artiklite kogumiks, kuid siiski võiks sisu poolest võtta just tavakoeraomeniku jaoks kandvama rolli. Me võiks seal avaldada näitkes kas linke või tõlkei derinevatele uurimustele või kirjutaistele, mis on tõstaks inimeste teadlikkust ning tooks mujalt maailmast meieni meile kasulikke teadmisi. Vadates erinevaid koeraportaale, kes oma lehtedele koguvad pidevalt erinevaid välismaiseid üllitisi, siis nende puhul on paraku mindud teed, et infot peab olema palju ja seetõttu on samas kohas nii tõsisema taustaga jutud, kui nö, täiesti kollase taustaga artiklid. See aga paratamatult hajutab  piire tõe ja väljamõeldise vahel. EKL võiks keskenduda sellele just tõesemale poolele.

D.Siin väljatoodud punktidest viimasena käsitleks koostöö osa. Tänane EKL i koostöö erinevate Eesti organisatsioonide ja huvigruppidega, kes suuremal või rohkemal määral puutuvad kokku koerandusega on olnud üsna põgus. Suuresti on see olnud põhjustatud just asjaolust, et EKL on ennast defineerinud FCI esindajana, kes peab Eestis täitma teatavat tõukoertega haakuvat funktsiooni.  Pilt läheb ju tegelikult hajusaks, kui mõtleme kahele aspektile. Esiteks kui kuskil linnatänaval ründab teist inimest tõukoer , siis tegelikult ju tõukoer on nagu ju EKL i teema ehk kui EKL saaks aidata kaasa selles osas, et läbi inimeste teadlikuse tõusu tõukoer ei ründaks, siis see ju oleks hea. Või kui inimesel on tõukoer ja ta ei vaktsineeri teda, siis see ju haakub samal loogikal EKL iga. Samas osalevad EKL i ametlikel üritustel ka tõuta koerad ehk me ju nii ehk naa oleme ühiskonnaga läbi tõukoerte seotud.
Ülalpool ma tegelikult juba tõin välja milliste üksustega ja mis kujul tasuks hakata oluliselt paremat koostööd tegema.Arvestdes seda teadmiste hulka, mis on olemas EKL is tema kogemuse ning spaetsialistide näol, olen täiesti veendunud, et me saaks olla märkimisväärselt abiks ning oluliselt rohkem nö. pildis ja läbi selle oleks Eestis koertega haakuvaid probleeme ehk vähem ning koerakultuur ka kõrgem.  EKL -l on olemas täna ju päris head kanalid kodulehe ning näituste näol, mis võimaldavad infot jagada ning suunata.  Neid kanaleid tuleks kasutada süsteemsemalt ning püstitades nö. olulisemad eesmärgi, üritada nende suunal liikuda. Ka töö sotsiaalmeediaga saaks olla veidi parem ning ühe võimaliku kanalina tasuks kindlatsi kaaluda ka YouTube, mis võimaldaks ka päris hästi oskusi ja sõnumit ühiskonnani viia.
koostöö tähendaks aga ennekõike seda, et tulek serinevate huvigruppidega kokku saada ja kuulata ära seda, mida me saaks paremini teha ning millised on nende probleemid seoses koertega. Olgem ausad, tegelikult ju see info, mida meil sellist teed pidi õnnestuks saada aitaks ka meil endal luua märksa  selgemat ja paremat pilti selelst, mis Eestis nö. suures pildis koertega toimub ning millised on valupnktid ning see omakorda aitaks meil oma arengusuundasid paremini paika saada ja kohendada, et olla Eesti koeranduses see "suur vend" kelle peale saab loota ja kellelt saab nõu küsida.
Arusaadavalt võtavad kõik need kokkusaamised väga palju aega, kuid vaadates kogu EKL i tegevust ongi ju tegelikult kõik nö. valikute küsimus, et millele me aega kulutame ja mis selle ajakulutuse tagajärjel tekib ning kas see on sellisel kujul mõistlik.

Mõtteid seoses arengusuundadega on tegelikult peas palju ning kõiki eelpool loetletud tegevusi/valdkondi saaks veel rohkem peensusteni lahti kirjutada. Ehk siis kui iniemstel on huvi, olen valmis oma arvamusi veel laiemalt jagama.  Nagu mainisin loo alguses. EKL on teinud palju asju hästi, kuid on valdkondi ja tegevusi, mida kas pole üldse tehtud või saaks oluliselt paremini teha. See kõik sõltub ju ainult meist endist, kuidas me oma aega juhime ja prioriteete seame ning kuivõrd pädevad me oleme seda tegema.