Enne, kui minna otseselt 2016 aasta juurde, vaataks lühidalt tagasi möödunud 5 aasta kokkuvõttele. Klubi sai loodud mitmel erineval eesmärgil.
1. Esimeseks ja peamiseks eesmärgiks oli luua tugev keskus ja klubi, mis võimaldab koerasportlastel areneda võimalikult kaugele ning jõuda oma eesmärkideni. Vaadetes saavutatud tulemuste koondtabelit, oleme õnnestunud väga hästi. Selle aastaga täitub tegelikult 10 aastat, mille jooksul on igal aastal olnud miinimumis üks meie juures treeniv sportlane pjedestaalil Eesti suurimatel võistlustel. Peale üksikut erandite on kõik need sportlased saanud alates algusest kuni tulemusteni kogu oma koolituse meie juures. Ka nende erandite puhul on tegelikult seis selline, et on selliseid , kes alustasid mujal ja tulid meie juurde, kuna koolituses ei liigutud edasi või olid tõsised probleemid ning me siis nö. parandasime olukorra ja siis sellised, kes treenisid ühe ala kolmest näiteks kuskil mujal. Aga nagu öeldud, moodustavad nad tõesti üksikud erandid. Kuigi MM dele kvalifitseerunud sportlasi on oluliselt rohkem, kui sinna läinud inimesi oleme ka uhked selle üle, et päris mitmed meie hulgast on siiani saanud MM del kenad tulemused. Sel aastal lisandus sellesse ritta veel ka Andrei, kes oma koeraga snautserite MM l kena tulemuse tegi. Ta liitus meie klubiga möödunud augustis, kui tuli meie juurde kaitset treenima, sooviga jõuda IPO tulemuseni. Möödunud aastaringi jooksul tegi ta tulemused IPO 1, 2 ja 3-s ning suundudes MM le sai ka seal tulemuse.
Seega võib hea tundega tõdeda, et me oleme jätkuvalt tugev klubi, kes loob inimestele head võimalused arenguks. Vaadtes ümberringi toimuvat võib julgelt öelda, et teenistuskoerte aladel oleme me kõige tugevam klubi kogu Baltikumis ning kindlalt arvestatav ka Skandinaavia mõistes.
2. Teiseks eesmärgiks oli spordi arendamine. Tahtsime populariseerida koerasporti ning meelitada IPO ja FH juurde uusi sportlasi. Selleks me hakkasime korraldama ka Juuniorikarikat ning Jäljehunti. Kuigi Juuniorikarikas lõppes osalejate vähesuse tõttu ära ning arvata on, et om aosa mängis selles ka üldine valitsev hoiak meil Eestis, siis Jäljehunt toimus sel aastal juba 6-ndat korda.
Möödunud 5 tegutsemisaasta jooksul on Sportkoera trennidest jõudnud oma esmasoorituseni 25 koera, kes on teinud 63 esmastarti !!! Kirjutan lahti, mis see tähendab. Esmasooritus tähendab, et 25 koera on tulnud koerasporti juurde, kes ei olnud kunagi varem startinud. Nad on teinud 63 esmastarti tähendab, et kui koer stardib esimest korda IPO 1, sisi see on esmastart, kui starib uuesti , siis see ei lähe arvesse loetelus. Arvesse läheb IPO 2, mis on antud koera nö. esmastart antud alal, antud klassis. Ei ole teinud kõikide aastate statistikat, kuid osadel aastatel tuli üle poole Eestis tehtud IPO startidest Sportkoera trennidest. Arvestades meie klubi väiksust ning sellest lähtuvalt ka näiteks rahalisi võimalusi on minu arust see uskumatult silmapaistev sooritus.
Irooniline on seejuures asjaolu, et kogu selle aja on Eestis meid maha tehtud ja laimatud. Tagarääkijateks on olnud kusjuures mitte "mehed metsast" vaid ka koolitajad, kellede õpilaste arv, kes tulemuseni on jõudnud moodustab tegelikkuses vaid murdosa sellest, mis me teinud oleme. See sedavõrd kõva vastuseis ja seljataga toimuv mustamine on ka peamine põhjus, miks eelmise aasta sügisel lõpetasime enda juurde uute õpilaste ja treenivate sportlste vastuvõtu. Lihtsalt motivatsioon sai otsa. See ei tähenda aga, et me uksed kinni paneme. Allpool kirjutan meie sportlaste tulemustest sel aastal ja ütleks juba ette, et need on üsna kõnekad. Tegeleme edasi nendega, kes meie juures treenivad ning võin ette lubada, et ilusamad tulemused ootavad veel ees :) Kui ühel päevl tunnetame, et olukord Eestis hakkab normaliseeruma ning see seltskond, kes meid taga räägib suudab hakata näitama tulemusi edukamalt kui tagarääkimise kunsti, siis ehk tastub ka motivatsioon ja hakkame taas treenitavaid juurde võtma.
3. Eesmärk oli Eesti viimine nö. maailmakaardile. Täiesti selgelt ei vii Eestit kaardile asjaolu, et keegi saavutab MM 75. koha. Maailm on tänu internetile hästi avatud ning nö. kaardile jõudmiseks tuleb olla hästi avatud ning paista silma erinevas vallas, siis hakatakse sinuga arvestama. See oli üks eesmärke, miks me näiteks tahtsime Eestis käivitada rahvusvahelise IPO võistluse traditsiooni. Kahjuks see küll tapeti teattud huvigruppide poolt juba teisel aastal. Praegu , ku soomlastel on olemas tugev RV võistlus, samuti Läti, Leedu ja Valgevene korrraldavad üsna suuri võistlusi on sellise võistluse taaskäivitamine Eestis juba pea võimatu. Kahju, et õige aeg jäi kasutamata ning kahju, et mingid inimesed selle ära rikkusid lähtudes vaid enda isiklikest huvidest.
Teised ettevõtmised antud suunal on aga õnnestunud hästi ning me võime rahul olla. Iga aastaga on kasvanud meie poolt korraldatav rahvusvaheline treeninglaager. Sel aastal jõudsime juba 6 riigini ning juba mitmendat aastat valitseb olukord, kus meie laagrisse hakatakse broneerima kohti juba eelneva aasta semptembris ning alati jääb pikk nimekiri huvilis ukse taha. Arvestades, et meie laagritest on osa võtnud sportlesed, kes on viimasel paaril aastal olnud esikolmikus kõigil suurimatel Baltikumi IPO võistlustel ning osadel aastel on olnud pooled osalejad MM i kogemusega, võime jääda igatahes olukorraga väga rahule.
Omamoodi rahvusvahelist suunda aitab mõjutada ka asjaolu, et igal aastal käivad meie juures treenimas sportlased Lätist, Leedust , Valgevenest. Samuti on rõõm selle üle, et meie klubi jäljealast know-howd hinnatakse sedavõrd kõrgelt, et olen käinud järjest kasvaval hulgal jäljeseminare tegemas. Juba sel aastal tekkis olukord, kus huvilisi piiri taga oli rohkem, kui minu kalender seminare korraldada võimaldas. Ka järgmiseks aastaks on juba hulk kutseid jäljeseminari tegemiseks Soome ja Taani, täpsustame detaile Uus - Meremaaga ning olukord on selline, et tegelikult hakkab jällegi kalender täis saama ning hetkel võiks lubada järgmiseks aastaks seminari alles oktoobri teise poolde, kus on esimene vaba aeg.
Igati rahule võib jääda ka asjaoluga, et kohtunikuna on õnnestunud saada Eestis välja. Kaks hindamist MM del, lisaks RV võistlus ja mitu Soome MV st on sedasorti rida, mis kindlasti lisab tekitab piiri taga veendumust, et ka meil Eestis osatakse IPO-t hinnata. Ka järgmiseks aastaks tuleb juba kutseid hindamatulekuks. Arvaks, et kõik see eelpool loetletu, millele võiks juurde lisada ka veel MM del käimised on hästi töötanud suunal, et meid teatakse laiemalt ka veidi kaugemates punktides.
Kui vaadata selle viimase lõigu peale nö. rohkem sügavuti, siis tegelikult on läbimurde piiri taha ju andnud ennekõike teadmiste olemasolu. Meie laagrisse tullakse, kuna sealt saab kvaliteeti, meid kutsutakse seminare tegema, kuna meil on midagi öelda jne.
Vaadates nende eelpool toodud lõikude peale võib Sportkoera 5 aastaga väga rahule jääda. Tuleks nüüd käesoleva aasta juurde.
Lähtudes asjaolust, et me möödunud sügisest enam uusi inimesi juurde ei võtnud ning et osad väga häid tulemusi saavutanud sportlased läksid uksi paugutades minema oleme me sel aastal treeninud jupi väiksema seltskonnaga. See on andnud rohkem võimalusi süvenemiseks, spetsiaaltrennide tegemiseks ning arutlemiseks. Arvaks, et üldpildis on see kindlasti positiivselt mõjunud ning aitab veel paremaid tulemusi saavutada.
See aasta on selles mõttes tõesti huvitav, et välja arvatud tõesti noored koerad, startisid kõik teised ja tegid seda õnnestunult.
Lähtuvalt vanusest ja treeningtasemest ei startinud Maarjo ja Raili oma koertega.
Kuigi Mari ja Quartz tegid väga ilusa stardi Jäljehundil (millest on ka meil video üleval) ei ole see ikkagi päris ametlik start. Ülejäänud nimekiri nägi välja selline:
Andrei ja Cäsar startisid snautserite MM l ja said seal kena tulemuse. Samuti said nad auhinnalise 2 koha Eesti suuruselt teisel võistlusel sel aastal EDÜ MV stel IPO s
Taivo ja Ruudi said Eesti IPO MV stel 3-nda koha
Anu ja Hundu saavutasid ESLÜ FH MV stel 2 koha kaotades esikoha vaid 1 punktiga
Aivo ja Tüüp tulid IPO - FH Eesti meistriks (täitsid kusjuures FH Töötsempioni töö poole nõuded), võitsid EDÜ IPO MV sed ning tulid IPO eestikatel 4-ndaks. Startisid FCI IPO - FH MM l ühe noorema koerana läbi aegade ja saavutasid rasketes tingimustes tulemuse ühel jäljel. Muuhulgas olid ka Aivo ja Tüüp aasta Eesti Aasta IPO koera kategoorias võitjad. See on omamoodi saavutus, et sama koer võidab IPO - FH Eesti MV sed ning saab ka IPO s parima koera tiitli. Üldse on vähe koeri, kes suudavad mõlemal alal häid tulemusi näidata, kuid asjaolu, et olla mõlemas alas nii ees on Eestis õnnestunud varasemalt vaid Kairil ja Apollonil.
Tõnis ja Kaito sooritasid hooaja sees ilusate punktidega nii IPO 1 kui IPO 2 e (vastavalt 270 ja 269) ning väidaks küll, et Eesti IPO spordis võib neid kindlalt aasta uustulnukaks nimetada.
Kairi ja Vox tegin kena ja meeldejääva stardi IPO 1-s
Birgit ja Felicity startisid BH s ja A katse 3 tasemel. Tehes nö esimese jäljestardi kohe üsna kõrgel tasemel.
Leelet ja Yoko tegid omamoodi ajalugu tehes ära A 2 katse. Yoko on esimene seda tõugu koer, kes Eestis jäljes tulemuse saavutanud. Yoko jäljest on meil üleval ka video, mida tasub kindlasti vaadata, kuivõrd tegemist väga kauni sooritusega.
Karin ja Kitty startisid A1 katses ja samuti tegid kauni esituse. Kitty on samuti esimene sellest tõust koer, kes eales Eestis jäljekatsel tulemuse saanud.
Vaadates nüüd seda rida ülespoole peab tõdema, et ma olen küll õnnelik inimene, et saan sellise seltskonnaga koos igapäevaselt trenni teha.
Kui nüüd vaadata seda seltskonda, siis põhimõtteliselt on peale minu ja Kairi kõik teised inimesed sellised, kes treenivad oma esimest koera teenistusspordi aladele ning on nö.uued tulijad. Kui vaadata neid tulemuse teinud koeri, siis Hundu, Ruudi ja Tüüp on ka startinud eelmistel aastatel, aga teised kõik on nö. uued lisandunud koerad koerasporti aastal 2016. Pole paha, arvestdes asjaoluga, kuidas "me ju ei oska koolitada, tapame siinset koerasporti ja oleme üldse ühed ebameeldivad inimesed "
Võtsime endale selelks aastaks korraldada ka IPO - FH Eesti MV sed. Peamine mõte, milleks me sellise suure töö ette võtsim eoli asjaolu, et soovisime teha sellised võistlused, mis ulatuks oma tasemega nö. võimalikult lähedale MM võistlustele. Paraku on meil Eestis olud looduse poolt nii palju lihtsamad, kui Euroopa soojemates maades, et nii ehk naa ei ole meil võimalik leida selliseid põlde, mis oleks võrreldavad MM del toimuvaga, kuid siiski soovisime teha võistluse nõudlikumate põldudega ja pikemate jälgedega, et nõudlikkus aitaks tuua välja paremini erisusi. Kuivõrd me oleme kirjutanud nendest võistlustest juba pikema loo, siis ei hakka seda kordama. Saate lugeda ise siit http://sportkoer.blogspot.com.ee/2016/10/ipo-fh-eesti-meistrivoistlustest_19.html
Oleme aastaga 2016 rahul ning ootame põnevusega 2017 aastat, mis toob mitmeid huvitavaid üritusi ja ülesastumisi. Soovime kõigile Eesti koerasportlastele mõnusat lähenevat aastavahetust ning edu treeningplatsidel ja võistlustel aastal 2017!
No comments:
Post a Comment