Koera domineerimisest. Karjajuhi staatusest.

Jätkaks alustatud teemal. Lahkaks lahti nii koera domineerimisega haakuvad nüansid, kui ka vaataks suhet koeraga vaatenurgalt - kes teeb reegleid ning kes neid täidab. Kes pole lugenud eelnevat artiklit soovitaks seda teha  http://sportkoer.blogspot.com/2013/02/huntidest-karjajuhist-ja-koera.html

Alustame domineerimisest. Kui vaadata erinevaid sõnastikke ja lahtiseletavaid raamatuid, siis sõna domineerima taha on kirjutatud vasteks valitsema, valdama, ülekaalus olema, enamuses, valdaval kohal v. valdav olema. Koeranduses on läbi aegade kasutatud sõna domineerima konekstis, kus omaniku ja koera vahel valitseb olukord, et koer ei järgi omaniku etteantud reegleid või käske ning käitub vastavalt oma soovile. Kui koer ei täida ühte käsku või selline olukord toimub juhuslikult, siis võib selle taga olla koerapoolne mittemõistmine ehk ta käitub selliselt, nagu käitub, kuna ei saa lihtsalt aru. Toon näited, mis mõnevõrra olukorda lahti seletavad.

Omanik annab koerale käsu siia. Kui tavasituatsioonis see käsk toimib väga hästi, siis antud juhul on koer huvitatud millestki muust ja seetõttu ei reageeri käsule. Nüüd ongi kaks võimalust:

1. Koer ei kuulnud käsku ja selleks ei täitnud seda või teda ongi koolitatult selliselt, et ta ei pea kohe tulema, vaid ta võib rahulikult oma asja lõpuni ajada ja siis tulla. Tihti ongi see probleem, et ühes situatsioonis peab omanik seda normaalseks ja teisel juhul mitte (ehk näiteks nuuskimisel laseb omanik lõpuni nuuskida ja siis koer tuleb, aga kui koer läheneb turris võõrale koerale, siis nagu peaks kohe tulema. Koera jaoks aga ei saa olla käsk nö. kaheselt mõistetav).

2. Koer kuulis käsku väga hästi, aga leiab, et ta ei ole kohustatud käsku täitma.

Kui neid punkt 2 all olevaid situatsioone hakkab tihedat korduma (ehk näiteks koer ei tule siia, koer ei anna mingit eset ära hambust, koer ei lõpeta rihmast tirimist jne jne), siis on vägagi reaalne, et koera ja omaniku suhe on sellisel tasemel, et koer leiab, et omaniku käsud on vaid valikuliselt täitmiseks ja valiku selles osas teeb koer. Sellises olukorras kasutataksegi sõna, et koer domineerib omaniku üle ja on võtnud üle karjajuhi positisooni. Selliselt on antud olukorda defineeritud läbi aegade ja selliselt näiteks defineerin olukorda ka mina. 
Nüüd läheb asi keerulisemaks.

Nimelt mingil arusaamatul kombel on lihtsustatud kujul varem arvatud, et kui omanik tahab ennast maksma panna ning enda positsiooni karjajuhina nö. taastada, siis peab ta seda tegema toore jõuga. See tähendab seda, et soovitades jõuliselt juhi positsioon üle võtta ongi sõnale domineerima ja karjajuht külge kleebitud vägivalla silt. Ühiskonna tolerants igasuguse jõu kasutamise osas loomade koolitamisega ja suhtlemisega seoses on läinud aina väiksemaks ning seetõttu leides, et jõudu ei tohiks kasutada, on muutunud koheselt ka halvaks sellega seoses sõnad domineerima ja karjajuht.

Tegelikult tuleb siit välja üks päris naljakas detail. Nimelt need nö. vanema stiili ja mõtteviisi pooldajad kasutasid pikalt enda positsioonide kaitseks võrdlust hundikarjaga ning seetõttu öeldi, et karjas saab olla vaid üks alfa, kes on karjajuhiks ning selleks oled kas sina või sinu koer. Kuna aga aja jooksul muutusid arusaamad huntide karjakäitumisest, siis keeras see bumerang varasemate ütlejate vastu. Nüüd hakati ütlema, et kuna uuemad hundiuuringud väidavad, et huntidel pole karja ja karjajuhti vaid perekond, siis järelikult on koeraga suheldes mõistete domineerima ja karjajuht kasutamine justkui vale. Ehk asja nali seineb selles, et tegelikult oli varasematel aegadel koeri, kes ei tahtnud omaniku käske ja reegleid täita ja on neid ka praegu. Tegelikult on võtted mida kasutada ka suhteliselt samad, lihtsalt osad terminid tegid järsku täispöörde. Ehk kogu sõda ei käi mitte sisu ümber, vaid nimetuste ümber. Kahjuks aga selle nimetuste ja sõnade ümber madistamisega on löödud ülesse niipalju vahtu, et tavainimene ei saa enam aru üldse, milliste reeglitega ta siis peaks oma koeraga suhtlema. Meenutab natuke olukorda, kus koos pesuveega visati välja ka laps. Ma tunnistan küll ausalt, et mina olen koera alati koerana võtnud ning mul pole mõttessegi tulnud temas hunti näha. Nagu ma eelnevas artiklis lahti seletasin on hundil ja koeral nii palju käitumismallides erinevusi sees, et ei saa kohe kuidagi öelda, et meil on kodus diivanil hunt.

Tuleks tagasi koera juurde, kes eirab omaniku reegleid ja käske ning tahab ise reegleid teha. Nagu ma ütlesin, siis mina olen üks neist inimestest, kes leiab, et termin ei ole halb sarnaselt nagu ka vahend ei ole halb. Oluline on see, et inimene sisust aru saab ja  ka õieti toimetada oskab. Seetõttu kasutaksin mina jätkuvalt antud situatsioonis sõna domineerima ning samuti sõna juht, kuivõrd minu jaoks on igasuguses kollektiivis just juht see, kes reegleid kehtestab. Nimetame me seda siis karjaks või kollektiiviks.  

Kui nüüd vaadelda sellist omanikku ja koera, kus koer omanikule pähe on istunud ja ise reegleid kehtestada üritab, siis sellises olukorras jõu kasutamine on väga riskantne tegevus.  Kui koer on harjunud reegleid ise kehtestama (mida ta ju tegelikult teeb eirates inimese reegleid) ja omanik on läbi aegade näidanud, et talle see igati sobib, siis arusaadavalt ei tahaks ükski reeglikehtestaja lasta olukorral muutuda. Kui nüüd inimene sekkub jõu ja vägivallaga ning tahab reeglid ümber keerata, siis on väga suur tõenäosus, et vastaspool hakkab vastu. Koer hakkab vastu, nagu oskab ehk kasutab selleks küüsi ja hambaid ning ta eesmärk ei ole mitte tappa või maha murda vaid lihtsalt kehtivaid reegleid säilitada. Ega tegelikult selliselt ründav koer ju ei tajugi seda, et ta hambad on meie kehast nii palju üle ning et meil tuleb nende hammastega koheselt tükk kehast välja. Ta lihtsalt hoiatab. Koera keeles ta lihtsalt röögatab meie peale, nagu meie ise kipume tegema iga päev. Meie röögatus ei tee koera sisse auku, tem aoma kahjuks meile teeb. Kui nüüd inimene koera esialgse rünnaku peale avaldab vastupanu, siis on väga reaalne, et rünnaku ulatus ja jõud kasvab veel.  Hästi lihtne on tekkima olukord, kus omanik leiab, et koer võiks ikkagi reegleid täita ja kui koer hakkab vastu, siis omanik otsustab ka esialgselt vastupanu osutada ning peale mõningast kähmlust lööb kõhklema ja loobub. Sellise käitumisega õpetabki omanik koerale, et kui sa tahad reegleid omale soodsana säilitada, siis ründa raevukamalt ja sa saad võidu. Teisisõnu omanik ise kasvatab koera endale vastu hakkama ning õpetab teda rünnakutes julgemaks. See eelnev stsenaarium on ka põhjus, miks ma eriti kellegile ei soovitaks kodus omal käel koeraga maadlea ja kaklema hakata suunaga kehtestada reegleid.

Teisisõnu, kui ma räägin dominerrimisest ja reeglit kehtestamisest ehk juhtimisest, siis ma ei leia kuskilt ostast, et vägivald oleks mõistlik otsus. Tõsi siin on ka erandeid, nagu enamusel reeglitel. Kui koerajuht on endas kindel ning valdab olukorda, siis jõulisemalt on alati võimalik reeglid saada paika kiiremini ja sellega vähendada nö. halli ala. Aga nagu öeldud, selleks peab olema oskuslik omanik. Üldjuhul omanik ei ole sedavõrd oskuslik.

Võttes eelneva lühidalt kokku ütlekski, et minu arust tähendab domineerima koeranduses seda, et koer ei aksepteeri omaniku reegleid vaid tahab ise neid kehtestada ning sellega juhtida tegevusi ehk olla teatud olukordades juht. Selleks, et olukorda muuta peab omanik muutma oma käitumist ning kui ta ei ole just suure kogemusega, siis olek soovitav seda teha pigem mitte jõudu kasutades.  Kui me paneme enda ja koera jõu vastakuti, siis on lihtne jääda kaotajaks. Me peame vastakuti panema selle, milles me oleme üle ehk mõistuse. Seega üldises plaanis ei seostaks mina kumbagi mõistet, domineerima ja karjajuht olema, toore jõu ja vägivallaga. Sellegipoolest ma ei leia, et terminina need halvad on või kuidagi ajale jalgu jäänud. Ammugi ei leia mina, et mingid uuemad hundiuuringud peaksid selles osas meie ja koerte vahelsii suhteid kuidagi ümber defineerima.

Mida sisi maailmas räägitakse koerte ja inimeste vahelistest suhetest. Möödunud aasta lõpus käis meil Eestis esinemas ja longut pidamas kõrgelt hinnatud koerte käitumisspetsialist Kersti Seksel.  Väga huvitav oli kuulata tema nägemust ning vaatenurka nö. uuemast mõtlemisest. Muuhulgas mainis ta, et uuringud on näidanud, et koera soov domineerida omaniku üle on nagu omamoodi haigus. See on kaasasündinud geneetiline ebakõla, mida saab leevendada ravimitega, kuid mitte välja ravida. Ma ei hakka siinkohal tema seisukohti ja loengut pikemalt tsiteerima, vaid tuleksin vaid ühe nüansi juurde. Vestlesin temaga pikemalt pausi ajal ning välja tuli huvitav detail. Nimelt antud tõlgenduse kohaselt on sellise puudujäägiga koer, nimetame teda siis haigeks, nagu teatud mõttes hull. Teisisõnu on sellisel koeral oma füsiloogiast lähtuvalt pidev vajadus reegleid ümber teha ning seda probleemi aitba lisaks ravimitele lahendada ka konkreetsete reeglite kehtestamine. Ehk omanik peaks kehtestama reeglid ning üritama neid must - valgelt nõuda ja säilitada. Sellisel juhul probleemid lähevad jupi paremaks.  

Teisisõnu see lähenemisnurk ei tõlgenda olukorda lähtuvalt karjast ja selle juhist ning samuti mõistab hukka sõna domineerimine, kuid olukorra lahendusena pakub sarnast käitumist, nagu pakuksin minagi kasutades sõnu karjajuht ja domineerimine.  Kui ma temaga diskuteerisin ja küsisin, et miks pole sõna domineerima hea, siis vastuseks kuulsin, et kuna see sõna on seotud vägivallaga ja jõuga, mis omakorda toob väga tihti kaasa tõsiseid probleeme ja konflikte. Täiesti päri. Mina ka ei soovitaks jõuga olukorda lahendada. Tõenäoliselt lahendaks me olukorda suhteliselt sarnaste võtetega, kuid mina kasutaks siinkohal sõna domineerima, sest ma ei leia, et domineerima on seotud vägivallaga. Tegelikult ongi naljakas see, et olukord , mida lahendatakse on sama ehk koer ei täida reegleid ja tahab ise reegleid tekitada. Selleks, et olukorda muuta tuleb läheneda mõistusega ja üritada stabiilselt reegleid kehtestades seda lahendada.

Mis veel ütlevad tänapäevased teooriad? Professor John Bradshaw on öelnud välja sellise huvitava lause, et koerad ei taha kontrollida inimesi, vaid nad tahavad kontrollida oma elu. Väga hästi öeldud.  Aga mõtleme nüüd asja läbi laiemalt. Kui inimene on kuskil firmas juht, siis kas juhtides firmat tahab ta kontrollida inimesi ja juhtida neid ja nende elu või pigem ta tahab saada inimesed käituma selliselt, et firma areneks ja funktsioneeriks normaalselt. Teisisõnu firmajuhi eesmärk ei ole mitte inimeste kontrollimine vaid nende tegevuse selline juhtimine konkreetses olukorras, et firma ja läbi selle ka oma elu oleks kontrollitav. Kui me elame koeraga koos, siis meil on oma elule teatavad reeglid ning suund ning koeral on oma eesmärgid ning suund. Meie soov on ju tegelt säilitada oma elu sellisena, et kui sinna on lisandunud koer, siis koer elub koos meiega meie elu, mitte me ei ela selles koosluses koera elu. Teisisõnu me peame tegutsema targalt ja looma koerale sellise raamistiku, mille sees elades tunnetab koer, et ta kontrollib oma elu ning elab hästi ning on õnnelik, kuid samas ta elab meie reeglite ja raamistiku järgi. Kui me anname otsa käest ning laseme koeral elada selliselt, et me hakkame kohandama oma elu tema reeglite järgi, siis koer võib olla täpselt sama õnnelik, kuid meie ei ole, sest me elame koera elu reeglite järgi. Kui me nüüd aga ühel päeval otsustame jõuliselt olukorda muuta ning sekkume teravalt, siis ongi loogiline et koer tunnetab, et me tahame tema elu kontrollida ning seetõttu olenevalt koerast hakkab ta vastu. Järelikult tuleb situatsiooni käänata targalt ja mõistusega. Ehk jällegi tuleksin ma tagasi alguse juurde. Kas poleks õige kasutada antud situatsioonis sõna domineerima ning juhtima? Kui koer sunnib meile peale oma reegleid, siis ta ju domineerib antud situatsioonis ning juhib meie käitumist. Ehk siis antud juhul sai räägitud sama situatsioon (probleem) ning lahendus läbi nö. kolmanda tõlgenduse kaudu ning jällegi nii probleem, kui lahendus olid samad. Ehk siis ükskõik, kuidas me seda ka ei nimeta, jääb sisu samaks. Tõeliselt rumal on tulla ütlema, et seoses uute tõlgenduste ja uurimustega ei või enam rääkida mõistetest domineerima ja juhtima.
Jätaks siinkohal jällegi pooleli ning jätkaks lähiajal.