Jätaks nüüd hetkeks hundi ja karjajuhi jutu ja kirjutaks muul teemal. Edaspidi kindlasti jätkan ka pooleli jäänud teemaga. Kuivõrd jäljehoaeg ei ole vaatamata sügavale lumele enam mägade taga, siis kirjutan täna jäljetreeningute planeerimisest.
Mina kuulun selgelt nende inimeste hulka, kes leiavad, et mõistlikum on õpetada inimesi analüüsima ning iseseisvalt lahendusi leidma, kui probleemide tekkimisel lihtsalt lahendust pakkuda. Oma senise kogemuse põhjal võin üsna veendunult väita järgnevat. Kui inimesel tekib probleem ning ta ei saa sellest sügavamalt aru ega seosta seda nö. tervikliku pildiga, siis pakkudes antud hetkel laheduse, on vaid aja küsimus, millal inimene leiab ennast taas järgneva probleemi otsas istumas. Seetõttu olen ma üritanud siinsetes artiklites, nagu ka oma loengutes lisaks konkreetsetele lahendustele , õpetada ka inimesi laiemalt mõtlema.
Esimese jäljevõistluseni Eestis on jäänud ca. 2 kuud. Oleme Sportkoeraga taotlenud mai keskele FH jälje võistluse juba teist aastat järjest. Kuivõrd FH jälg on koerale raskem ning seetõttu nõuab ka rohkem jäljetreeninguid, kui IPO jälg, siis on kuulda olnud ka üksjagu nurinat nii varase võistluse kuupäeva osas. Tegelikult on varane kuupäev täiesti taotluslik. Koera koolitamise seisukohast nõuab nö. hooaja lõpus paiknevateks võistlusteks valmistumine hoopis teistsugust rõhuasetust, kui varajasteks võistlusteks valmistumine. Kui vaadata aga piiri taha, siis IPO-FH MM d kipuvad toimuma ju veel kuu varem . Tänase loo kirjutamisel ning varajasel võistlusel ongi kaks tagamõtet :
Anda võistluse näol inimestele võimalus nö. teistsuguseks ettevalmistuseks ning läbi selle õpetada kogu jälje treenimise protsessi natuke laiemalt nägema.
Kui tahta ühel päeval IPO-FH MM del edukalt esineda, siis on sellest kogemusest palju kasu.
Olles aidanud Kairi Viherpuud koos Apolloniga IPO-FH MM le olime tegelikult selles seisus, et vaja oli koostada pikem ettevalmistusplaan ning seda siis läbi talve ja kevade teostada. Vaja oli tagada koera hea tase nii kiirelt kui võimalik peale lume sulamist ning saata ta MM le nö. oma parimas vormis. Selles protsessis oli üksjagu katsetamist, aga arvestades tulemusega võib tõdeda, et me õnnestusime.
Kuidas siis valmistuda selliseks situatsiooniks, et kohe hooaja alguses toimub üsnagi raske jäljevõistlus? Oletame, et sel aastal lähtuvalt külmast märtsist ja pidevalt juurde sadavast lumest on võimalik jälge hakata treenima ales aprilli keskel. See tähendab, et võistlusteks valmistumiseks jääb aega vaid kuu. Seda kindlasti ei ole palju, kuid samas ka mitte vähe. Vaatleme nüüd heaks jäljetööks vajalikke koera treeningtaseme eeldusi:
Koeral peab olema hea füüsiline ettevalmistus. FH jälg on koerale raske töö. Kui põld on nõudlik, siis üldjuhul on koerad jäljetööd lõpetades üsna läbi ning lõõtsutavad . Kui koera füüsis ei ole tasemel, siis arvestades ette kerkivate võimalike probleemidega on täiesti ilmne, et raskemad tingimused ning tekkivad probleemid söövad mürinal ära koera jõuvarud ning sellises konditsioonis koer ei suuda enam täiega keskenduda. Selliselt töötades on aga aja küsimus, millal ta eksib ning üldjuhul sinna see lõpebki.
Koer peab olema enesekindel jäljetöös ning uskuma endasse ja tundma ennast tugevamana kui vastaseks olev põld. Ta ei tohi põllule alla jääda. Samas ei tohi ta olla lialt energiline või üleolevalt enesekindel, sest lohakalt töötades on vead väga kerged tulema. Samas peab ta suutma lahendada stressiolukordi ja tekkivaid probleeme.
Koer peab oskama näidata esemeid tasakaalus jäljega. Ese peab olema näidatud korrektselt, kuid samas ei tohi see lõhkuda koera tasakaalustatud tööd. See peab sobima jälje tervvikusse nagu paelad kingale. See peab olema lomulik osa.
Koer peab töötama koostöös koerajuhiga. Ta peab saama aru koerajuhi tegevusest ning teadma, et nad on üks tiim.
Kui need ülal toodud tingimused on täidetud, siis ongi oodata ilusat tulemust. Kui võistlus toimub hooaja keskel või lõpus, siis on need kõik eeldused läbi suure töö võimalik saavutada. Läbi hooaja on võimalik oma koera käitumist hinnata, selle järgi teha järeldusi ja muuta treeningplaani. Kui aega on aga ainult kuu, siis väga palju just hindamiseks ja muutmiseks ruumi ei jää. Kui nüüd võtta kodunt koer, kellega on läbi talve mõnevõra mingeid trenne tehtud, siis üsna reaalselt kaasnevad järgnevad probleemid.
Talvisel ajal on inimestel kalduvus teha vähem trenni, kui suvel. See tähendab, et vähem käiakse kuulekuse platsil ning ka varrukatrennide hulk on jupi väiksem. Tihti ka talvised jalutuskäigud on lühemad ning aias elavad koerad liiguvad vähem. Mida see tähendab? Pole vaja olla mingi geenius, et aru saada, et sellise koera füüsiline ning ka psüühiline vastupidavus on kehvake. Nii füüsiline, kui ka psüühiline vastupidavus nõuavad tööd ja treenimist. Kui koer teeb vähem kuulekuse ja kaitse trenne, siis kukuvad mõlemad, nagu kivi.
Kevadine päike hakkab soojalt ja mõnusalt soojendama ning inimestel tekib talvisest jõude elamisest suurem soov treenida. Lisaks jäljetreeningutele asutakse ka usinamalt kaitse ning kuulekuse trennide kallale. Need, kes kunagi elus veidikegi on sporti teinud, saavad aru siin kohe loogika veast. Üritage ise hakata jooksmas käima ja lajatage täie rauaga. Läheb nädal – kaks ja te olete punktis, kus vaim võib küll valmis olla, aga liha on täiesti nõder. Järgmisena kaob ka vaim. Arvestades, et koera vastupidavuse taasülesehitamine vältab ca. 2-3 nädalat miinimumis on täiesti arusaadav, et panustades kuu aja sees tugevalt rennidele tapetakse koeral ära nii motivatsioon kui ka füüsiliselt käib ta maha. Tekib ületreenimine ning koerast kaob igasugune säde.
Minnes koeraga esimest korda jäljele on kindlasti paljud märganud, et koer on indu täis, kuid samas teeb tööd lohakamalt ja rutakamalt. Selle lohakuse ja rutakuse kärpimine ning õige töötempo saavutamine võtab jupi aega. Tavaliselt läheb mingi paar nädalat miinimumis. Selle kiiruse ja lohakuse kärpimisel üldjuhul tehakse sedatüüpi harjutusi, mis vähendavad koera enesekindlust ning muudavad ta läbi selle tähelepanelikumaks. Järgnevalt tuleb taastada koera enesekindlus, mida ju just laksiti. Lihtne on tekkima olukord, kus enesekindluse kasvuga tulevad jällegi lohakusvead. Ilmselgelt selle protsessi ajal ei saa koeraga treenida väga raskeid ning ülesandeid sisaldavaid jälgi. Ükskõik, kas koer on rutakas ja lohakas või ebakindlalt ettevaatlik, mõlemal juhul läheb koer probleemide otsa komistades stressi.
Teeme eelnevast 3-st punktist kokkuvõtte. Mõeldes kuu aja pärast ees ootavate võistluste peale alustatase kiirelt (et siiski õigeks ajaks valmis saada) raskemate ja pikemate jäljetreeningutega , kuhu lisatakse ruttu pinnasemuutused, ristuvad jäljed ja esemed. Kui teil koer ei oma füüsist, te olete sunnitud tema lohakusest lähtuvalt teda pidevalt korrigeerma ning ta satub sellest lähtuvalt pidevalt stressi ning jääb ülesanetega hätta, siis on lihtne astuda ka selline viga, et omanik hakkab koera aitama ning õpetab koerale, et probleemi tekkimisel tuleb omanikult lahendust küsida. On ju loogiline, et eelnevalt kirjeldatud trennid kärbivad koera
enesekindlust , tempo ja täpsusega tegelemine aga lõhub koostöööd ja
tekitab stressi. Kui nüüd mõelda alguses kirjeldatule, siis kokkuvõttes on lihtne jõua punkti, et võistlusee minnes on teil rihma otsas kehvemapoolse füüsilise ja vaimse ettevalmistusega koer, kes on mõnevõra läbi põlenud ja läbi selle kehvalt motiveeritud, ta ei ole endas kindel ja ei usalda ennast ning lisaks sellele ei usalda ta ka omanikku, sest ajanappusest lähtuvalt ei jäänud omanikul aega tasakaalu taastamiseks vaid suurem osa ajast läks korrigeerimisele. Sellises seisus tekitavad koerale kindlalt probleemi ka esemd, mis kõigutavad niigi ebastabiilse koera meeleolu veel. Siia õnnetusse kirjeldusse võib veel lisada ühe asjaolu. Enamus aprilist on temperatuur olnud suhteliselt madal ning maikus võib satuda just võistluse aega soojalaine, kus kraadiklaas teisele poole 20 kraadi hüppab. Ka see on nö. lisaprobleem, mis niigi santi seisu veel kehvemaks tuunib. Tänane jut sai päris pikk. Jätaks siinkohal pooleli ning jätkaks järgmisel korral lahenduste pakumisega.
No comments:
Post a Comment