Koera koolitamine tundub esmapilgul hästi lihtne. Ilmselgelt saab sellega hakkama igaüks. Vähemalt nii valdavalt arvatakse. Kui rääkida võistluskoera ettevalmistusest, siis lisandub aga siia lisaks veel palju erinevaid värve ja varjundeid. See kõik muudab koera koolitamise oluliselt keerulisemaks. Kõik need erinevad nüansid taanduvad lõppkokkuvõttes sõnadele koeralugemisoskus, koera käitumine ning meeleolu. Kui tahta ülesse ehitada ilus ja stressivaba sooritus, tuleb alati iga harjutuse läbiviimisel keskendudagi sellele, kuidas koer seda harjutust tunnetab ning milleks ta antud kontekstis võimeline on.
Tooks siia paar näidet, mis seletavad lahti tänase kirjutise sisu. Minu juures käib treeningutel koer, kes saades istu käsu istub alati 100%. Vaadates tema sooritust tõesti silm puhkab, sest enam kiiremini pole istuda võimalik. Ta on teinud seda juba pikalt ning ilmselgelt on see tal koolituslikult hästi kinnistunud. Paar nädalat tagasi tegime koeraga tavapärast trenni. Platsil oli lumi kohati sulanud ning oli veidi vesine. Peale koera häälestust ning sissejuhatavat kõrvalkõndi sai järgnevalt tehtud istu käsku. .... ja koer ei istunud. Tehes veel 3-4 kordust ei istunud koer kordagi. Sellises situatsioonis tuleb otsuseid langetada üsna kiirelt. Mitteistumiseks võib olla väga erinevaid põhjuseid.
1.Näiteks koer oli harjunud sooritama lumega ning nüüd tehes vahelduval pinnasel oli ta sellest nii palju häiritud, et lihtsalt ei pannud käsku tähele. Olenevalt koera iseloomust ning närvisüsteemi ülesehitusest käituvad koerad sellises situatsioonis väga erinevalt. Ma olen kohanud ridamisi koeri, kelledel selline "aps" põhjustab väga kiire stressi taseme tõusu. See on muutus koera sees, mida tavaliselt omanik ei pane tähelegi. Tegelikult ongi seda väga raske märgata, sest näiliselt ju ei muutu palju midagi. Sattudes kiirelt kogunevasse stressi ei suuda koer enam käsku vastu võtta ning iga järgnev käsk viib koera aina rohkem stressi ning täiesti arusaadavalt sellises meeleolus ei suuda koer käsku täita.
2. Koeral võib olla kuskil segav valu, mis piisavalt ärritab, et ta ei saa sooritust teha. Saades käsu saab ta tegelikult kaks erinevat mõjutust - ühe käsu näol omanikult, teise valu näol nö. selgest taevast. Paratamatult selline kahepoolse mõjutuse vahele jäämine tekitab koeras konflikti ning sealt edasi juba ka stressi. Kui teha nüüd veel kordusi, siis olukord ei lahene sellest, sest iga järgneva käsuga ju kordub sama olukord ning lisaks kuhjub ka taustal segav stress.
3.Koer on käsu saades vales meeleolus ning seega ei "kuule" käsku. Samas tajudes oma eksimust võib koeras ka päris kiiresti tekkida pinge ning mõningane stress. Kui nüüd omanik jõuga sekkub ning üritab koera mõjutada näiteks negatiivselt mitteistumise eest, siis tekib tugev konflikt ning koera stressitase tõuseb hüppeliselt ja kiiresti. Koer võib minna täiesti lukku.
Kõik need kolm ülal toodud põhjust on selles mõttes hästi sarnased, et kõigil juhtudel koer tunnetab, et midagi läks valesti ning läbi selle satub konflikti ja tekib teatav stress. Koera läheb nagu teatud mõtets lukku. See lukustumine ei tähenda mitte koera nö. kivistumist vaid ta võib täiesti mõnusalt palliga mängida, teha kena kõrvalkäiku jne. kuid saades käsu istu lülituda täiesti ebasoovitavasse seisu. Põhjuseks asjaolu, et antud trenni siseselt värvus istu käsule juurde stress. Suurim viga, mida omanik saab sellises seisus teha on koera negatiivne mõjutamine ning jõupositisoonide kehtestamine. Mõelge ise, et olete stressis, kas olukord läheb kuidagi paremaks kui teie peale hakatakse karjuma või teid lüüakse jalaga? Ega ei lähe küll. Kui koerajuht ei tunen probleemi ära ning käärides käised ülesse asub probleemi lahendama jõuga, siis on väga hea võimalus kogu senine tehtud töö ühe trenniga ära rikkuda. Koer, kes istus 100% võib peale sellist treeningut üldse enam mitte istuda või teha seda närviliselt või kaheosaliselt või pinges. Tegelikult on võimalik ära rikkuda kogu kutsikaeast alguse saanud pikk ja süsteemne töö ning seda vaid ühe trenniga.
Olukorrra muudabki tegelikult keeruliseks see, et enamus inimesi ei tunne taolist stressi oma koeras ära. Kahjuks väga paljud järeldavad, et koer "näitab näppu" ja ei taha istuda. Toetudes mõttele, et koer sihilikult eiras käsku minnaksegi olukorda lahendama jõuga. Enam lollimat otsust ei ole võimalik selles olukorras langetada. Üldiselt ütleks mina, et enamus koeri tegelikult ei " näita näppu". See on pigem omaniku seletus oma tegemata tööle. Okei, paigas peavad olema karjasuhted ning ka eelnev koolitus. Kui koolitusfundament on kehv ning koer on natuke pähe kasvanud, siis ta võib ka "näppu näidata". Aga jällegi see protest tekib tegelikult kehvast algkoolitusest ja paigast ära suhetest mitte koera soovist antud harjutusega kuidagi omanikule koht kätte näidata.
Kui nüüd juhtub selline lugu, nagu ma eespool kirjeldasin ja koer satub stressi, siis tuleks mõelda kahele asjale.
1. tuleks proovida antud käsust stress maha võtta ehk teha seda sooritust nii palju lihtsamalt, et koer tõesti saab sooritada ning tunneb sooritusest rõõmu ja vabanemist või
2. nähes et koer on antud käsuga täiesti kini jooksnud, teha hoopis midagi muud ehk anda koerale võimalus soorituseks.
Minu arust ongi koerakoolituse üks olulisemaid alustalasid ehitada harjutused ülesse selliselt, et koer saaks teha oma parima. Ja kui koer teeb parima, siis saab selle eest teda premeerida ning koer õpib, et nii ongi hästi. Kui koer on stressis seoses käsuga istu, sisi ta ju ei suuda seda antud hetkel teha hästi või isegi üldse mitte teha. Järelikult on mõistlik seda sel hetkel üldse mitte teha. Mul keerleb peas praegu ikka väga erinevaid näiteid jälje ja kuulekuse vallast, kus koerajuhid teevad teinekord suuri vigu ja ise oma varasemale tööle vee peale tõmbavad.
Enne, kui siinkohal pooleli jätan räägin veel eelmise nädala trennis toimunust. Möödunud nädalal oli trenniplats täiesti vesiseks sulanud. Seal oli palju lompe ning ka rohune ala oli väga märg. Ja täiesti arusaadavalt enamus koer saades istu käsu ei istunud. Paljudel oli probleeme isegi peatustel istumisega. Tegemist oli noorte koertega, kelledel kogemust vähe. Oli neid, kelledele me näitasime kätte, et nii see ei lähe ja lompi peab ka istuma, kuid valdava enamuse koertega me lihtsalt see päev ei teinud istut nõudvaid elemente. Siinkohal jätaks pooleli.
No comments:
Post a Comment