Oma olemuselt on justkui IPO ja FH jälg sarnased, aga samas on nendes päris suuri erinevusi.
Sarnasused.
Mõlema jälje hindamine käib samade hindamispõhimõtete järgi. Nii IPO kui ka FH jälg on teenistustõugudele peaasjalikult mõeldud koolitusalad, mille käigus hinnatakse koera tervikuna, milles sisaldub nii koeramaterjal, kui ka koolitustase. Lähtuvalt eelnevast on mõlemad jäljed üsna tehnilised. See tähendab, et koer peab minema samm - sammus, olema tehniliselt hästi täpne , lahendama enesekindlalt ja täpselt kõik probleemid ning näitama kiirelt ja enesekindlalt jäljel olevad esemed. IPO jäljel on nö. probleemiks koera teele asetatud nurgad, mis tekitavad koeras mõnevõrra stressi, sest see on nö. katkestus rutiinses töös.
Eeskirjade järgi peab IPO põld olema suhteliselt ühtlane. Seal võib olla mingeid erisusi pinnakattes ning a'la mingeid kergemaid radu, kuid mitte mingil juhul selliseid radu, mida võib juba teena käsitleda. FH jäljel on neid probleeme märgatavalt rohkem. Sarnasus seisnebki selles, et mõlema jälje hindamisel jälgitakse, kui süvenenult ning tähelepanelikult koer jäljel töötab ning kui enesekindel on tema tegevus. Kui koer mingi probleemi tekkides asub seda lahendama, siis see lahendamine näitab ka palju koera kvaliteedi ning koolitustaseme kohta - kas koer suudab rahulikult probleemi lahendada, kas ta suudab uuesti stabiliseeruda rahulikuks jäljetööks jne. Ehk siis nagu öeldud, üldpildis on nii töö, kui hindamine sarnansed.
Erinevused.
Tehnilisi erinevuseid on palju ehk arusaadavalt jälje pikkus, nurkade arv, vanus jne jne. Sisuliselt on aga vaid üks suur erisus. Nii IPO kui ka FH on algselt loodud hindamaks koeramaterjali ning koolitustaset. IPO puhul peaks koerajuhile, kohtunikule ja kasvatajale tulema info kätte läbi kolme ala (jälg kuulekus ja kaitse), mistõttu jälje nõudlikkus ja kaal on väiksem. FH jäljel peab see kõik info tulema kätte ühe ainsa alaga ehk jäljega. See tähendab, et FH jälg peab selliselt koera proovile panema, et tõesti paistab välja ta materjal ja koolitustase. Selleks panankse proovile koera närvisüsteem, tema stressitaluvus, vastupidavus, tema ohjatavus ja koostöö nii väsimuse saabudes, kui ka stressisituatsioonis. FH jälje puhul on väga tüüpiline, et koer peab lahendama olles juba stressis veel mitu korda järjest probleeme ning seetõttu suutma palju paremini stressiga toime tulla kui IPO jäljel. See, kes sellest ühest erisusest aru saab, saab aru ka kogu FH olemusest. Sellest lähtuvalt peab valima põllud, sellest lähtuvalt peab valmistama ette jäljed ja sellest lähtuvalt peab ka treenima. Pean kahjuks tõdema, et nimetatud peamisest erisusest arusaamisega ongi meil Eesti kõige rohkem probleeme. Paljud kipuvad arvama, et FH jälg on lihtsalt pikem ja vanem IPO jälg. Seda ta kindlasti ei ole. Erisus on väga suur. Lühendatult kokku võttes on erinevus selles, et FH põld on raskem, mistõttu kaotades jälje peab koer otsima tähelepanelikumalt ning on suurem oht sattuda stressi. Jälje ajamisel peab ta lahendama oluliselt rohkem probleeme, mida on sinna meelega tehtud (erinevad pinnased, ristuvad jäljed, pinnakatte muutused, nurgad, kaared jne). Jäljepõldudest kirjutasin ma siia kunagi varem pikema artili http://sportkoer.blogspot.com/2012/08/jaljepoldudest.html .
Lähtuvalt jälje iseloomust tulevad ka välja hindamise erisused. Arusaadavalt on FH jäljel rohkem probleeme ning kuna ka jälg on oluliselt vanem, siis ka tema lõhn on nõrgem. See tähendab seda, et olenevalt oludest tuleks seda ka hindamisel arvesse võtta. Ehk kui olud on väga lihtsad, siis peaks koer töötama samm - sammus, nagu IPO ski. Kui aga olud on rasked, siis arvestades jälgedes oleva lõhnaga ei saa koer töötada nii täpselt samm - sammus ning samuti on väga tüüpiline et ta peab lahendama ka ettetulevaid probleeme rohkem. Teine suur erinevus hindamises on asjaolu, et kui IPO jäljel peab koer olema intensiivne ning töötama jõulisemalt ning suurema intensiivsusega, siis FH jäljel lähtuvalt selle pikkusest pole see võimalik. Koer ei ole lihtsalt võimeline nii pikka jälge selliselt tõöötama. Seega on arusaadav, et FH koerte tempo ja intensiivsus on veidi väiksem.
Kui nüüd mõelda FH jälje treenimise peale, siis nendst erisustest ja sarnasustest tulebki tegelikult kõik välja :).
Koera koolituses on üks kuldreegel. Kui sa selle järgi treenid, siis kõik sujub:
Koerale tuleb anda mõista,mida te temast tahate ning siis ta teeb seda. Enamus koolituslikke probleeme tuleb asjaolust, et mitte koer ei ole loll, vaid koerajuhid annavad koertele sedavõrd segast infot, et koer kogu oma nutikuse juures ei suuda välja mõelda, et mida temast tahetakse. Seetõttu teevadki koerad vigaseid sooritusi.
Treenides jälge tuleb mõelda veel ühele detailile : koera haistmismeel on erakordne. Kui omanik vajutab klaasi peale sõrmejälje, siis koer tunneb selle jälje sealt klaasilt ära 6 nädala möödumisel. Mõelge nüüd sõrmejälje suuruse peale, selle lõhna peale ning klaasi, kui materjali peale. Ja sisi mõelde 3 tunnse jälje peale, mille on astunud 80 kg ne inimene mulla ja rohu sisse.
Teisisõnu, kui koer ei tööta FH jälge iseaalselt, siis taandub kõik valele koolitusele. Ehk sidudes nüüd kogu terviku kokku, siis selleks, et koer ajaks FH jälge tuleb teda harjutada ajama 3 tunnised pikki ja nõudlikke jälgi, mis on vahelduva maastiku ja pinnasega ning täis probleeme,mis tekitavad stressi ning mida koer peab siis stressis olles iseseisvalt lahendama. Kui seda kõike õpetada koerale ja teha seda koerale arusaadavas keeles, siis ju koer ajabki FH ilusti ära.
Nüüd tulebki juurde see point, millest ma eespool rääkisin ehk FH ei ole pikem IPO , vaid hoopis teise ülesehitusega jälg. Seega tuleks koera kutsikast peale treenida nö. FH jaoks. Kui treenida koera 3-4 aastat (kuni IPO 3 ) saamiseni , nagu IPO koera, siis on koeral vägagi kinnistunud pilt jäljetööst, kuid kahjuks see pilt ei sobi FH jäljega kuidagi kokku. Tuues nüüd sisse FH elemendid sisuliselt hakkab toimuma koera ümberkoolitus ning see tekitab koerale stressi ja konflikti. Üldjuhul tulevad selle käigus sisse vead, mis toodavad uusi vigasid ning selle asemel, et koer hakkaks FH d ajama, ei aja ta isegi IPO 3 enam normaalselt.
Need nö. IPO -st FH le "väljakasvatatud" koerad omavad üsna samatüübilisi probleeme.
1 Nad näitavad häid tulemusi lihtsamatel põldudel. Esiteks on lihtsam põld samatüübiline pinnaga, millel nad on kogu eelneva elu harjutanud, mistõttu nad on seal enesekindlamad. Samas kaotades jälje on lihtsamal põllul rohkem lõhna, mistõttu nad leiavad kindlamini uuesti jälje ülesse ning ei satu sellest väga stressi. Stress on aga väsitav ja "lammutav" ning arusaadavalt see (et nad ei satu stressi) annabki neile koertele garantii, et nende füüsis kannab lõpuni välja.
2. Nad jäävad hätta stressisituatsioonis töötamisel. Ehk kukkudas probleemi otsa suudavad nad üldjuhul selle lahendada, aga juhul kui stressis olles tuleb uus probleem raksakaga peale, siis see üldjuhul hävitab nende töö. See on ka loogiline, sest töötades tavapärasel IPO jäljel ei tule tavaliselt kahte probleemi järjest ette. Peale probleemi lahendamist on aega taastuda pikemalt ja koertel puudub kogemus kahte probleemi järjest lahendada.
3. Sattudes stressi nad üritavad stressist põgeneda, mitte stressi lahendada. Lihtsamatel jälgedel töötades on nad saanud kogemuse, et kui "paned silmad kinni ja jooksed karjudes probleemist emale" siis jäljelõhna on nii palju, et nii ehk naa leiad jälje ülesse. FH - l viib see üsna tihti kas nurgast üle või valejäljele, mis tundub lihtsa lahendusena, kuhu saab stressi eest põgeneda.
4. Neil on probleeme iseseisva ajamisega, kuivõrd lihtsamatel jälgedel on koerajuht sedavõrd hästi jälge näinud, et ta on kippunud aitama koera. FH jäljel, kus jälg ei paista on see aga võimatu.
Kui nüüd algusest peale õpetada aga jäljeajamist nö. FH elementidega, siis mis saab IPO jäljest? Laias laastus ajab ju koer lihtsamat jälge igal juhul, kuid paratamatult kaasneb sellega siiski mõningaid probleeme. Kui koer on algusest peale treenitud FH-ks, siis peamised puudujäägid, mis IPO s segama hakkavad on:
1. Koer ei aja piisavalt jõuliselt IPO jälge
2. Koer võib võtta jälge liiga pinnapealselt, kuna see on liiga lihtne
3. Probleemid tempoga (nii üles kui ka alla)
Selleks, et neid probleeme välistada tuleb osata koera häälestusega tegeleda ehk enne IPO võistlust nö. tuunida koera jäljeajamise pilt IPO le omasemaks.
Muidu iseensest ei ole FH koera treenimine oluliselt pikem tee, kui IPO 3 oma. Nagu näitasid 2012 aasta tulemused, siis Estrelelst Hurmuri Käbi tegi sama aasta suvel kõigest 2,5 aastasena nii IPO 3 kui ka FH 2 tulemused. Ja nö. iseloomustavana võib öelda, et IPO jäljel ta kaotaski punkte üksjagu seepärast, et töötas nö. FH pildis. Noore koeraga ei ole see häälestamine ja tuunimine veel nii hästi toimiv, mistõttu sellised punktikaotused on täiesti arvestatavad. Käbi on hea näide koerast, keda on saanud treenida nö. otse FH le ning seetõttu see koer valdab ja oskab ajada FH-d ning IPO jälge on teinud nö. sealt kõrvalt.
Siinkohal annaks soovituse lugeda läbi Sportkoera lehele kirjutatud pikem artikkel minu jäljekoolitussüsteemist http://www.sportkoer.ee/artikkel.php?t=jaljekoolitus_kui_terviklik_susteem
Kui olete selle läbi lugenud, siis on mu järgnev osa ka arusaadavam. Soovitan lugeda ka siia kirjutatud teisi artikleid seoses jäljekoolitusega. Need on lihtsalt filtreeritavad, kui filtreerite "jälg" labeli põhjal.
Jätan siin pooleli ja jätkan lähiajal.
Tänan !
ReplyDelete