Friday, December 30, 2011

Aktiivne ja reaktiivne agressioon kaitsekoolituses vol 2

Kuivõrd nädalavahetusel sai kaitsetrennis veidi filmitud, siis räägiks videote põhjal veel natuke pikemalt lahti aktiivse ja reaktiivse agressiooni.
Nagu ma varasemas kirjutises siin http://sportkoer.blogspot.com/2011/12/aktiivne-ja-reaktiivne-agressioon.html#more juba kirjutasin on IPO -t silmas pidades oluline saada koer töötama lähtudes aktiivsest agressioonist. Kui võtta need osad, kus koer töötab IPO kaitseosas kaitseinstinkti mõjul (agressioon), siis on üsna ilmne, et tahe varrukameest rünnata peab tulema koerast endast. Kui koer leiab varjest varrukamehe, siis on viimane seal täiesti passiivne ning koer peab leidma endast selel vajaliku meeleolu, et täiesti passiivset meest haukuda ning provotseerida võitlust. Tegelikult on sama lugu ka lahtilaskmistele järgnevatel haukumistel. Ehk koer saab käsu lahti ning vabastades suust varruka peaks oma olemuselt hakkama koer kohe varrukameest välja kutsuma. Teisisõnu peab koer lastes lahti, minema koheselt meeleollu, kus ta domineerib oma käitumisega varrukamehe üle ning annab talle mõista, et kui sa veidigi liigutad või mingeid halbu kavatsusi omad, siis arvesta, ma olen sul 100% vastas. Kuna varrukamees on kogu haukumise osa koera suhtes paasiivne ning ei tohiks ka pilguga koera mõjutada, siis peabki kogu tegutsemistahe tulema koera seest.

Selleks, et paremini saada aru vahest aktivse ja reaktiivse agressiooni vahel lisan siia kolm videot.

Wednesday, December 28, 2011

Füüsilisest ettevalmistusest vol.2

Jätkaks pooleli jäänud teemal. Koera füüsiline ettevalmistus on vaadeldav eri tasandites.

1. Pikemad rattasõidud või canicross või suusavedu. Selline lähenemine annab koerale töövõimet ja vastupidavust. Koer harjub pikemaaegse koormusega. Harjub tähendab seda, et kui näiteks teha koeraga IPO-t ning ühel päeval on vaja teha 3 osasooritust või näiteks on kuum suvepäev ja seljataga väsitav jälg, siis koer jaksab veel töötada maksimumi lähedal.

Friday, December 23, 2011

Mis on ideaalne sooritus?

Eile oli mul tegelikult füüsilise ettevalmistus kõrval peas mõlkumas ikka veel lähtuvalt FCI kohtunike koolitusest lähtuvalt ka üks hindamise teema. Valisin kirjutamiseks esimesena mainitu, kuid täna kirjutaks ka teise ära.

Kui ma siin varem mainisin, et koerte soorituse hindamine võistlusplatsil ei ole subjektiivne vaid üsnagi objektiivne tegevus, siis tahaks siiski rääkida selle ühe teise nurga alt ka lahti. Kui me võtame ükskõik millised koolitusala eeskirjad (IPO, FH, KK jne), siis sealt loeb välja ideaalse soorituse kirjelduse ning samuti rõhuasetused, mida tuleks hindamisel arvesse võtta. Kohtunikutöö teeb raskeks just asjaolu, et selline kirjeldus jätabki tegelikult väga palju ruumi subjektiivsusele - mõne silmis oli koer viltu, mõne teise silmis polnud üldse nii hullult viltu.

Thursday, December 22, 2011

Füüsilisest ettevalmistusest

Praegusel hetkel, kus võistlushooaeg on veel suhteliselt kaugel, on õige aeg rääkida füüsilisest ettevalmistusest. Füüsiline ettevalmistus on sportkoera treenimisel ja elus üsna oluline komponent. Tähtis on ta tegelikult kahest vaatenurgast vaadatuna - ühest küljest, et teha head sooritust peab koer olema füüsiliselt hästi ette valmistatud, teisalt on see ka koera enda tervise osas oluline. Kui nõuda füüsiliselt kehva ettevalmistusega koeralt suurt pingutust, siis see on tema suhtes ebaõiglane ja võib ka tervisele halvasti mõjuda. Tegelikult sama lugu, nagu inimestelgi, et koormust tuleb tõsta järkhaaval ja mõistuse piireis.

Koera füüsilise ettevalmistuse ning kestvusega on mitu olulist seika:

Tuesday, December 20, 2011

Aportist ja toomisest vol.3

Õpetades koerale 1 meetri kauguselt aporti võtmist maast, siis tegelikult ju õpetatakse koheselt ka nö. aluspõhi toomisele. Teisisõnu tuleks arvestada asjaoluga, et kui juba visata aport endast eemale (kasvõi vaid 1 meeter), siis koeral peaks olema minek ja aporti võtmine sedavõrd selge, et seal enam vigasid ei tuleks, sest lisandub kohe ka tulek ning vigade tekkimisel on neid selle terviku sees raske korrigeerida. Mina teen alati selles faasis toomist rihmaga. Sellisel juhul on mul koera üle kontroll ja ma saan rihma tõmbega mõjutada nii aporti võtmist kui ka tagasitulekut ja ette istmist. Tegelikult selliselt on koera kogu tegevus minu kontrolli all ja üldjuhul koerad tunnetavad seda ning see mõjutab mingil määral ka kogu soorituse korrektsust.

Monday, December 19, 2011

Sallivusest

Luban, et homme räägin aportist edasi :)) Mul oli tegelikult täna juba see plaan, aga eile kuulsin sellist lugu, mis ajendas tänast kirjutist natuke teisel teemal kirjutama. Ei toimunud midagi erilist, võib lausa öelda - vana hea teema taasesitus. Nimelt toimus selline lugu, et inimene, kes igapäevaselt koolitab koera kasutades positiivse poole pealt premeerimiseks maiust ja nutsu ning negatiivse poole pealt rihma tõmmet või teisi sama kategooria mõjutusi, mõjutas koera negatiivselt lüües koera ebasoovitava käitumise ajal vastu nina (ja mitte üldse stiilis, et nina versiseks või küljest ära :)). Kuna ümbritsemas oli palju puhtalt positiivseid võtteid kasutavaid inimesi, siis sai ta hukkamõistu osaliseks. Eriti veidralt kõlab mu kõrvdele ütlus, et "meie nii ei tee ja sellist heaks ei kiida".

Viimasel ajal räägitakse Eestis palju rassisimist, homofoobiast jne. Räägitakse teemal, et mitmekülgsus rikastab ning ürita mõista teistsuguseid inimesi. Ma jäin peale telefonikõnet mõtlema,

Friday, December 16, 2011

FCI kohtunike koolitus Hollandis vol.3.

Kirjutaks täna veel natuke nädala alguses algatatud teemast ehk mõtetest seoses FCI kohtuniku koolitusega. Räägiks natuke kohtuniku vastutusest ning kohtunikutöö sügavamast mõttest.
Hästi tüüpiline on, et kohtunik minnes hindama konkreetset eksamit kujutab ette, et vaadates koeri ja nende tööd on tema ülesanne anda sooritusele hinnang. Ehk nähes platsil rõõmsameelset koera, kelle omanik on palju vaeva näinud ja teda koolitanud mingi tasemeni, siis tuleks anda hinnag nähtule. Hästi suur viga, mis on lihtne tekkima on see, et kohtunik hakkab hindama koeramaterjali või koerajuhti. Ehk, kui nähakse, et koer on lahe ja rõõmsameelne, siis see koer meeldib ja talle antakse rohkem punkte. Sarnaselt hakkab kahju koerajuhist, kes on nii õnnetu ning siis premeeritakse algajat. Nii ei tohi teha. See on kogu hindamisloogika vastane. Hindamine käib reeglite järgi ja seal ei ole poolt sõnagi, et eelnevalt kirjeldatud väärtused lisapunkte annaksid.

Thursday, December 15, 2011

Aportist ja toomisest vol.2

Jätkates eilsest. Kui koerale on näidatud, et ta peab suus hoidma ja kontrollitud, et koer sai aru, siis võib vajadusel negatiivset mõjutust kasutada, sest sisi võib oletada, et äkki koer saab sellest ka aru. Samas mina tahtes säilitad kombinatsiooni kiirusest ning tasakaalust ei kasutaks selels olukorras sundi. Lihtsalt jõudes punkti, kus koer närib on sellest väga raske lahti saada. Ja vea võib korrutada kolmega.
Kui tahta haaret tugevadada, siis see on nüüd see koht, kus sedateha. Ehk enne, kui õpetada koerale haaramist ja toomist peaks ju teoorias koer teadma, et kuuidas ta peab hoidma. Sellisel juhul ta saabki seda nii kohe haarata, nagu vaja.

Wednesday, December 14, 2011

Aportist ja toomisest

Täidaks siis vana võla. Juba mõnda aega on saanud siin lubada, et räägiks mõnevõrra ka aportist.
Aport on kuulekuse harjutustest üks kõige raskemaid. Kui me võtame IPO kuulekuse või tegelikult ka KK kuulekuse, siis paraku annab ta aga kõige rohkem punkte. Miks ma väidan, et aport on kõige raskem? Aga sellepärast, et aportis on koera jaoks kõige rohkem erinevaid elemente nö. ühes harjutuses ning mitmed neist ei ole koerale päris loogilised. Viimasega ma ei pea silmas mitte seda, et need oleks keorale kuidagi loomu piinavad, vaid lihtsalt koer iseseisvalt tehes teeks asju teistmoodi. Teisisõnu aportis sisaldub väga suur annus õpetust. Oma olemuselt võib isegi väita, et kui tükeldada aport juppideks, siis seal ei ole ühtegi juppi, mis oleks koerale iseeensest mõistetavad. Eks tegelikult ju kõikides harjutustes on vaja koera õpetada, aga ilmselgelt on näiteks lamamine harjutus, mida ju koer ka ise teeb ja seetõttu talle nö. loogilisem. Talle tuleb lihtsalt õpetada, milliselt me tahaksime seda näha.

Tuesday, December 13, 2011

FCI kohtunike koolitus Hollandis vol.2.

Kirjutan veel täna natuke koolituse nö. taustsüsteemina tekkinud mõtetest. Nagu mainisin juba eelmises kirjutises, siis konkreetselt sellest, mis puudutab hindamist ning uusi eeskirju jne. jne. tuleb kindlasti jaanuaris loeng. Ehk se on sedavõrd pikk jutt, et seda siia kirja panna ei ole lihtsalt võimalik Olles siis nagu juba 3-s kord taolisel üritusel ütleks, et ma olin veidi skeptik selles osas, et kas nö. kolmandat korda minna on üldse mõistlik. Et räägitakse ju laias laastus ühest ja samast ajsast. Tagantjärgi ütleks, et oli väga kasulik minna. Ehk iga käiguga tegelikult muutub pilt järjest terviklikumaks. Kuivõrd iga kord esinevad erinevad inimesed ning neil on mõnevõrra erinev lähenemisnurk (mitte tõlgendus, vaid ühele ja samale asjale lähenetakse eri küljelt), siis saab

Sunday, December 11, 2011

FCI kohtunike koolitus Hollandis

Istun Amsterdami lennujaamas, seljataga nädalavahetuse kestnud FCI IPO kohtunike koolitus. Pea on mõtteid üsna täis. Ütleks selliselt, et iga kord, kui on saanud sellel koolitusel viibida on IPO jälje, kuulekuse ja kaitse hindamise arusaamdesse tulnud juurde nii väiksemaid, kui ka suuremaid kilde, mis tervikut märksa terviklikumana võimaldavad näha. Mul on siiralt hea meel, et Eestis on terve rida inimesi – nii kohtunikke kui ka koerasportlasi ja – koolitajaid, kes igal aastal tunnevad huvi tollel üritusel räägitu suhtes. Nad tahavad areneda ning olla ühel päeval võrdväärsed koolitajad, sportlased või kohtunikud mistahes tugeva koeraspordi maa kolleegidega. Ka analoogselt eelnevatele aastatele, ma kindlasti teen jaanuaris loengu, kus üritan anda edasi kõik kuuldu. Ma ei hakka siin täna kirjutama pikemalt hindamispõhimõtetest, vaid räägiks hoopis

Thursday, December 8, 2011

Jälle kuulekusest. Kas koer tegelikult ka oskab?

Kui ma siin vahepeal kirjutasin n-ö süsteemsetest vigadest, mis tekivad tihti alguses ning mida teadmatusest aja jooksul võimendatakse ja kinnistatakse, siis täna räägin sellega mõnevõrra haakuvast teemast.
Üks üsna levinud viga on, et inimesed kipuvad oletama, et koer oskab ja saab aru mingitest asjadest, mis tegelikkuses on koerale täiesti ebaselged.

Ma olen viimase aasta jooksul puutunud kokku väga paljude seda tüüpi probleemidega. Hästi huvitavad olid ses osas Saaremaa kevadised kuulekuse seminarid, samuti suvised Läti kuulekuse seminarid.

Inimesed küsivad, et näe mul koer tuleb aeglaselt kõrvale või läheb aeglaselt aporti järele  või närib või käib viltu kõrval jne. Et kuidas olukorda parandada. Esimene asi, mille peale mina siin mõtlen, ja soovitan ka kõigil teistel mõelda, on:

Wednesday, December 7, 2011

Aktiivne ja reaktiivne agressioon kaitsekoolituses

Jätkaksin täna veel eilset teemat. Nagu eile sai mainitud, siis selleks, et koer teeks IPO C osas ilusa soorituse peab ta olema nii kaitses, saagis kui ka kuulekuses enesekindel ja tasakaalus ning samuti peavad olema korras üleminekud. Räägiks natuke lahti neist esimese ehk siis kaitse (agressiooni käitumise).

Kaitseinstinkt on koeral kaasasündinud omadus, mis paneb üsna suuresti paika koera käitumise ohu alla sattudes. Kui koer tunnetab ohtu, siis ta puhtalt enda elu kaitsmise eesmärgiga hakkab kuni teatud piirini ohule vastu. Kui tema suhtes tulev rünnak (ohu suurus) läheb üle teatud piiri, siis koer alistub ja põgeneb. Oma olemuselt on kaitseinstinkt see, mis on võimaldanud koertel tänaseni areneda ja ellu jääda. Sellele põhinevalt nad kaitsevad oma territooriumit, hakkavad vastu sissetungijatele ning hinnates ohu liiga suureks põgenevad, et mitte surma saada.

Tuesday, December 6, 2011

Koera käitumine IPO C osas

Kui ma siia blogisse koolituslikke soovitusi kirjutama hakkasin, siis ma tegelikult mõtlesin, et ma räägin jäljest ja kuulekusest ning kaitsekoolituse jätan puudutamata. Ennekõike põhjusel, et kaitsetrennides käies on omanikud varrukameeste hoole all ning saavad sealt oma teadmised. Jäljes ja kuulekuses kiputakse omapäi müttama ja seetõttu tihtipeale teadmiste puudulikkusest rappa minema. Paraku aga on mul viimastel aegadel tekkinud aina rohkem tunne, et tegelikult oleks vaja ka selles osas inimestele üht koma teist nö taustateadmisteks rääkida. Ehk siis kuulekuse fännid, kes lootisd täna aporti lugu kuulda peavad kahjuks veel ootama.

Monday, December 5, 2011

Kuulekusest. Vigase alguse valusad vead vol.2

Hommikul oli mul kindel veendumus, et kirjutan täna aportist, aga avanud arvuti nägin ühte treeningvideot ning sellest ajendatune tekkis hoopis teine mõte. Räägin hoopis nii lihtsast asjast nagu istu.

"Istu" on tõenäoliselt üks esimesi käske, mida enamus inimesi hakkab oma koertele õpetama. See käsk saab üldjuhul kõige rohkem kordusi ning naljakal kombel on tegemist asendikäsuga, mida võistlustel koerad kõige rohkem sooritamata jätavad. Ma ei räägi siin allpool mitte meeleolu loomisest käsu "istu" juurde vaid nagu pealkiri ütleb, siis vigadest.

Video, mida ma vaatasin oli sellise ülesehitusega, et omanik taganes selg ees, pall käes koer paremal küljel

Friday, December 2, 2011

Kuulekusest. Vigase alguse valusad vead

Muutsin natuke teema pealkirja. See on tegelikult süsteemse koolituse nö. järg, aga mulle tundus, et kui rääkida peaasjalikult vigadest ja nende tekkimisest, siis on kuidagi tobe nimetada seda süsteemseks koolituseks. Teisisõnu koolitus peab olema süsteemne, algusest peale peab tegema asju selliselt (nagu ma varasemates postitustes juba rääkisin), et tuleb arvestada iga detaili tähtsust mitte tänases või homses päevas, vaid aastate pärast.

Täna räägiks a'la võistluskäitumisest. Eestimaal nähtav hästi tüüpiline viga on see, et noor koer teeb võistlustel üsna okei sooritusi ja siis vanuse kasvades vaikselt hääbub soov ja innukus ning hakkab lisanduma igasugust jura ning kõrgemate klasside kuulekuses on noorest- innukast - tähelepanelikust koerast järgi vaid vari.