Thursday, June 5, 2014

Koera füüsilisest ettevalmistusest

Ma otsustasin aasta tagasi, et jookseks ka korra ikka maratoni läbi. Talv läbi suusatasin ja siis kevadel pingutasin igal vabal hetkel jooksma minna. Kilomeetreid kogunes maratoni stardiks üksjagu. Rääkides vennaga, keda võib lähtuvalt joostud maratonide hulgale lausa maratoonariks nimetada, väitis tema, et minu läbitud 350 km on ikka väga vähe.  Suur päev lähenes ning ühel hetkel ennustas ilmajaam täiesti ebanormaalset sooja. Kui kogu eelnev aeg oli olnud vaid 18 - 19 kraadi, siis võistluspäevaks lubati 27 - 28 kraadi.  Olles pikima otsana jooksnud läbi 35 km, ootasin mina aega kuhugi 4:15 - 4:25 kanti. Vennas tõi aga mind maapeale. Tema väitel kannatavad kuumaga rohkem need, kes vähem jooksnud. Sportlastel, kes jooksnud maratone kuhugi 3 tunni piireisse paneb kuumus otsa 6 - 7 minutit . Minusugune 4:15 -4:30 mees võiks aga rahulikult 45 minutit otsa laduda. Ma ei tahtnud seda uskuda. Läksin jooksma ning laksaski see 45 minutit otsa. Olles nooruses päris palju sporti teinud, mõistan ma väga hästi jõu - ja kiiruse trennide osatähtsust, samuti vastupidavustrennide mõtet. Selline ajaline laksakas oli aga mulle uudiseks. Koer on täpselt samasugune elusolend nagu inimene ning kui soovitakse temaga sporti teha tuleb mõelda analoogselt. Järgnevalt üritakski pikemalt rääkida koerte füüsilisest ettevalmistusest ja sellega haakuvatest teemadest.