Jäljekoolitusest ja oma koerast

Olen siia blogisse kirjutanud päris palju artikleid jäljekoolitusest.  Need seletavad lahti minu nägemust jäljest ja selle koolitamisest. Olen kirjutanud Sportkoera kodulehele ka koondava artikli jäljekoolitusest. Nüüd kus 2016 aasta jäljehooaeg on läbi tundus mõistlik olevat kirjutada üks natuke kokkuvõtvam lugu siia juurde.

IPO - FH Eesti meistrivõistlustest

Möödunud nädalavahetusel toimunud IPO-FH eestikatega oli mitmeid selliseid nüansse ja detaile, mida sooviks lahti kirjutada ja- seletada. Kuna võistlusi vaatamas ei olnud just liiga palju inimesi, siis ehk annab see tekst mõnevõrra ülevaadet toimunust. IPO-FH Eesti meistrivõistlusi on korraldatud alates aastast 2009 ning need on toimunud 6 korda. Käesolevas loos kirjutaks lahti veidi viimase võistluste tausta. Illustreeriks seda fotode ja videotega. Sel aastal oli võistluste korraldajaks Sportkoer. Hakates võistlust aasta tagasi planeerima seadsime me endale mõningased eesmärgid:

Koerasport ja mõningad koera iseloomuomadused

Eestis toimusid esimesed koeraspordi alased võistlused juba pea 20 aastat tagasi. MM del on käidud ca. 10 aastat ning sama aeg on korraldatud ka Eesti meistrivõistlusi. Ma olen üsna veendunud, et tänasel päeval ei ole enam väga palju inimesi, kes arvavad, et spordis on võimalik olla mistahes koeraga. Mõeldakse aina rohkem koera iseloomuomaduste ja närvisüsteemi peale. Hoopis teine teema on see, kuivõrd osatakse seal vajalikke asju näha ning kuivõrd adekvaatselt hinnata ja väärtustada. Tänases loos kirjutan sellistest komponentidest nagu koera aktiivsus, pehmus/kõvadus ning nende mõjust koera enesekindlusele.

Jäljest, jäljevõistlustest nng jälje treenimisest

Antud lugu pani kirjutama nädalavahetusel Soome rottweilerite MV-stel nähtu ja kogetu. Mind oli kutsutud hindama sealse võistluse IPO võistlejate jälge ning rahvuslike alade kuulekust (mis on põhimõtteliselt IPO kuulekus). Lähtuvalt asjaolust, et olin kohtunik olin ka võistluste korraldamises sedavõrd palju ninapidi sees, et sain infot nii jälgede planeerimise kui ka muu osas. Jälgede planeerimise eest vastutas väga suurte kogemustega tiim, kus nii koordinaator kui ka jäljetegijad on seda juba pikalt ja palju teinud. Pean tunnistama, et kogu korraldus nii jälgedel kui ka staadioniosadel oli tõeliselt super ning soomalsed paistsid taas silma tõeliselt hea korraldusega, kus kõikidele pisidetailidele oli pööratud väga palju tähelepanu. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada. Tahtsin hoopis kirjutada mõtetest, mis tekkisid seoses jäljega.

Tagasivaadates FCI IPO FH MM le 2016 vol 3

Täna üritaks selle teemaga kuidagi ära lõpetada. Juba on möödunud MM-st mitu kuud ning lõputult sama võistluse järelkajasid heietada pole ka pointi. Eelnevas kahes loos kirjutasin lahti, mis mõtteid see MM tekitas minus seoses mu oma koera treeningtasemega ning seoses üldise jäljekoolituse ja võistlemise tasemega Eestis. Täna kirjutaks siia nö kokkuvõtvalt mõtted, mida plaanin edaspidi om akoera treenimisel rakendada ning mis võiksid toetudes selle aasta MM i kogemusele paremat tulemust ja töökindlust toota.

Tagasivaadates FCI IPO FH MM le 2016 vol 2

Jätkaks samal teemal edasi, kohast kus eelmine lugu pooleli jäi. Alustuseks räägiks pikemalt jäljepõldudest. Olles võistelnud oma koertega mitmel MM -l ning samas käinud vaatamas ka pinu MM e, pean tõdema, et jäljepõllud varieeruvad nii IPO -s kui IPO- FH s päris suuresti. Kindlasti mõjutab jäljepõldude raskust suuresti ka ilm. Näitkes antud MM l oli viimasel päeval peale vihma põldude tase hoopis midagi muud, kui eelnevatel päevadel peale pikemapoolset põuda.

Tagasivaadates FCI IPO FH MM le 2016

Kirjutaks siia pikemapoolse loo selle aasta FCI IPO - FH MM-ga seoses tekkinud mõtetest, põhjustest miks ma ise sinna osalema läksin ning ideedest, mis MM  i järgselt tekkisid. MM -l osalemine sarnaselt välisseminariga tekitab alati meeletult palju mõtteid. Eks peamine osa selles on asjaolus, et saab siinsest konservist välja ning seetõttu on võimalus näha maailma veidi suuremana ning vaadata siinset nö. kõrvaltvaataja pilguga.

Jäljekoolituse komponentidest ja häälestusest vol 3

Jätkan veel samal teemal sealt, kus pooleli jäin. Need, kes tahavad lugeda konkreetsemalt minu koera valmistumisest IPO-FH eestikateks saavad lugeda sellest minu koera treeningblogist . Seal on kokku kolm lugu, milles ma täpsemalt erinevad etapid ja jäljed läbi käin. Tõmbaks tänase looga ka siin selle temaatika kokku.

Jäljekoolituse komponentidest ja häälestusest vol2

Jätkan eilsel teemal. Kirjutan täna edasi  eile sissejuhatattud jäljekomponentidest ning tutvustan ka lähemalt seda, mis komponente ma FH võistlusteks valmistudes läbi töötasin. Ehk siis mida annavad need kaks komponenti, millest eilses loos juttu oli.

Jäljekoolituse komponentidest ja häälestusest

Nädalavahetusel toimusid 2015 aasta IPO - FH Eesti meistrivõistlused ning sellega võib jäljehooajale 2015 joone alla tõmmata. Osalesin seal on 2,5 aastase koeraga Daneskjold Hawk (Tüüp) ja saavutasin punktidega 91 + 92 = 183 kolmanda koha.  Tegemist on selgelt ühe üsnagi arvestatava verstapostiga pikemal teel ning seetõttu kirjutaks täna siia nö. kokkusiduva loo, milles käsitlen erinevate jäljeelementide treeninguid ning Tüübi häälestust. Arvan, et sellest on kindlasti kellegile kasu ning ma ei ole kunagi üritanud oma metoodikaid ja teadmisi varjata vaid tehes need avalikuks lootnud, et kellegil on sellest abi.

Koera iseseisvus jäljetöös

Oma eelmises loos kirjutasin, et jäljetöös peab koer oskama lahendada probleeme olles stressis ning samas oskama ka stressist välja tulla. Tegelikult on heaks jäljetööks veel mõningad eeldused. Koer peab olema iseseisev ja aktiivne.

Mis on edukuse võti koeraspordis

Kui vaadata MM del esiotsas olevate inimeste nimesid, siis läbi aastate paitsvad silma ühed ja samad nimed. Ma ei pea silmas maailmameistreid, vaid nimesid, kes figureerivad esimese 10 - 20 hulgas. Lugesin just ühe Eesti inimese arvamust koera treenimisest, kus ta mainis "kui õnne ei ole, siis ei loe see, kui palju sa treenid ja ette valmistad mittte midagi" Pannes nüüd need kaks eelpool kõlanud mõtet kokku peab järeldama, et küll ikka osadel veab. Peavad ikka olema sündinud õnnesärgis, et neil on õnne alati. Või kas ikka on nii? Käisin jaanuaris ühel vägaheal seminaril, mille koolitajaks oli Heuwinkl teami eestvedajad Peter ja Conni Scherk.

Jäljetreening koosneb detailidest

Jäljetreeningutest võiks kirjutada lõpmata koguse jutte, kuivõrd see teema on täiesti ammendamatu. Samas on iga järgmise looga tunne, et kordan ennast, sest oma olemuselt on jälje treenimine väga lihtne ning tuleb järgida vaid väheseid tõesti olulisi asju. Treenides väga suurt hulka eritüübilisi koeri olen tähele pannud, et inimestel on kalduvus kontsentreeruda pigem tehnilistele detailidele, mitte sisulisele küljele. See on ju tegelt ka arusaadav, sest kui koer ei tee ilusat nurka, siis inimene saab  sellest aru ning näeb viga ja loodab konkreetset alalõiku lihvides saada koera selles olukorras paremaks.Palju raskem on näha nurgaprobleemi tegelikku põhjust ning probleemi nö. tegelikku tekitajat. Loetleks alustuseks ülesse need minu silmis vähesed asjad,mida heale jäljekoerale peab koolitama ning mis tegelikult määrab kogu terviku toimimise.

Miks koer keerutab jäljel nurkades?

See on küll otsapidi tegelikult vana teema,millest on saanud kirjutada eri nurkade alt ka juba varem. Ehk nö. küsimus, mida me koerale tegelikult koolitame ja mida meie koer tegelikult oskab. Kuivõrd tegelikult ju lähemal vaatlusel ning analüüsimisel ongi koera koolitamine vaid klassikaline ja esemeline tingimine, siis selles valguses on ju kõik need siia kirjutatud lood valdavalt ühe ja sama teema eri nurkade alt närimine. Ma olen oma loengutes korduvalt ja korduvalt toonud näidet sellest,et enamus koeraoimanikke õpetab oma koerale juba 2-3 kuuse vanuses selgeks käsu istu. Kutsikas oskab seda une pealt ning mingil arusaamatul kombel peale tuhandeid kordusi võistlustel seda ikkagi ei tee. Kuidas sai ta selle siis ära unustada? Täna kirjutan üle pika aja taas jäljest.

Kutsika jäljekoolitus

Antud lugu on kirjutatud paralleelselt Tüübi treeningute blogisse, mida saab lugeda Royal- Canini lehelt

 ning siia. Royal - Canini lehele on saanud alates esimesest trennist kirjeldada lahti sportkoera kutsika koolituse arengut oma koera (Tüüp) najal. Kuna antud lugu on aga pikem ja analüüsivam ning arusaadav ka ilma seda eelnevat seal lugemata, siis otsustasin selle ka siia paralleelselt panna.

Kutsikale jälje koolitamisel pean ma äärmiselt oluliseks võimalikult laiapõhjalise kogemusliku baasi tekitamist. Leian, et mida laiema põhja kutsikas saab, seda enesekindlamalt suudab ta vanemast peast lahendada probleeme jäljel. Ühest küljest tundub mulle see koera suhtes aus, sest sellisel juhul puutub koer jäljel kokku võimalikult erinevate detailidega juba noorelt . Kui koerale ehitada jäljest pilt, kui ühetüübilisel põllul toiduga reegulaarselt läbiviidavast harjutusest, siis see saabki tema jaoks olema see kuvand, mis seostub jäljega. Kui nüüd ühel päeval jäävad sammud tühjaks, siis se erineb väljakujunenud pildist ja tulemuseks on kindlasti mingi taseme konflikt. Järgnevalt tuleb nurk, mis jällegi erineb ja taas on konflikt jne. jne.

Kasulikku lugemist koera koolitamisest

Nagu ma oma eelmises kirjutises mainisin olen siit blogi kõrvalt kirjutanud artikleid ühte teise kohta. Nüüd on siis aeg tutvustada uut ja loodetavasti inimestele huvi pakkuvat kanalit.

Jäljetreeningutest kutsikaeas

Pean lugejate ees vabandama, et paariks nädalaks siia auk tekkis, kuid loodan infopuuduse lähiajal kuhjaga täita. Nimelt olen lähtuvalt oma kutsika treeningutest alustanud nö. artiklitesarjaga, kus saab kirjeldatud treeningute arengut nullist samm - haaval edasi. Mõte on luua nö. ajatelg, et oleks võimalik näha, kuidas A -le järgneb B ja B-le C jne. Hetkel on veel natuke selle sarja avaldamisega seotud mõningad takistused, mis peaksid kohe lähiajal saama kõrvaldatud.  Valmis on juba kolm esimest lugu, mis kõik ka videotega illustreeritud. Ehk siis palun kannatust ning informeerin kindlasti siin ka sellest, kui kirjutised ülesse lähevad.

Täna aga kirjutaks natuke jäljetreeningutest ning nende sobivusest konkreetsele koerale ning planeerimisest lähtuvalt koera east ja võimetest.

Sportkoera FH võistlus 2013

Nagu varem kombeks on olnud, teen ka sel korral kokkuvõtte toimunud võistlusest.
Esialgselt tekkis mõte panna pealkirjaks hoopis " Ühe võistluse anatoomia". Erinevalt eelmistest võistluste kokkuvõtetest kirjutan sellest võistlusest natuke laiemalt. Meil Eestis on päris palju inimesi, kes erinevatel võistlustel võistlevad ning on ka ridamisi inimesi, kes neid vaatamas käivad. Enamus neist aga näevadki vaid seda nö. veepealset osa. Mõtlesin, et lisaks toiminud võistlusele ja sooritustele kirjutaks sedapuhku lahti ka selle nö. peidus poole. See vast annab võistlustest, kui sellistest natuke laiema ülevaate. Ehk, mida kujutab endast üks FH võistlus, selle korraldus ning mis on selle juures oluline.
 Antud kirjutise mõte ei ole mitte kuidagi tähtsustada antud võistlust teiste ees või näidata seda üritust kui ebatavalist sündmust. Enam vähem sarnane taust on igal FH võistlusel. Loodan, et selle artikli põhjal saavad äkki mõningaid ideid korraldajad, tekib terviklikum arusaam lihtsalt kiibitsejatel ning ka võistlejad mõistavad paremini tervikut. Nagu öeldud kirjutan ka sooritustest ning üldmuljest.

Koerte jäljekoolituse aluspõhimõttest.

Jäljekoolitus erineb oma olemuselt totaalselt kuulekusest ja kaitsest. Seda erinevust on toonitanud sisuliselt kõik väliskoolitajad, kes meid külastanud on. See erinevus ongi tegelikult jäljekoolituse nö. aluseks, mis tagab edu. Toonitan siinkohal igaks juhuks üle, et räägin teenistuskoerte jäljest, mitte jahikoerte jäljest. Antud blogi näol on tegemist klubi Sportkoer blogiga, mis tegeleb jälje, kuulekuse ja kaitse treenimisega koertele ning eesmärgiga võistlusspordile. Sellest lähtuvalt on ka siinsed kirjutised ennekõike FH-st, IPO-st ja KK-st.
Kui soovid koolitada koerale jälge, siis on kõige aluseks just õige vaatenurk ning sellest nö. baasolemusest arusaamine.

Jäljetreeningute planeerimisest vol.2

Jätkaks pooleli jäänud teemal. Kui eelmisel korral kirjutasin vigadest ning samuti lotelsin ülesse nö. vajalikud eeldused, siis täna  kirjutaks lahendustest ja annaks nõuandeid. Kes veel ei ole lugenud eelmist kirjutist soovitan seda lugeda, sest sel juhul on täna kirjutatu lihtsamini arusaadav.
Koera koolitamine põhineb hästo suuresti loogikal ning analüüsil. Loomulikult tuleb ka osata õigeid asju tehniliselt õigesti teha ja koera lugeda, kuid mõeldes nö. mitte ühe trenni siseselt, vaid nö. pikema plaani peale, siis taandub kõik planeerimisele. Ma lugesin eelmisel korral ülesse kõik need eeldused, mis on vajalikud heaks jäljetööks. Mõeldes nendele loksubki kõik paika.