Koerakoolitamisest kui selllisest

Ei ole päris pikalt siia midagi kirjutanud.  Üks teema on aga peas keerelnud juba jupp aega ning otsustasin selle nüüd siia ülesse kribada. Ma arvan, et see teema tekitab kindlasti järelkajasid, kindlasti nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone.  Aga eks see ongi ju loogiline, sest inimesed on erinevad ning seetõttu ka emotsioonid erinevad. Me elame internetiajastul ning see tekitab omad reeglid. Kui tahad osta autot, siis otsid internetist, kui tahad teada, mis teha, kui jala välja väänasid, siis enne kui lähed arsti juurde googeldad samuti internetist. Internet on nagu kõikide teadmiste allikas. Ongi ju siis igati loogiline, et kui satud koeraga hätta ja vajad mingi tekkinud probleemi osas abi, siis otsid samuti internetist.  Oletame, et su koer haugub segavalt. Sul on mõistus otsas ning siis sisenedki internetti.  Ja mida sa sealt leiad?

Taaskord koerast ja kodustest karjasuhetest

Viimases "Koera" ajakirjas ilmus taaskord jutt, kus räägiti sellest, et väär on kasutada koeraga seoses http://sportkoer.blogspot.com/2013/02/huntidest-karjajuhist-ja-koera.htm   ja  http://sportkoer.blogspot.com/2013/03/koera-domineerimisest-karjajuhi.html . 
mõisteid nagu domineerimine ja karjahierarhia. Samas loos räägiti taaskord sellest, et uued uurimused huntide vallas on näidanud, et tegemist pole karjahierarhiaga ning samuti puudub domineerimine karjas ehk siis kõik need kes sellest jätkuvalt räägivad on vanas kinni olevad inimesed ning ei suuda ajaga ja uute teaduslike avastusega ühte sammu käia. Olen antud teemal kirjutanud siia päris mitu juttu
Kirjutaks sedapuhku ühe veel ning seda ühe konkreetse juhuse näitel, mille lahti analüüsin.

Miks koer teeb seda, mida ta teeb

Olen siia blogisse kirjutanud peaasjalikult rõhuasetusega võistlevatele koertele, kuid samas on ka artikleid kodukoerte omanikele. Kirjutaks siia nüüd ühe loo, mis tegelikult haakub mõlema sihtgrupiga.  Võtame näiteks võistluskoera. Paljudel inimestel on probleem, et kõrvalkäigul koer kõnnib tugevalt jalga. Miks ta seda teeb ning kuidas probleemi lahendada? Minnes  koduse koera tasandile, siis paljudel inimestel on probleeme, et koer teeb stabiilselt kodus mingit jama (näiteks närib kingi) ja kuigi omanik justkui sekkub, siis probleem jätkub. Kuigi mõlema kirjeldatud probleemi taust ning tegevuse sisu on erinevad on nende põhjus tegelikult üks.

Kas koera või inimese reeglid?

Jätkaks poolelijäänud teemaga seoses koduse eluga ning suhetega koeraga. Kirjutasin sellest siia kaks eelnevat artiklit, mille soovitaks läbi lugeda . Ühes räägin natuke rohkem  seosest hundid ja koerad http://sportkoer.blogspot.com/2013/02/huntidest-karjajuhist-ja-koera.html teises koera domineerimisest http://sportkoer.blogspot.com/2013/03/koera-domineerimisest-karjajuhi.html . Nüüd siis jätkaks pooleli jäänud paigast.

Koera domineerimisest. Karjajuhi staatusest.

Jätkaks alustatud teemal. Lahkaks lahti nii koera domineerimisega haakuvad nüansid, kui ka vaataks suhet koeraga vaatenurgalt - kes teeb reegleid ning kes neid täidab. Kes pole lugenud eelnevat artiklit soovitaks seda teha  http://sportkoer.blogspot.com/2013/02/huntidest-karjajuhist-ja-koera.html

Huntidest, karjajuhist ja koera koolitamisest

Lugesin eile ühte Soome koerakoolitusajakirja, kus oli muuhulgas välja toodud, et viimasel ajal on ilmunud paar päris head raamatut huntide käitumisest, kus kirjas kõik viimased uuringud ja avastused. See viis mind taaskord mõtteradadele, mida pikalt heietatud nii Koertekojas, kui ka teistes foorumites, kus on arutatud teemadel koera põlvnemine, hundid ning nendega haakuvad uued uurimused, karjajuhi staatus ning koerakoolitusmetoodika.
Päris paljud teoreetikud Eestis  on viimasel ajal aina kõvahäälsemalt hakanud võtma sõna suunal, et koeraga ei tohiks käituda toetudes teooriale, et tuleb olla karjajuht ning koerale nö. madalam positsioon kätte näidata. Samuti võetakse uute nn. hundiuuringute taustal aina rohkem sõna, et vanad, nö. negatiivse mõjutusega meetodid on saatanast ning seda tõestavad ka uuemad uuringud. Toetudes oma kogemusele, erinevatelt praktikutelt kuuldule ning samuti erinevatest raamatutest loetule tahan järgnevalt argumenteerida ning nende väiteid ümber lükata.

Koer hüppab üle aia

Kuivõrd selle blogi statistika näitab, et siit käivad abi otsimas ka tavaliste kodukoerte inimesed, siis lisaks kõikvõimalikele sportkoeri puudutavatele artiklitele ananksin siin veidi kõrvalt nõu ka kodukoera omanikele. Kodukoerte omanikele suunatud info saab ka edaspidi olema, aga selle osakaal jääb kindlasti alla sportkoertele mõeldud infole, kuivõrd "Sportkoera" peamine eesmärk on ikkagi konkreetse valdkonnaga tegelemine.

Viimastel aegadel on huvitaval kombel satutud korduvalt siia blogisse lugema googledades "Koer hüppab üle aia". Pole sellest küll kirjutanud, aga veidral kombel satuvad inimesed sedasorti probleemile just siit abi otsima. Seetõttu otsustasin täna kirjutada just sellest, paljusid inimesi vaevavast probleemist. Kuivõrd olen sellele küsimusele eelnevalt pidanud korduvalt ja korduvalt vastama küll erinevates raadio- ja telesaadetes kui ka internetis, siis tundub, et see probleem on üsna suur.

Kui koera käitumisega haakub mingi probleem, siis tuleb alati jälile saada selle põhjusele ning järgnevalt soovides seda lahendada mõelda klassikaliste koerakoolitusteooriate peale, mis ju tegelikult annavad kätte väga head vastused. Ehk siis küsimus, et miks koer hüppab üle aia?

Kutsikaeas läbielatud rünnak on trauma

Tänast teemat olen vaaginud juba mõnda aega kirjutada, aga viimase tõuke andis üks telefonikõne, kus just sedalaadi probleemiga minu poole pöörduti. Neid inimesi, kelle kutsikas on teise koera rünnaku ohvriks langenud ei ole kindlasti vähe ning enamus neist on selle sündmuse tagajärgedega võidelnud veel pikalt. Kutsikas on võrreldes täiskasvanud koeraga hästi palju vastuvõtlikum. Ta salvestab kõik uue nö. puhtale lehele. See on ka põhjus, miks kutsikana valesti õpetatud asjad on pärast väga raske koerast välja saada. Üldjuhul täiskasvanud koerad ei tohiks kutsikaid rünnata, selliselt on loodus asjad paika pannud. Kahjuks aga on inimene tithi oma oskamatusest koeri sedavõrd muutnud, et osad täiskasvanud koerad ei vali absoluutselt vastast ning kargavad kellele iganes turja. Oma olemuselt on mingi 7-8 kuune koer juba ka sedavõrd suur kasvult, et teine koer kaitstes oma territooriumit võib visuaalselt pidada kutsikaohtu koera rivaaliks ning rünnata ka seepärast.


Ütleksin nii, et on kaks väga valusat teemat, mis jätavad koerale jälje kogu eluks:
- üks neist on kui kutsikat ründab teine koer
- kutsikaeas kogetud ehmatused seoses pauguga, millest kujuneb välja pauguargus.

Suhted ja reeglid kutsikaga

Kui eelmised kutsika ettevalmistuse jutud läksid üsnagi treeningute spetsiifiliseks ning tehniliseks, siis kirjutaks täna natuke üldisema loo. Osaliselt on see tingitud ka asjaolust, et siit artiklite kogust on viimastel aegadel aina rohkem otsitud kodukoera koolitusega hakkuvaid teemasid. Ma arvaks, et tänane jutt on kasuks nii võistluskoera kui kodukoera omanikule. Räägiks reeglitest ja suhetest, milledest tegelikult ju koorub välja edaspidine kooselu koeraga. Kui me räägime kodukoerast, siis sellest sõltub ennekõike see, kas meil kodus on hiljem nö. parim sõber või probleem, millega me peame kogu aeg tegelema. Rääkides võistluskoerast, on aga sellest kinni otseselt meie tulevased võistlussooritused, sest mida vähem on meil koeraga omavahelist konflikti, seda parem.

Koeraga kooli. Räägiks veel kodukoerast

Põikaks täna veelkord eemale võistluskoerte teemast. Seda kahel põhjusel:
-esiteks sai eelmise kirjutisena tehtud päris pikk ja põhjalik tekst võistlemise poolele (toitmisest) ehk võistluskoerte rahvas ei tohiks kuidagi kade olla :))
- teisalt on viimastel aegadel siin blogis vanadest teemadest just seda kodukoera koolitamise teemat rohkem loetud, mistõttu oleks hea natuke mõtteid antud teemasse juurde lisada.

Kirjutasin eelmises kirjutises http://sportkoer.blogspot.com/2012/01/kodukoera-koolitusest.html sportkoera ja lihtsalt koduse sõbra koolitamise lähtepunktide erisusest. Täna ei tooks välja erisusi, vaid räägiks vaid tavalise koduse koera koolitusest.

Olen eelmises elus olnud päris pikalt vastamas ühes portaalis inimeste küsimustele, kes koertega hätta olid jäänud. Samuti on minu käest tulnud trenniplatsil abi saama mitmed möödajalutajad ning samuti olen korduvalt olnud vastamas ajakirjanike küsimustele, mis puudutavad koerte koolitust. Kõikide nende küsimuste ja vestluste juures on tegelikult kumanud läbi üks ja sama probleem -

Kodukoera koolitusest

Kõik senised siinse blogi postitused on olnud võistluskoera kesksed, mis on ka ju tegelikult arusaadav, kuna tegemist on Sportkoera blogiga. Ma samas ei arva, et neist poleks kasu ka kodukoera omanikele, aga siiski on nad peamiselt võistlemise rõhuga. Mõte kirjutada täna natuke teise rõhuasetusega tekkis mul tegelikult lähtuvalt sellest, et kirjutasin kaks korda järjest vigadest koolitusplatsidel. Nagu ma ka toonitasin on need minu jaoks vead, sest need ei mahu kuidagi loogikasse (minu loogikasse) sisse. Kui võtta, et meil siiski kõige suurem hulk koolitusplatsidel koertega rassivaid inimesi omavad tavalist sõpra kodunt, siis mõtlesingi, et ma peaks välja tooma mõningaid erinevusi. Seda juhuks, kui seda blogi juhtub lugema mõni lihtsalt koera koolitusest huvituv inimene ning satub kõikidest neist energia tõstmistest ja häälestustest segadusse.