Aasta 2012 kokkuvõte

Olen varasemalt kirjutanud aastate kokkuvõtteid onaoma.eu lehele.  Kuivõrd ma seal lehel enam sisuliselt ei toimeta, siis jätkaks traditsiooni siin. Teeks kokkuvõtte möödunud aastast ning mõtleks 2013 aasta peale.





2012 oli üle pika aja esimene aasta, kus mul ühegi oma koeraga polnud ühtegi ülesastumist. Kui 2011 sai veel huvi pärast KK Eesti MV-stel kaasa löödud, siis eelmisel aastal polnud sedagi. Kui Mari ei oleks kohtunik olnud ning eeskirjad seetõttu oleks lubanud minul osaleda, siis võib-olla oleks tulnud isegi koerale lõbu pakkuma, sest koer teeb jätkuvalt kõike rõõmuga ja innukalt vaatamata asjaolule, et vanust juba üksjagu (sügisel täitub 10).

Kuidas siis võib rahule jääda 2012. aastaga? Aasta lõppedes pudelilt korki taevasse lennutades käis peast läbi mõte, et ju see aasta oli mul koolitajana parim, mis mul siiani on olnud. Ilmselgelt kaasneb selle aastaga mitmeid minu jaoks erakordseid detaile.  Samas kui meenutada eelnevaid aastaid, siis meenub 2011 aasta ning Kairi ja Apolloni võidud ning kena tulemus MM-l ning 2010 ja 2009 mitmete koerte võidud (eesotsas Nali, Apolloni ning ka Josettega) erinevatel meistrivõistlustel või näiteks 2008, kus kokku tegi IPO tulemuse 8 koera. Kui mõelda nende eelnevate aastate peale, siis ma arvaks, et erinevaks ning meeldejäävamaks muudab kindlasti möödunud aasta asjaolu, et väga hästi sai käima klubi ning see annabki nii palju sära juurde, et aasta tundub erakordne. 

Kuigi samas pean tunnistama, et 2012 aastaga kaasnes mitmeid nüansse, mida varem pole olnud.
Näiteks IPO-s ja FH -s startis kokku 13 koera ning neist sai tulemuse 10. Mõlemad numbrid on suuremad, kui kunagi varem. Kui mõelda veel asjaolule, et need numbrid moodustavad kogu Eesti tulemustekorvist pea poole, siis võib ikka väga rahul olla.  Ka nö. esmatulemusi oli päris palju:

Merike ja Käbi IPO 2,  IPO 3, FH 1 ja FH 2
Veiko ja Vegas IPO 1, IPO 2 ja IPO 3
Toomas ja Joop IPO 2 ja IPO 3
Ulli ja Tukke IPO 3 ja FH 1
Marii ja Zuller IPO 1
Reet ja Ramona IPO 1
Monika ja Wanda IPO 1
Kristi ja Eileen IPO 1
Reelika ja Fiona IPO 1
Anu ja Hundu IPO 1

ehk kokku 17 esmatulemust. Vaadates selle ülaltoodud loetelu peale pean küll tegema sügava kummarduse kõigile Sportkoera juures treenivatele inimestele. Suurim rõõm tegelikult ei tule üldse mitte nendest tulemustest, vaid sellest tiimitundest ning teineteise toetamisest, mis need tulemused on võimalikuks teinud.

Kuidagi tobe on  siit kedagi rohkem esile tõsta või välja tuua, kuid siiski tooksin välja mõningaid eelmise aasta eredamaid seiku. Kahtlemata on mul väga hea meel ning suur rõõm 2012 aasta Merikese ja Käbi saavutuste üle. Meie koostöö algas 2011 aasta jaanuaris. Kui varrukas sai alustatud nullist, siis jäljes ja kuulekuses on olnud kõvasti ümberkoolitamist. Eelmise aasta võidud ei ole ilmselgelt selle koera nö. eesmärkide täitumised, vaid vaheverstapostid teel kõrgemale. Muuhulgas sellel teel tegi ta mitmeid asju, mida Eestis varem ei ole tehtud ehk tuli noorima koerana ajaloos IPO Eesti MV-stel medalile ning seda esmaüritusel IPO 3-s.  Samuti võites ESLÜ FH võistluse on ta noorim koer, kes seda on saavutanud ning kes üldse FH 2 tulemuseni on jõudnud Eestis. Kindlasti saab 2013 aastal olema tal rohkem IPO starte võistlustel kui 2012, kuid selle koera parimad tulemused on planeeritud alles 2014 aastasse.

Vägeva etteaste tegi ka Veiko Vegasega. Ta tuli minu juurde kaitsetrenni 2011 aasta novembris ning me alustasime täiesti nullist.  Kuulekuses ja jäljes oli tal põhi juba all, samuti oli olemas BH tulemus. Esimese IPO etteaste tegi ta kevadel saades IPO1 tulemuse ning sügiseks oli ka IPO 3 käes.  Minu varasema 20 aasta koolitaja aja jooksul pole keegi suutnud alla aastaga (ühe hooajaga) teha ära nullist alustades IPO 1 kuni IPO 3 ni.  (ma ei pea silmas varianti, et koera treenitakse 3 aastat ja sisi tehakse ühel hooajal IPO 1 kuni 3, vaid et see kõik tehaksegi nö. nullist ühe hooaja kestel). See on väga võimas tulemus ja ma arvan, et Veiko võib uhkust tunda.

Kindlasti jääb meelde Ulli ja Tukke, kes kõigi ja kõige kiuste ei jätnud jonni ning lõpuks hooaja lõppu realiseerisid IPO -3 s selle, milleks nad võimelised olid ning nö. kirsiks tordi peale võtsid ka FH 1 tulemuse.

Siit võiks veel jätkata ja imetleda Toomast ja Joopi, kes igal nädalal Hiiumaalt trenni kimavad ning ühe aastaga nii IPO 2 kui ka IPO 3 tulemuse saavutasid. Või rääkida Kristist ja Eileenist või Reedast ja Ramonast, kes treenides ilma autota ning bussi, rongi ja jalgrattaga käivad. Ka Marii Zulleriga ning Monika Wandaga tegid süsteemset ning tublit tööd ning saavutasid siiski suhteliselt noorte koertega tublid tulemused. Ja Reelika ning Fiona 271 punkti esmasel IPO ülesastumisel küllaltki vastiku ilmaga on ka südant soojendav. Lisaks tulemuse saanud koertele tegid tublit tööd ka mitmed teised, kellede tulemus kahjuks aga vormistamata jäi.

Omamoodi rõõmu pakub tegelikult ka Läti sportlase Iluta Chapuse ja Bonny ülesastumine ESLÜ MV stel IPO-s. Olles käinud juba 2 aastat regulaarselt Lätis seminare tegemas ning sealseid koerasportlasi aitamas on Iluta ja Bonny kindlasti ühed neist, kellede jälje ja kuulekuse arengu üle ma tunnen siirast rõõmu. Kahtlemata ei saa ma kuidagi oma rolli selle koera juures liialt esile tõsta, kuid saavutanud ESLÜ IPO MV-stel parima jälje tulemuse näen ma seal taga küll väga konkreetset arengut, mis kahe aasta jooksul on toimunud. Iluta on olnud tubli ning väga süsteemselt treeninud ning kahju, et see kaitse läbikukkumine talt teenitud võidu ära võttis.

Siinkohal võikski öelda, et lisaks õnnestumistele jääb kindlasti meelde ka viimatinimetatud võistlusel toimunud suurem läbikukkumine. Nagu ma ka antud võistluse kokkuvõttes pikemalt kirjutasin siin oli nendel läbikukkumistel igati objektiivne põhjendus, aga sellegipoolest meenutades seda võistlust tekitab see mõrut meelt. Osaliselt ka selle võistluse läbikukkumisele toetudes põristab mingi seltskond juba pikemat aega trummi, et rääkige - rääkige oma 17-st tulemusest. Enamus neist on ju eksamitel saavutatud. Minu jaoks on see aga hästi loogiline. Vaadates koerte vanuseid on igati mõistetav, et noorte koerte esmane ülesastumine ongi ju eksamil. Pigem võiks trummipõristajad mõelda asjaolule, et maikuus, kui avaneb uus hooaeg astub võistlustulle rida koeri, kes on veel üsna noored ning arenevad raudselt jõudsalt edasi, kuid neil on juba olemas eelneva aasta eksmikogemus.

Kui ma vaatan Sportkoeras treenivate koerte peale, siis ma näen juba üsna mõnusat paugutamist sel suvel tulemas ning 2014 peaks ikka juba täispööretel minema. Lihtsalt illustreerimiseks toon siia välja koerte vanused ning panen sulgudesse hetkel olemasoleva tulemuse. Kui vaadata neid vanuseid, siis on täiesti mõistetav, et enamusel on hetkel tulemus alles eksamilt.
Taivo ja Ruudi 1 aasta (stardib 2013)
Katriin ja Mirru 1 aasta (stardib 2013)
Riho ja Ignis 1 aasta (stardib 2013)
Agle ja Ita 1 aasta  (stardib 2013)
Andres ja Blakcy 1,5 aastat  (stardib 2013)
Jovita ja Neshas 2,5 aastat (stardib 2013)
Reelika ja Fiona (IPO 1) 2,5 aastat
Katrin ja Raju 3 aastat  (stardib 2013)
Merike ja Käbi (IPO 3,  FH 2) 3 aastat
Veiko ja Vegas (IPO 3)  3 aastat
Anu ja Hundu (IPO 1) 3 aastat
Kristi ja Eileen (IPO 1) 3 aastat
Marii ja Zuller (IPO 1) 3,5 aastat
Monika ja Wanda (IPO 1) 3,5 aastat
Toomas ja Joop (IPO 3) 4 aastat
Reet ja Ramona (IPO 1) 4 aastat
Katriin ja Qwinto (IPO 3) 5,5 aastat
Piret ja Quicken (IPO 3) 6 aastat
Ulli ja Tukke (IPO 3 ja FH 1) 7 aastat
Reet ja Kyrra (IPO2) 7 aastat

Ülaltoodud loetelusse võiks veel paar noort üritajat lisada, kuid laseks neil eelnevalt veel sirguda ja areneda. Siit olekski väga loogiline minna edasi klubi juurde.

2012 oli esimene täisaasta Sportkoerale. Tänaks toetajaid, kes meisse uskusid ning meid abistasid. Neid oli mitmeid, kelledest suurimana tooks esile Royal - Canin Eesti. Nemad on Eestis alati eristunud sellega, et näevad spordis tegijaid ning toetavad neid nõu ja jõuga. Eks tagantjärgi ongi hea tark olla, aga tunnistan ausalt, et tegelikult oleks pidanud taolise klubi tegema juba ammu. Teatud kujul eksisteeris klubi "Aivo trennigruppi" nime all juba pikalt. Tegime ühiseid üritusi, toetasime teineteist võistlustel, lohutasime läbikukkumistel ning hõiskasime võitude puhul. Selline tiim on eksisteerinud juba pikalt ning tegelikult omanud ka kogu aja natuke klubiga sarnanevat vormi. Ilmselgelt aga seob klubi selle kõik palju terviklikumaks. Mõeldes möödunud aastale on mul tegelikult väga hea meel toimunu üle.  Kujundades Sportkoera sisu ja ilmet, tegelikult mõlkuski mul kogu aeg meeles midagi taolist, nagu see 2012 aastal teostus. Kujunenud tervikuga võib väga rahule jääda.

1. Tegemist on spordile orienteeritud klubiga, mille eesmärk on aidata sporti teha soovijaid. Toetada ja  ühendada  neid, luua tingimusi ning võimaldada maksimaalset arengut. Vaadates natuke ülalpool toetud loetelu on ju täiesti ilmne, et 2012 aasta jooksul on Sportkoera koondunud väga tugev seltskond sportlasi, kes lähiaastatel Eesti koeraspordis üsna palju tooni hakkavad andma. Kui võrrelda muu Eestiga, siis suurimaks eristajaks on asjaolu, et valdav osa neist inimestest ei ole ise koolitajad vaid lihtsalt sporti tegevad inimesed. Siiani ongi Eesti IPO maastikul olnud see liiga domineeriv, et suurem osa tooni andjatest on ise koolitajad. Sportkoera loomise mõte oligi otsida välja motiveeritud inimesed ning anda neile võimalus olla võrdne võrdsete seas ning võita.

2. Anda neile sportastele lisaks treeningtingimustele sellised arenguks vajalikke kanaleid , nagu oli 2012 aasta suvel toimunud rahvusvaheline Sportkoera laager, kus lisaks meie oma rahvale olid ka mitu tõsisemat tegelejat Lätist. Korraldasime 2012 lisaks 4 IPO ja ühe FH  eksami ning FH võistluse. See on nagu raamistik, mis hoiab tervikut koos.

3. Uusi tulijaid tuleb toetada ja motiveerida. Selleks on kindlasti juba 3-ndat aastat toimuv Jäljehunt noortele koertele ning esimest korda toimunud Juuniorikarikas lastele. Ma olen täiesti veendunud, et mõlemad võistlused jäävad väga tugevaks osaks Sportkoera kalendris ning sealtkaudu kindlalt hakkab meile juurde võrsuma uusi tegijaid.

Klubi Sportkoera jaoks oli 2012 edukas nii tulemuste kui ka terviku moodustumise osas. Tänaseks on Sportkoer kujunenud välja nii tugeva sisu kui ka vormiga. Natuke kujundavad klubi tervikut veel mõningad ettevõtmised, mis 2013 aastal lisanduvad. Väga oluliseks nii Sportkoera sportlaste arengu kui ka kogu Eesti koeraspordi arengu seisukohast pean eeloleval suvel toimuvat IPO rahvusvahelist võistlust. See peaks andma kohalikele sportlastele siiani puudunud väljundi ja võimaluse ning samas tooma publikule vaatemängu ja korraldajatele uudset kogemust. See saab olema kindlasti üritus, mis sobib hästi Sportkoera "portfelli" ning kogu terviku ilusti kokku seob.

Mõeldes 2013 aastale ongi tegelikult kõik juba eelpool välja öeldud:
- loodaks näha ilusaid starte eksamitel ja võistlustel (mida peaks palju tulema)
- jätkaks tradistiooniks saanud üritustega
- ja korraldaks sellise tasemega IPO RV võistluse, mis endale hea tunde annab ning samas Eestit piiri taga positiivselt reklaamib.

Edu kõigile uuel alanud 2013 aastal!