Jätkaks FH teemal sealt, kus pooleli jäime ning räägiks täna konkreetsemalt treenimisest. Selleks, et antud loost paremini aru saada, soovitan kindlasti lugeda läbi eelnenud loo. Nimelt FH jälje treenimine toetubki seal eelmises loos toodud iseloomustajatele. Teisisõnu, kui tahad koerale õpetada kiirelt istumise, siis pole kasu tema seisma õpetamisest või lamama õpetamisest vaid tuleb teha trenni käsuga istu ning ideaalis premeerida kiiret istut. Tegelt ju hästi loogiline. Kui sul on hoovis söe ja mullakoorem ning sul oleks vaja söekoorem saada teise aia nurka, siis kärutades päevad läbi palehigis mulda jääb kahjuks söekoorem ikka vanale kohale. Seega soovides võistelda FH -s tulebki algusest peale treenida FH-d.
Kutsika algkoolitus FH d või IPO jälge silmas pidades on väga sarnane. Nii, nagu ma oma pikemas jäljeartiklis kirjutasin, tuleb kutsikale alguses tekitada motivatsioon ning seejärel koolitada talle kiirelt tehnika. Kui see tegevus on süsteemne ning koerale arusaadav, siis see tõstab koera enesekindlust läbi õnnestumiste ning loob talle soovi jäljega tegeleda. Mõeldes FH muutuvate olude peale ning tegelikult miks mitte ka IPO 3 jälje peale, olekski oluline võimalikult vara hakata tooma sisse erinevaid segajaid ja muutujaid. Nende detailide juurde põimimine treeningutesse ei tohiks olla selline, et ta hävitab koera enesekindluse ja tehnika. See tähendab, et lisanduvad raskused peaksid tulema järk - järgult vastavalt koera arengule. NB! ja nüüd on oluline osa: treenida tuleb targalt. Ma kirjutan, kuidas mina teen, aga mina teengi asju nii, nagu mina teen. Kui keegi pusib omal käel minu artiklite järgi, siis on võimalik, et ta sai valesti aru või teeb midagi valesti ning edasiliikumise asemel järgneb hoopis kõva kukkumine. Sellepärast toonitan seda, mida olen ka varem toonitanud, et küsige, kui hätte jääte ja ärge omal käel mingit jura kokku keevitage.
Ehk siis mina teeks selliselt, et ca. mingi 10 - 12 ndal jäljetreenigul teeksin ma koerale nurki ning ca. 15 -l treeningul teeksin ristuvaid. Koer harjub läbi kutsikaliku töö ning aina kinnistuva tehnika, et jäljel on nurgad ja ristuvad ning hilisemas faasis ei stressa seda enam. See on nagu jälje loomulik osa. Kümnekonna esimese jäljega saab kutsikas juba õigesti läbiviidud koolitusega aru, et milline on õige tehnika ning ta on omandanud vajaliku raamistiku ehk negatiivse ja positiivse raamistiku. Neid raamistikke kasutades on võimalik hakatagi pinnaseid vahetama. Vahetada võib rohult mullale või eritüübilisele rohule, aga ka peale mõnda treeningut nähes, et koer suudab teha, tuua sisse ka üleminekud. Samuti tasub mängida jälje vanusega ehk kord on 1 tunnine kord 1,5 tunnine kord jälle 30 minutiline. Kogu selle tegevuse juures on kuldreegel - alati tuleb toiduga aidata üleminekutel, ristuvatel ja ka uue pinnase juures. Ehk nö. uue tutvustamine käib alati sellel määral abiga, et koer hakkama suudaks saada. Toidu kogust tuleks vähendada esimesel võimalusel, kuid see peab olema tasakaalus tekkiva enesekindluse ning tehnikaga. Kui koeraga on oskuslikult treenitud, siis on võimalik toitu hakata vähendama juba kuskil peale 10-ndat jälge. NB! jällegi toonitaks, et tuleb teha asju õigesti ja targalt. Kui ei ole päris kindel selles, mida teed, siis toidu ärajätmine võib lihtsalt viia koera jooksmiseni ja lohaka tööni. Seetõttu peaks selelks hetkeks olema olemas koeral tehnika laused ning raamistik. Ehk jäljest kaob toit ning raamistikuga näidatakse koerale, et ka tühjades jälgedes peab töötama analoogselt toidujälgedele. Kui keegi loeb mu artikleid ning jätab toitu vähemaks juba peale 10-dnat jälge ning koer pärast jookseb ja töötab lohakalt, siis ei tasu tulla ütlema, et ma ajasin jama ja et nii võib koera vaid ära rikkuda. Järelikult sa tegid midagi valesti, sest lugedes artiklit või vaadates seminari või DVD d on alati see oht väga suur, et saad mingist käetõmbest valesti aru ning see väike erisus räägib koerale täiesti teist keelt ning lõhub terviku.
Kui nüüd toit jäljel väheneb, siis esialgu peaks olema ristuva kohal just see toiduga koht ning sama ka pinnase muutusega. Koer peab saama sellset postiivsest mõjutajast toidu näol abi, et suudaks ajada ning võtta vastu negatiivset mõjutust "kukkumaks " õigesse tehinka pilti.
Selliselt treeningutega varieerides ehitataksegi koerale ülesse nö. kogemuste pagas eri pinnasteslt ja olukordadest. See on kõigest nö. tehniline treening ehk koer omandab oskuse töötada eri tingimustes.
See nö. baastreening annab koerale enesekindluse jäljetööks kõigi varieeruvate detailidega.
FH jaoks on vajalik aga ka probleemide lahendamise oskus ning stressist väljatulemise oskus. Seda ei tohiks aga treenida enne, kui koer on vanemaks saanud ning on piisavalt enesekindel, et usub endasse. See on üldjuhul kuskil vanuses peale 1,5 aastat. Järkhaaval võib hakata probleeme ehitama jäljele ülesse ka varem, kuid sellega tuleb olla hästi ettevaatlik.
Lõksude ehitamisest ning nö. stressis töötamisest olen ma kirjutanud siia päris mitmeid artikleid, milledest mitmed on koos videotega. Soovitan siinkohal neid vaadata ja lugeda.
Stressi lisamisel peab jälgima kahte olulist detaili.
1. Treeningu mõte peab olema, et koer suudab ise lahendada ära psobleemid ja stressi ning suudab seda teha ka juba varasemast stressis olles.
2. Mingil juhul ei tohi koera aidata tema probleesesse olukorda sattumisel või stressis olles. Kui ehitada koerale ülesse stressiolukord ning siis aidata ta sealt välja, siis see on puhas karuteene. Kui ei oleks koerale üldse stressi ehitanud, siis koer üritaks sellisesse olukorda vastavalt oma senistele kogemustele lahendust saada. Ta teeks seda nii, nagu oskaks. Kui oskusi ei ole treenitud, siis mitte väga hästi. Samas kui viia koer stressi ja siis ta sealt välja aidata, siis tekitatakse koerale arusaam, et igasugusesse probleemi sattudes tuleb ennekõike omanikult abi otsida, sest ta ju aitab. Ehk tegelikult treenitakse selliselt väga väga ebasoovitavat käitumist.
No comments:
Post a Comment