Koer kipub kõrvalkõnnil ette

Nüüd siis teise küsitud teema juurde. Paar nädalat tagasi esitati siin blogis küsimus, et mida teha, kui koer kipub kõrvalkõnnil ette.
Nagu ma olen eelnevalt korduvalt maininud teevad koerad koolitusplatsidel ning võistlustel täpselt seda, milleks me neid koolitame. Osad inimesed räägivad ekslikult, et näe täna ei olnud koeral tuju või vot täna tahtis mu koer selliselt teha jne. Tegelikkuses teeb koer aga ikkagi täpselt seda, milleks me teda oleme õpetanud. Tuleks välja analüüsida põhjus, miks ta tegi seda, nagu ta tegi ning siis see koolituslikult ära korrigeerida. Kui näiteks võistlustel teeb koer midagi ootamatult teisiti, siis tavaliselt on põhjuseks asjaolu, et ise oldi vales meeleolus ja tehti midagi teisiti, koer oli vales meeleolus jne. Ilmselgelt on alati kõigel konkreetne koolituslik põhjus. Kui teil on koeraga normaalne suhe ja koeral meeldib teiega platsil viibida, siis koer teeb täpselt seda, mida te temalt soovite. Iseasi, kas te suudate koeraga temale arusaadavas keeles kommunikeerida selliselt, et ta aru ka saab, et mida te siis tegelikult soovite. Järgnevalt siis kõrvalkäigust. Muide kõrvalkäigu koolitamisest ja meeleolust olen ma siia blogisse kirjutanud päris mitu artiklit. Lugege ka neid, saate parema tervikpildi.

Koera valeasend kõrvalkäigul on ka tegelikult 100% kinni sellest, et koerajuht on teda valesti koolitanud ehk koer ise on veendunud, et teeb täiesti õigesti. Kuna koer ju ei oska inimeste keelt, siis see muudabki koera koolitamise mõnevõrra keerukamaks. Sisuliselt tuleb koerale selgeks teha, mida me tast tahame ilma, et me saaks selleks kasutada arusaadavaid sõnu. Kujutage ette, et te peate tänaval vastu tulevale hiinlasele seletama ta ärgu mingu mööda seda teed edasi, sest peale teist ristmikut on tee suletud. Ilmselgelt te ju ei hakka hiinlasele seleteama seda eesti keeles, vaid vehite kätega ja üritate kuidagi signaliseerida. Koerte puhul aga tihitipeale jääb inimestel tunne, et nad oskavad keelt ja seletatakse nö. eesti keeles, et mida ta tegema peab. Kas see ei kõla veidralt, et koerast arvatakse oskuste mõttes rohkem , kui võõramaalasest?

Koer võib kõrvalkõnnil kippuda ette mitmel erineval põhjusel. Olenevalt sellest, on ka nö. olukorra ravi natuke erinev. Tooksin välja mõningaid põhjuseid.

1.Kõige tavalisem põhjus, miks koer ette läheb on selles, et talle on seda niimoodi koolitatud. Koer usubki täiesti siiralt, et ta teeb väga õigesti. Ma täiesti usun, et nüüd vaidlevad paljud mulle vastu, et no kuule, keegi ju ei koolita valeasendit. Seletan lahti. Alustades kutsikaga treeninguid võib täitsa vabalt olla käsi maiusega natuke liiga ees. Pisikese koeraga ei pane seda tihti üldse tähele. Natuke eespool paigutuv käsi ei pruugi üldse silmagi jääda, kuid koerale koolitatakse juba vundamendina sisse valeasend.

Teine võimalus on see, et koer motiveeritakse mõnevõrra üle ning hakates ilusast algasendist liikuma nihkub rõõmsameelne ja üle motiveeritud koer kohe natuke ette. Omanik ei pane seda tähele, vaid naudib koera pilgukontakti ning meeleolu ja töötahet ning liigub edasi. Kui koer teeb midagi valesti ja koerajuht ei sekku, siis piltlikult öeldes koerajuht iga järgneva sammuga nö. kiidab viga heaks. Koer saab iga vaikiva sammuga, kus ta valesti teeb sisuliselt tagasisisdet, et teeb õigesti. See tähendab, et omale märkamatult koolitategi koera ees käima.

Kuivõrd paljud koerajuhid ei ole premeerimise läbiviimisel väga täpsed ehk nähes ilusat sooritust lihtsalt premeeritakse, siis tihti jääb just see premeerimise hetk saatuslikuks. Koer on ilusas kõrvalasendis, omanik paneb käe taskusse palli järele, et premeerida. Koer nähes seda liigutust nihkub veidi ettepoole, et paremini näha ning omanik annab selle eest palli. Koerte keeles annabki omanik koerale mõista, et vot kõrvalkäik oli ilus ja selle eest panin ma käe tasku, aga tõeliselt ilus oli ette nihkumine, mistõttu ma andsin palli. Eriti motiveerib koera ette nihkuma just paremalt premeerimine, kui seda valesti teha. Kuivõrd paremalt premeerimine on igal juhul riskiga seotud, sis soovitaks paremalt pigem mitte premeerida.  Kuigi tegelikult pole koera jaoks mingit vahet, kust taskust pall tuleb. Küsimus on ajastuses ning vabastuskäsu andmise täpsuses ning seejärel vabanenud koera premeerimises. Ehk see, kas pall tuleb paremalt või vasakult ei oma tegelt tähtsust. Kuna aga tihti kiputakse just nendes ajastustes jama tegema, siis parem juba mitte premeerida paremalt

Ettenihkumine võib lihtsalt tekkida ka alates pöörete õpetamisest. Ehk koerale on õpetatud kena ja korrektne kõrvalasend ja -käik ning hakatakse tegema kõrvalkäigul pöördeid. Pöörates näiteks paremale on see koerale enamjuhul premeeriv ning koer tunnetades vabanemist nihkub veidi ette. Kui omanik naudib ilusat pööret, siis võib tema poolt antud preemia või kiidusõna aga trehvata just nihkumise hetkele ning koer saabki aru, et peab eespool asuma. Sealt hakkabki valeasend vähehaaval tekkima. Sama on lihtne tekkima ka ümberpöördega ning seda eriti juhul, kui koer liigub selja tagant ning premeeritakse ette.

Kõik see ülalkirjutatu on tegelikult ühe nimetajaga koolitusviga ehk koerale õpetatakse et ees käimine on õige asi.

Probleemi parandamine peaks algama sealt otsast, et koerale näidatakse, et tegelt on see vale ja me tahaks näha hoopis midagi muud. Kui me liigume ja koer liigub meist eespool, siis tahtes seda muuta ning andes talle negatiivse mõjutuse liikumise pealt, tekitab see koeras üsna palju konflikti. Et te aru saaksite, mida koer tunneb mõelge situatsioonile, kus te olete mitu aastat mingis ruumis istunud ühele toolile. Nüüd täna te istute samale toolile 4 korda ning viiendal korral on see tool tulikuum ning te põletate ennast valusalt. Olenevalt inimese "pehmusest" jääb see situatsioon teile võib olla surmani meelde. Kuigi teil oli aastate pikkune kogemus, et toolil oli mugav ja mõnus istuda ja võimalik, et on ka edaspidi, siis ikkagi jääb see segama. Tõenäoliselt oleks seis hoopis teine, kui enne seda istumist ütleb sõber teile, et ära täna sinna istu, sest keegi tegi pulli ja see tool on kuum.
Kui nüüd koer kõnnib kõrval ja ta on ees ja te laksate nüüd ketist, rihmast või ogadest tõmmata, siis keora jaoks on see täpselt sama ehk ta olles kõndinud enda arust kõrval täiesti korrektselt saab selle eest negatiivse mõjutuse. Osad inimesed arvavad, et nad on nutkikamad ja ei mõjuta füüsiliselt vaid ütlevad "ei". Tulemus on sama. Tihti ei oma "ei" piisavalt negatiivset varjundit ning samas koer käies valeasendis ei saa üldse arugi, kas "ei" tuli asendi, otsavaatamise, meeleolu või kõndimise eest.

Lähtuvalt eelnavest lõigust tasuks parandamisega alustada piirilt, kus õige läheb valeks ehk näidata koerale õige puhul et see on õige näiteks kiites teda ja kui koer nihkub valeasendisse, siis anda mõista et see on vale. Sel juhul tekib koeral konkreetne kontrast, mille eest sai kiita ja mille eest laita ning tal on võimalik paremini aru saada puudusest. Üsna tithi tähendab see sisuliselt algasendisse tagasiminekut. Seistes algasendis on võimalik koer võtta korrektsesse asendisse (seda tuleks jälgida, et see on korrrektne. Tihti inimesed võtavad juba algasendi valesti).  Lihtsuse mõttes soovitaks mina alustada esialgselt liikumisega paigapeal ehk tehes kohapeal kõndi. Kuivõrd koer peab paigal seistes istuma kõrval. Kui koerajuht hakkab kohapeal sammuma, siis koer peaks jääma sama rahulikult istuma. Väga tihti koerad aga ei jää, vaid nii kui omanik hakkab kõndima, tõusevad nad püsti ja nihkuvad veidi ette. Tekkinud ongi viga, mille saate kohe ära korrigeerida. NB! ärge korrigeerimisega üle pingutage.  Vähehaaval on võimalik koer õpetada paigalkõnnil istuma  rahulikult. Siis järgneb juba liikumine ehk astudes sammu või paar kolm ja nähes koera korrekstes asendis tuleks selle eest kohe premeerida. Edasi treenides üritada aga püüda välja see hetk, mil viga tekib ning siis selle eest negatiivselt mõjutada. Meeles tuleb pidada, et kunagi ei tohi koera enne negavtiivselt mõjutada, kui koer on aru saanud, mis on õige, sest muidu ei mõista ta mõjutust.

Ülal kirjutatu oli üks võimalik põhjus koera ettenihkumises. Põhjuseid võib olla veel ning nagu öeldud, nõuavad need veidi teistsugust lähenemist. Sellest aga juba järgmisel korral.