Ei ole midagi teha, alustuseks peab rääkima taaskord koeramaterjalist. Kui tahta teha koeraga sporti, siis oleneb mega palju konkreetsest koerast, kellega te treenite. Me oleme Mariga kirjutanud Sportkoera lehele päris pika artikli sportkoera kutsika valimisest (http://www.sportkoer.ee/koerasport.php ) Antud loos illustreerimiseks kasutatud video on tehtud sellisest koerast, kes igal juhul klassifitseerub kategooriasse hea koer. Antud koera põhjal kirjutasin siia ka lahti nö. esimesed kutsikatrennid, millest saab lugeda siit pikemalt (kes ei ole veel lugenud) http://sportkoer.blogspot.com/2012/03/kutsika-esimene-kaitsetrenn-varrukas.html#more .
Täna läheks siis edasi. Põhimõtteliselt nende lingitud kutsikatreeningute peamine mõte ongi koera kaitseinstinkti arendamine, et koer hakkaks varrukamehe suhtes näitama enesekindlamat ning selgemat kaitsekäitumist ja et tal tekiks paltsiga läbi klassikalise tingimise kindel seos. Kui koera saagiinstinkt ning saagikäitumine on piisavalt hea, siis see aitab säiluda haardel ning seda otseselt väga arendama ei pea. Loomulikult hästi palju sõltub konkreetsest koerast ja tema iseloomust. NB! Mingil juhul ei tohi koera haaret lasta närviliseks ning saagiinstinkti tuhmuma. Kui koer on ebakindlam või ta saagiinstinkt ei ole nii tugev, siis liigne keskendumine kaitseinstinktile võib muuta koera närviliseks ning haarde rabedaks. Seega peab pidevalt kaitse poolt arendades pöörama tähelepanu ka sel määral saagile, et see püsiks hea ning areneks samuti. Tegelikult on kaitsetrennides toimuva ja edasiliikuise kiiruse mõistes meeletult suur roll sellel, mida omanik kutsikaga kodus on teinud ja teeb. Nagu ma kutsika ettevalmistuse artiklites olen kirjutanud, siis omaniku asi on kodus mängida ja saagiinstinkti üleval hoida, samuti treenida puhtalt ning selgelt koerale "lahti" käsk. Kõige A ja O on aga õige karjajuhi suhe. Koer peab omanikku aksepteerima karjajuhina ning omanik peab olema selle selliselt paika pannud, et see koerale stressi ega konflikti ei tekita. Kui koer kasvab, muutub tugevamaks ja enesekindlamaks, siis kaitsetrenn on esimene koht, kus "avastatakse", et koer ei lase enam lahti või ei allu mõnele teisele käsule. Antud videos on ilmekalt näha , kuidas antud filmil kõigest 8,5 kuune, kuid üsna enesekindel ning heade instinktidega koer ei taha enam nii lihtsalt omaniku käske täita. Põhjus on lihtne - varrukatreenis veetakse koera energia ja instnktid nii kõrgel tasemel käima, et koer ja koerajuht ei ole omanud võimalust käske ja käsukanaleid sellel tasandil treenida. Niimoodi tekibki väga lihtsalt olukord, kus koer lihtsalt "ei kuule" käsku. Ta käib nii täiega ning ta mõtted on 100% kontsentreeritud varrukamehele ja varrukale, et sinna ei jää enam "ruumi" koerajuhile. Nüüd ongi oluline see, et eelpool nimetatud suhted ning käsud on eelnevalt väga hästi ja konfliktivabalt selged. Sellisel juhul saab koerajuht sekkuda jõulisemalt ning koer "märkab" käsku ja koerajuhti ning teeb, mida vaja.
Kui kodus ei ole asjad selgeks tehtud ning suhe pole korras, siis on siin väga lihtne alus igasuguste jamade tekkeks. Oletame näiteks, et "lahti" käsk ei ole puhtalt ja ühemõtteliselt selge. Koerajuht annab käsu ning koer ei taha väga varrukat ära anda. Koerajuht sekkub jõuga ning koer mitte omades selget pilti lahti käsust ning karjasuhetest tajub seda omanikupoolse võitlusena. Kui arvestada, et koera instinkt, energia ja võistlustahe on sel hetkel üsnagi tipus, siis asudes sellises meeleolus koeraga võitlema on väga suur tõenäosus alla jääda. Tegelikult on isegi kaks ebameeldivat seika:
1. Võideldes koeraga ning jäädes alla, õpetate te koera veel rohkem võitlema ning sisuliselt iga sellise võitlusega te koolitate koera rohkem ja rohkem vastuhakule ning sellega rikute mitte ainult lahti käsu vaid ka järgenavd erinevad teised kontrolliharjutused. Oma olemuselt selliselt käitudes omanik koolitabki koerale varrukaplatsile nö. uued reeglid ehk "kui hakkad käsule (olenemata käsust) vastu, siis on sul suur võimalus võita ja oma tahtmine saavutada."
2. Teine suur probleem on see, et koerale tekitatakse lahti käsu juurde (mis on lihtne laienema ka teistele käskudele) konflikt. Konflikt tähendab antud juhul seda, et koer ei saa 1:1 le aru, et käsk on täitmiseks ja muutub sellest närviliseks. Sellega kaasnevad väga lihtsalt probleemid üleminekufaasis, lahtilaskmises kui ka tegelikult valvamises.
Kui koeral on aga varasemast käsud ning käsuliin selge, siis on üldiselt võimalik seda ka antud olukorras kahtestada ning näidata, et reeglid on alati ühesugused. Lahti käsust olen ma siia blogisse kirjutanud mitu artiklit. Kasutage otsingut ja saate need kätte
Nüüd veel ühest olulisest detailist. Ma kirjutan siin artiklites üsna palju sellest, kuidas ideaalis peaks käituma ehk milline peaks koer ja tema treenimine nägama välja, kui tahate liikuda edasi nö. konfliktivabalt. Nagu ma olen korduvalt erinevates teemades maininud, tuleks kutsikaga hakata kohe algusest peale treenima, teda nö. kohandama oma reeglitega jne. Kõigi kolme ala treeningud (jälg, kuulekus ja kaitse) peaksid liikuma optimaalses tempos. Kui te vaatate antud videot , kus on kõigest 8,5 kuune isane malinois, siis mõelge järgnevale. Hetkel on omanikul vaja kasutada jõudu ja näidata oma nö. juhtpositsiooni lahtilaskmise ja lama olukorras ikka korduvalt. Kujutage nüüd ette, et see koer ei oleks mitte 8,5 kuune vaid 1,5 - 2 aastane ja te üritaksite teha samu asju. Ütleme siis nii, et eks kõik oleneb konkreetsest koerast, tema enesekindlusest ja instinktidest, aga ilmselgelt , kui koeramaterjal on hea ning koer on juba kasvanud 1,5 - 2 aastaseks enesekindlaks ning dominatseks isaseks, siis on rong juba läinud. Selles faasis asjade paikapanek nö. kõrges instinktialas ja energias on juba väga keerukas pöörata nö. omaniku kasuks. 8,5 kuune koer on veel piisavalt kutsikas, et suhteid on lihtsam üle kanda ja kehtestada varrukaplatsile ka.
Nüüd tuleb veel üks oluline detail. Nimelt selleks, et saada head varrukatööd ning kena sooritust hilisemas võistlussituatsioonis ei tohiks enne koeraga varrukaplatsil kuulekust teha, kui ta on nii kaitse- kui ka saagiinstinktis hästi välja arenenud ning enesekindel. Kui hakata koeraga liiga vara kuulekusega kaitsetrennis pihta, siis see pärsib üsna oluliselt koera arengut. Selline koer ei julge varrukas 100% liselt töötada, vaid ootab pidevalt koerajuhi sekkumist. Selliste koerte haarded ei ole piisavalt jõulised, valvamised piisavalt pealetükkivad ning rünnakud vajaliku enrgiaga. Kui nüüd jällegi mõelda koera vanuse peale, siis kukuvadki siin puzzle tükid kokku. Ehk ühest küljest ei tohi liiga vara kuulekust teha (enne kui koer on välja arenenud vajalikule tasemele), teisalt jällegi hakates 2 aastaselt koeralt varrukas esimesi kontrolli elemente nõudma on lihtne tekkima konflikte olukord, millest eelnevalt juttu oli. Mõeldes selle nõiaringi peale toonitakski veelkord varajase alustamise tähtsust. Ehk selleks ongi vaja kutsikaga treenida ning teda arendada, et vajalikud asjad saaksid just kõige õigemal ajal tehtud. Ja tulles tagasi koeramaterjali juurde ütleks veelkord, et selleks peabki olema hea koer, et teda saaks vajalikus tempos edasi viia.
Vaadake seda siia lisatud videot ja mõelge, et tegemist on kõigest 8,5 kuuse koeraga ehk tegelikult päris paljud nimetavad sellises vanuses koera veel kutsikaks. Nagu ma korduvalt olen ka varem oma artiklites toonitanud on mul väga hea meel, et Taivo lubab oma tegemisi filmida ning neid videoid siia ülesse panna. Tegemist on selels mõttes hästi väärtuslike kaadritega, et antud juhul aitasime me Taivole leida sellise koeramaterjali, mis on ilmselgelt hea ning me oleme teda aidanud treenida tempos, mis minu ja Mari meelest on optimaalne ning mõistlik, kui tahta võistelda. Nende videote ja artiklite põhjal peaks saama inimesed üsna hea pildi, et milline peab hea koer välja nägema ning millises tempos temaga tuleks ideaalis edasi liikuda.
Kui te vaatate seda treeningvideot, siis veel üks seik, millele tahaksin tähelepanu juhtida. Nimelt treenides koeraga agressiooni poolel on väga oluline viia vähehaaval asju suunas, et koera reaktiivne agressioon asendub aktiivsega. Sellest on siin blogis ka juttu pikemalt siin: http://sportkoer.blogspot.com/2011/12/aktiivne-ja-reaktiivne-agressioon_30.html ja tegelt ka veel mitmes teises artiklis (kasutage otsingut). Kui te vaatate käesoleva artkli juurde lisatud videot, siis sealt on hästi näha, kuidas koera reaktiivne käitumine hakkab minema üle aktiiveks. Kõige paremini on seda näha situatsioonis, kus koer laseb varruka lahti ning talle antakse võimalus uuesti töötada. Selles situatsioonis koer lülitub iseseisvalt kohe aktiivselt varrukamehe suunas tööle. See on vajalik selleks, et hilisemas faasis oleksid lahtilaskmise järgselt aktiivsed haukumised ning ristlemisele järgnevalt dominantne ning aktiivne valvamine varjes. 8,5 kuuse koera kohta on selline käitumine üsna imetlusväärne, kuid nagu öeldud tegemist ongi hea koeraga.
Sellises vanuses koeraga treenides on kaitsetreeningute põhiline rõhk
- aktiivse agressiooni arendamises,
- saagiinsinkti tugevdamises ja säilitamises
- rahunemisfaasi nõudmises
- kuulekuse elementide (lahti, lama ) lisamises
- koerale seoses platsi ja varrukamehega tekitatud seoste kinnistamises ning tugevdamises.
Selles vanuses ei saa veel koeraga teha stabiilselt igal nädalal varrukat vaid pigem nö. tsüklitena, sest koer peab vahepeal kasvama ja arenema. Treeningud toimuvad selliselt, et tehakse näiteks 2-3 nädalane intensiivsem treeningtükkel ja siis lastakse koeral kuu - poolteist olla ja siis tehakse jälle. Tõsi, selline tsükliline treenimine hakkab lõpuni jõudma ja näiteks antud koeraga on väga tõenäoline, et juba 9,5 - 10 kuu vanuses algavad regulaarsed treeningud kaitses.
No comments:
Post a Comment