See, mida koeraga esimeses trennis teha saab, sõltub väga palju koeramaterjalist, omaniku eelnevast tööst ning kutsika arengust. Kui rääkida asjadest ideaalis, siis siin on üks video 3 kuusest kutsikast esimest korda varrukatrennis.
Miks ma räägin, et ideaalis?
Kui koerale on looduse poolt antud korralikult saagiinstinkti ning koerajuht tegeleb kodus süsteemselt selle arendamisega. Viimane tähendab, et kutsikalt nõutakse aina tugevamat ja sihikindlamat mängu ja püüdmist, tugevat haaraqmist haaramist, parandamist, rahunemist ning lahti käsku. Sellisel juhul arendab koerajuht välja kõik vajalikud eeldused heaks varrukatööks, koer õpib kohe algusest peale õigesti:
- tahtma maksimumis,
- taotlema sihikindlalt,
- haarama tugevalt ja rahulikult,
- võitlema,
- olema oma käitumises enesekindel,
- tegema koostööd koerajuhiga,
- alluma lahti käsule (tulema nö. kuulekuse alla)
Selliste eeltingimustega hea pea varrukamees olema “jänes “ ja tegema ära koerajuhi tegemata jäetud tööd, vaid võib kohe hakata koera treenima. Kui kutsikal on antud korralikult saagiinstinkti, siis juhul kui varrukamees on algusest peale “jänese eest”, siis kujuneb koerale varrukamehest väga selge saagil põhinev kuvand ning hiljem on sellest koerast kaitseinstinkti väljavõlumine küllaltki keerukas.
Varrukamehe ülesandeks on koera kaitseinstinkti avamine ning arendamine. Varrukatöös peavad olema koera saagi- ning kaitsekäitumine tasakaalus. Koer peab olema mõlemal poolel tugev ja enesekindel ning tundma ennast hästi. Seetõttu ongi oluline arendada mõlemat poolt. Kui saaki viib edasi ja arendab koeraomnik, siis kaitse poolel on arendajaks varrukamees.
Nagu öeldud, sõltub hästi palju konkreetsest koerast. Olenevalt kutsika enesekindlusest, temale looduse poolt antud kaitseinstinkti olemasolust ja ealisest väljaarenemisest, saab sellist treeningut, nagu oli näha videos teha eri koertega eri ajal. Kui koeral on looduse poolt antud nii hea saagiinstnkt ja ka kaitseinstinkt (nagu näha antud videol oleval koeral), siis õnnestub kohe esimesel treeningul saada koer käituma nii nagu soovitud. Kui koer on aeglasema arenguga ning ei suuda esimesel treeningul selliselt käituda, siis käiakse koeraga regulaarselt nö. proovimas. See tähendab, et tullakse trenni, varrukamees üritab koera kaitseinstinkti poolt nö. avada ning kui see ei õnnestu, siis viiakse koer tagasi autosse ja tullakse nädala – paari pärast tagasi.
Kui vaadata nö. keskmiselt, siis on tööliini malid arengus ilmselgelt kiiremad, kui teiste teenistustõugude esindajad, nende füüsiline areng on ka paremini tasakaalus (mistõttu nad valitsevad oma keha paremini) ning neil on üsna tithi ka looduse poolt antud piisaval hulgal kaitseinstinkti, mida juba kutsikad varakult on võimelised näitama. Seetõttu on üldjuhul võimalik ka nendega varem taoliste harjutustega alustada. Konkreetsel videol on koer, kellega sai teha treeningu nö. ideaalversioonis ehk enam – vähem selline peab olema treening ja ka koera käitumine.
Kui varrukamees hakkab arendama kaitseinstinkti ning koeras tuuakse välja rohkem agressiivsust ja kaitsekäitumist, siis muutub koerajuhi kodune töö veel olulisemaks. Arusaadavalt provotseerib selline varrukatrenn koeras rohkem esile närvilisust ning teravust. Koerajuhi asi on neid osasid kodustel treeningutel tasakaalus hoida ehk tegeleda rahustamisega haardes ning sotsialiseerumisega. Selliselt treenides püsivad koeral peas asjad hästi tasakaalus ning ta muutub oma käitumises enesekindlamaks ning õpib erinevaid olukordi paremini eristama.
Varrukamehe osa on provotseerida koeras välja kaitsekäitumine. Seda tuleb teha nö. kompides piire ja mitte olles liiga enesekindel. Kohe, kui kutsikas käitub soovitavalt peab varrukamees taanduma ja kaotama. Omaniku osa on koera julgustada ja kiita andes märku, mida kutsikas tegema peab. Tõsi käitumine peaks tulema koerast endast, mitte omanikust.
Järgmine video on sama vanast saksa lambakoerast (3 kuune). Kui võrrelda neid kahte videot, siis on hästi näha kahe koera erinevused. Samas teades mõlemat koera päris hästi, tean et mõlemal koeral on olemas hea saagiinstinkt ning omanikud on selle arendamisega hästi tegelenud. Kui vaadata nüüd seda teist videot, siis tegelikult tuleb seal välja täpselt analoogne käitumine, nagu esimeses. Lihtsalt lähtuvalt kutsika arengust ning taustast väljenduvad need natuke erineva teravusega, kestvusega ning enesekindlusega. Selles mõttes on need videod head, et nende kahe video põhjal on väga hea tuua välja eri kutsikate nö. natuke erinev käitumine aga sellegipoolest ühtsed käitumisskeemid. Ka selle teise video peal olev koer käitub oma vanuse kohta väga hästi. Kolmekuuse kutsika kohta väljendab ta väga head kaitsekäitumist. Lähtuvalt oma veidi kohmakamast kehaehitusest ning natuke aeglasemast arengust on lihtsalt teravust veidi vähem. Aga ilmselgelt on selline käitumine üsna ideaalilähedane. Väga tihti on vaja sellise käitumise saamiseks käia koeraga mitu korda varrukaplatsil enne, kui koer soovitud viisil ennast väljendab.
No comments:
Post a Comment