Olen varem oma kirjutistes korduvalt maininud ning ka loengutes sellest pikalt rääkinud, et kutsika ettevalmistus on hilisemat võistlemist silmas pidades meeletult oluline. Ma lausa ütleks, et õigesti tehtud kutsika ettevalmistus on oma väärtuselt sama tähtis, kui kogu ülejäänud aja jooksul tehtud treeningud. Miks siis nii? Aga sellepärast, et kutsikas on:
- oma olemuselt täiesti valge leht ning talle on võimalik kõik harjutused kohe õigesti selgeks õpetada (õigelt tähendab nii tehnilist osa kui ka meeleolu)
- ta on alguses üsna näljane ning seetõttu saab teda innukamalt harjutusi tegema ning nendesse on võimalik ehitada sisse vajalikku meeleolu
- ta keha on selliselt tasakaalus, et kõik harjutused tulevad välja loomulikult ning nendes puudub igasugune konflikt
- ta vaatab omanikule "alt ülesse", mistõttu on lihtne asju õiges suunas liigutada ja olukorda ära kasutada.
Kutsika ettevalmistuses võib vaadelda kolme paraleelselt toimuvat tegutsemissuunda, mis algavad kõik enam - vähem samal ajal ning mida tehakse paralleelselt:- mäng kaltsuga (õpetatakse selgeks võitlus, haaramine, tugev haare, lahti käsk, rahunemine, ning peamised kanalid, millest olen varem siin korduvalt kirjutanud)
- toiduga harjutuste aluste õpetamine (olulisematele harjutustele luuakse alla puhas, õiges meeleolus ning täpses tehnilises soorituses, põhi)
- sotsialiseerimine ning harjutamine elu eripäradega (selle käigus tekib koeras enesekindlus ning samuti saavad karjasuhted väga hästi loomulikul teel paika)
Täna ma kirjutan siia pikemalt just toiduga ettevalmistusest.
Nagu ma olen korduvalt toonitanud ja oma loengutes rääkinud, peab toiduga ettevalmistus olema läbi viidud selliselt, et toit ei oleks mitte fiksaator vaid motivaator. Suuremad vead, mida tehakse selles staadiumis ongi seotud sellega, et nähakse et koer on iseseisvalt juba näljane ning kasutades ära seda nälga kasutatakse toitu fikseeriva preemiana. Toit peab olema nö. käivitav lüliti ja osa mängust!
Teine suur viga, mida tehakse on seotud kehakeelega. Koer ei tohi õppida käske täitma lähtuvalt kehakeelest vaid just sõnalistest käskudest.
Kolmas ja vast isegi kõige suurem viga on see, et kutsika koolitus tundub nii lihtne ning pea kõik inimesed tunduvad seda iseenesest valdavat. Seetõttu mütatakse täielikku sousti teha, möllatakse omal käel mitu nädalat toiduga ning tehakse mõlemad ülal loetletud vead ning ka tehnilisi vigasid ämbriga peale.
Toiduga kuulekusharjutuste tegemisel peab koer oskama enne omanikuga mängida. See tähendab, et enne peab olema all kaltsuga mängu põhi ning koer peab julgema ja tahtma seda taga ajada ning uskuma enda võitu. Ta peab tegema seda innukalt ning olema valmis ka ületama takistusi ja raskusi. Nüüd toiduga tehes kantakse seesama mäng üle toidule. Ehk enne kui koeraga näiteks minnakse sooritama kõrvalkäiku või mõnda muud harjutust tõmmatakse kutsikas toiduga nö. käima ja mängu. Sellega saavutatakse vajalik meeleolu ning see, et kutsikas teeb harjutusi "näljasena" ning aktiivselt. Kuna hilisemas koolituses on vajalik, et sooritused oleksid aktiivsed ning teatud mõtets "näljased", siis sellega programmeeritakse kohe koerale alla nö. õige põhi. Ma kirjutasin siin alles hiljuti mälupiltide teemal. See haakubki otseselt mälupiltidega. Niimoodi on võimalik saada kutsikale üks ja ainus ning õige mälupilt.
Käin siin tänases kirjutises läbi 4 baaskäsku/sooritust. Tegelikult on neid rohkem ning see, millest ma täna siin räägin on vaid üks alalõik tervikust. Ütleksin nii, et enne täna kirjeldatavat osa peab olema tehtud teatud asjad ja tehtud õigesti ning videote peal nähtav osa vältab ca. 1-2 nädalat ning siis tulevad edasi järgnevad osad. Kui need järgnevad osad teha valesti, siis tõmmatakse joon peale ka kogu sellele eelnevale ehk ka antud videote peal nähtavad lahedate soorituste võit ja pool mõttest läheb kaotsi. Sellepärast ma toonitan taaskord, et ärge kopeerige ilma asjade sisust aru saamata. Tehes 2 nädalat seda, millest ma siin räägin ja minnes edasi suvaliselt, oleks võinud sama hästi selle 2 nädalat tegemata jätta. Iga järgmine samm kasvab välja eelmisest ning töö peab olema süsteemne.
1. Kõrvalkäik. Enne liikuma hakkamist tõmmatakse koer täiega käima, ta peab hakkama jahtima ja nõudma. Toit ei tohi olla mitte näppude vahel, vaid peopesas ning koer peab seda sealt "noolima" ning teinekord ka varastades kätte saama. Aktiivselt ning kiirelt käima tõmmatud koer võetakse sujuvalt kõrvalkäiku. Nii nagu ma rääkisin paar kuud tagasi päris pikalt siin blogis kõrvalkäigu õpetamise algtõdedest (vaata siit http://sportkoer.blogspot.com/2011/11/kuulekusest-susteemsest-lahenemisest.html#more ja ka antud viitega haakuvatest teemadest) ning vigadest ja probleemidest, siis ma mainisin ka seal, et kutsikas peaks alguses olema asendis veidi tagapool ning 5-6 cm jalast eemal. Sellega tagatakse see, et hiljem hakates treenima palli ja nutsuga liigub koer nii ehk naa ettepoole ja sellisel juhul on asend hea. Kui koer on kutsikast peale õpetades täpselt õiges asendis nö. kõrval ja vastu jalga, sisi ta tõmbab pärast viltu ja jääb jalga käima. Koeraga tuleks teha harjutusi selliselt, et nii palju kui võimalik oleks koer alati ühes ja samas asendis. Selliselt koeral asend kinnistub ning hiljem on sellest kasu. Kui tehakse kutsikaga kodus aktiivselt kasvõi iga päev ning mitu nädalat toiduga kõrvalkäiku, aga kutsikas on asendi mõttes kuidas juhtub, siis pole sellest tööst tervikuna eriti mingit kasu, sest koerale ei teki konkreetset mälupilti, milles ta ennast enesekindlalt tunneks. Alguses ei kasutata käsku, vaid tehakse nö. loomuliiku liikumist. Hiljem kaasneb ka käsk ning siis juba järgmise sammuna hakkab kaduma toit alguses hetkeks, pärast pikemalt. Seismajäämistel peab liigutama kätt selliselt, et koer istuks koheselt. Oluline on jälgida, et kutsikas istuks otse. Üldiselt on kutsikatel alati kalduvus viltu istuda, kuna nad tahavad omaniku suhtes ennast paremasse asendisse keerata. Seetõttu peab ise osav olema. Otse istumisele aitab kaasa vahetult enne seisma jäämist kerge kiirendamine ning selle kokkuviimine käe liikumisega. Lisatud videol on näha kuidas koer istub alguses viltu ning ei saa selle eest preemiat ning seejärel ma teen kohe peale paar sammu ning siis ta istub otse ja saab kohe preemia. NB! oluline asi premeerimiste juures on, et preemiat ei tohi anda, vaid premeerimisel peab koer saama võimaluse preemiat "hankida". See on oluline meeleolu tekitamise ning terviku seisukohast.
2. Liikumiselt istu. Seda harjutust tehakse selg ees. Oma olemuselt on ju koer ikkagi nö. samal küljel, kus ta peabki olema, aga omanik lihtsalt tagurdab. Oluline on jälgida jällegi asendit jala suhtes, et see oleks sama nagu kõrvalkõnnil ning ei tekiks konkureerivat mälupilti ning et koer istub otse. Konkreetset harjutust tehakse selg ees, sest järgmise sammuna peab koer hakkama istumisel jääma sinna ning selg ees liikumine hõlbustab üleminekut. Muus osas on see harjutus sarnane nagu eelnevalt kirjutatud kõrvalkäik. Alguses tehakse ilma käsuta, et koer harjuks sellise liikumisega ning siis üsna pea lisatakse ka käsk. NB! oluline on jälgida, et käsk tuleks vahetult enen seisma jäämist ja käe liikumist.
3. Kohapeal pöörded. Selle harjutuse peamine mõte on koerale tagumise osa keeramise õpetamine. Koer peab õppima pööretel keerama mitte esimest otsa vaid just tagumist. See on oluline hiljem nii pöörete osas õige asendi säilitamiseks kui ka selleks, et koer õpiks kehaga omanikku tunnetama. See harjutus on kirjeldatud neljast kõige raskem. Väga palju sõltub käe liigutamise suunast ja trajektoorist. See määrab, kuidas kutsikas teeb. Oluline on jälgida nii algasendit kui ka lõppasendit ning provitseerida koer tagumist osa keerama. Lisatud videol on hästi näha, kuidas kutsikas hakkas juba väsima (me olima antud kutsikaga juba päris pikalt erinevaid harjutusi teinud) ning ma provotseerides mängu sain ta uuesti toidu järgi "näljaseks" ning sooritusse vajaliku meeleolu ning aktiivsuse. NB! mitte mingil juhul ei tohiks teha harjutusi passiivselt. Pöörete juures on oluline, et pööramisel liiguks esimesena koerajuhi jalg või keha ning alels siis murdosa hiljem käsi toiduga. Vastasel juhul hakkab koer täitma kehakeelt mitte (käe käsku)
4. Juurde kutsumisel eesasendi võtmine. Koeras peab kinnistuma liikumine, kus ta lähenedes koerajuhile ei jookse mitte tema ette, jää seisma ja siis istu, vaid see peab toimuma sujuvalt nö. ühe liigutusena - ta tuleb ette ning lähenedes hakkab juba võtma eesistumise asendit. Seda tuleks teha kahe käega ning toit oleks jällegi peopessa peidetud, mitte sõrmede vahel. Hästi oluline on koer eelnevalt saada aktiivseks (nagu antud videol ma ka teen) ning teha sooritus kätega õigesti. Võimalusel tuleks alati premeerida vaid õiget sooritust - koer istub otse ning tuli kiirelt ja sujuvalt.Antud videol on näha, et ma ei premeeri esimest siia tulekut, kuna koer on viltu, vaid teist, kus ta otse on.
Väga soovitav on harjutuste vahel hoida ka koera aktiivsena. Antud videotel ei ole harjutuste vahepealset osa. Kui harjutus lõppeb, siis ei tohiks jätta koera üksi vaid aktiveerida ta endaga kaasa ning aktiivseks ning sisi teha järgmine harjutus.
Kui teha asju õigesti ja vajalikus tempos, siis on võimalik nii kirjeldatud harjutustel, kui ka nende harjutuste osas, mida ma ei kirjeldanud ca. 4 ku vanuse kutsikaga juba olla toidust vaba ning teha sooritusi õiges meeleolus ning tehniliselt korrektselt ning sisi seda premeerida toiduga. Ma ei kutsu ülesse mitte kiirustama, vaid tegema õigesti. Kui teha valesti, siis ei ole toidust võimalik vabaneda ka mitu korda vanema koeraga.
See, mis ma eespool lahti kirjutasin ja mis videote peal näha on , on tegelikult kõigest jäämäe tipp. Meeletult oluline osa on detailidel. Seetõttu älgige ennast, võtke appi abiline ja vajadusel küsige.
Selleks, et tervikust paremini aru saada soovitaks lugeda Sportkoera kodulehelt ka kutsika ettevalmistuse artikleid http://sportkoer.ee/koerasport.php ning samuti siia blogisse kirjutatud kuulekuse koolitamise nõuandvaid artikleid, mida on juba 40 ringis.
No comments:
Post a Comment