Tänane kirjutis on inspireeritud üleeilsest kutsika ettevalmistuse loost ning räägiks vigadest. Eks muidugi seda oli arvata ka, aga ikkagi tuli järgnev natuke ülletusena. Antud teema tegi vaatamise rekordi. Ühtegi teist teemat pole nii palju esimesel päeval loetud. Miks see üllatab mõnevõrra on see, et kui ma varem olen kirjutanud ja andnud nõu konkreetsete probleemide lahendamisel ning juhtinud tähelepanu kuulekuse detailidele, millega saaks vigasid vältida, siis endale tunduks vaadates koeri kuulekuse platsidel, et just selles osas on tegelikult info vajadus kõige suurem. Ehk a'la inimestel on koerad tehniliselt vigadega, nad otsivad lahendusi ning ma olen üritanud neid pakkuda. Teine üllatav moment on selles, et olgem ausad, ma olen kohanud koolitamise aja jooksul palju inimesi, kes küsivad nõu aporti koolitamisel, ridamisi inimesi kes on kimpus kõrvalkõnniga ja üksjagu huvilisi, kes ei saa võistlustel õiget meeleolu kätte, aga ma olen kohanud üksikuid koerajuhte, kes ütlevad, et nad ei oska teha kutsika ettevalmistavat osa ning küsivad nõu. Selleks üllataski, et teemat vaadati tegelikkuses 3 korda rohkem kui teisi. Eks muidugi videotega teem aopngi huvitavam ja lahedat kutsikat n ka lahe vaadata :) Mis oli veel huvitav selle viimase kirjutise järgselt, et kuulsin mitme inimese suust, et selles mis ma kirjutasin ja videotel näitasin polnud ju midagi uut ning niimoodi ju teevad kõik. Iseeensest see ei üllatagi, sest nagu ma selles eelmises tekstis kirjutasin , on üsna tavapärane, et palju inimesi lahmib kuu aega kutsikat peost sööta arvates ise, et teeb toiduga kuulekust. Enesekindlus on suur ning see, et suurem osa detaile tuleb valesti välja jääb lõbusa ja innuka kutsika ning rõõmsate emotsioonide varju. Samas muidugi ütleksin ka kohe ära, et ega selles mis ma kirjutasin ja filmisin polegi midagi uut. Terve maailm teeb seda juba ikka pikalt. Kui vaadata MM-del 95 ...100 punkti sooritusi, siis kõik need on selliselt alguse saanud ning seda juba pikalt. Iva on detailides (nagu tegelikult kogu koerakoolituses). Täna räägiks siis eelmise kirjutise taustal võimalikest vigadest ning kuidas edasi liikuda.
Nagu ma eelmises jutus kirjutasin, tehakse kutsikaga selliseid toiduga harjutusi, nagu oli videotel ca. paar nädalat. See on täiesti piisav aeg, et edasi liikuda. Olenevalt kutsikast ning ka omaniku oskustest on teinekord võimalik minna edasi ka kiiremini, aga vahest läheb ka kauem. Edasiliikumise peamine mõte on:
säilitada kutsikas kiirus ja meeleolu ("näljane lähenemine") ning samuti tehniline täpsus vähendades vähehaaval toidu osakaalu. Eesmärk on ju saada koer tegema asju iseseisvalt ning sõltumatult, mitte toidu otsas rippudes. Selleks, et edasi liikuda peab aga olema see algne osa väga hästi tehtud. See tähendab, et koer peab olema saanud toidu toel nö. betoneeritult 1 konkreetse pildi igast harjutusest. Kui pilte on mitu, siis võttes toidu ära laguneb kogu tervik.
Kutsika koolitamine ei ole üldse mite kergem, kui täiskasvanud koera. Hoides toitu kutsika nina all tuleb jälgida nii paljusid detaile ning ajastada väga täpselt, et see nõuab tegelikult väga head kontsentreerumist ning oskust. Olulised detaild on:
- kutsikas peab alati olema eelnevalt tõmmatud käima ja olema nö. "näljane"
- võimalikult suur protsent harjutusest peab olema ta soovitud asendis (näiteks kõrvalkäigu harjutuses eeldab see väga täpset käe hoidmist nii x, y kui z telje suunas; kutsika keha jälgimist. See eeldab ka väga täpset enda jalgade, keha ja käe koostööd näiteks seiskumisel, et koer koheselt ja otse istuks.
- kogu harjutuse jooksul peab olema kutsikal võimalus toidu noolimiseks ja püüdlemiseks ning see ei tohi olla peidus sõrmede vahel ega ka lihtsalt kättesaadav
- preemia peab tulema vahetult peale õiget sooritust (rõhk sõnal vahetult) ning see ei tohi olla koerale antud vaid koer peab selle ise hankima. Vale soorituse eest ei tohi saada preemiat, tähelepanu ega midagi muud premeerivat vaid koheselt nö. uue harjutuse.
Ülal kirjeldatu peab olema kõik paigas ja seda iga harjutuse juures. Harjutuse lõppedes peab koera jälle kiirelt käima tõmbama ja uue harjutusega alustama ning seejuures kuidagi möödaminnes ka uue toidupala peopessa peitma. See kõik ülal kirjeldatu muudabki tegelikult kutsika koolitamise raskeks. Kutsikaga on võimalik nädalaid möllata ja teda toita peost ning sellest pole laias laastus midagi kasu, kui seda tehakse valesti. See on täpselt sama, nagu võid käia terve suve koera põllul toitmas (on põld, rihm, koerajuht ja jäljed) aga koer jälge ajada ikka ei oska.
Peamised vead, mis enamjaolt juhtuvad on:
1. Koera ei tõmmata piisavalt käima ning üleminek harjutusle ei ole sujuv ehk see käimatõmbamise energia ei kandu üle (sellisel juhul pole koer harjutustes "näljane")
2. Esialgselt käimatõmbamiselt harjutusele üle minnes saab kutsikas liiga pika ülemineku aja, mille käigus ta teeb tehniliselt valet sooritust. Kui poole harjutusest on kutsikas vales asendis ja poole õiges , siis on selle harjutuse kasutegur 0 ning selle oleks võinud tegemata jätta.
3. Jälgitakse vaid ühte detaili ning teised detailid lähevad valesti. Näiteks kõrvalkäigul jälgitakse nö. x telje suunda (ette - taha suunda) ehk et ta oleks jala suhtes õigel kaugusel , aga y telje suund (vasak - parem) jääb kahe silma vahele. Või kontsentreerutakse istu kiirusele ning sujuvusele ning ununeb sirge asend.
4. Koera premeeritakse või talle ei anta vajalikku negatiivset tagasidet vale soorituse eest. Natuke haakub eelmisega. Ehk näiteks koer kõnnib väga ilusti kõrval on asendis täpne ja näljane ning omaniku seiskumisel istub , aga teeb seda ilmselgelt hajevil ning aeglaselt. Omanik on oma kutsika kõrvalkäigust vaimustuses ning kutsika istudes premeerib ning patsutab teda. Kahjuks ei kinnista sellel hetkel antud preemia mitte head kõrvalkäiku vaid valet istut. Ehk kokkuvõttes te ei premeerinud kõrvalkäigu ilu ning see läheb kehvemaks ja premeerisite vigast istut, mis läheb ka kehvemaks (asi läheb kehvemaks mõlemast otsast :)
5. Tegevusest kaob ära loovus. Kutsikat tuleks premeerida teinekord ka näljase mängu ja käe tagaajamise eest või ilusa kõrvalkõnni ajal (mitte ainult istumisel) jne. jne. Kui kutsikale anda preemiat vaid kindlates punktides, siis see punktide vahepealne osa muutub kiirelt ilmetuks.
6. Töötatakse ilma abiliseta, mistõttu ei nähta asendi vigasid ning premeeritakse palju sellist, mis tegelikult ei tohiks saada premeeritud.
Seda vigade loetelu võib veel pikalt jätkata, aga need olid sellised enamlevinud ning suuremad.
Minule on korduvalt öeldud, muideks ka selle eelmise kutsika ettevalmistuse jutu peale, et milleks peab koera koolitus olema nii tihe ja suur töö, et inimesed tahavad vaid rõõmu tunda ja koeraga koos lahedaid asju teha. Ma tunnistan ausalt, et mina näiteks ei saa sellisest ütlemisest aru. Tegelikkuses ju paljud inimesed möllavad samu asju, samas mahus teha. Ehk küsimus ei ole mitte mahus vaid harjutuste tegemise oskuses ja täpsuses. Tegelikult on võimaik tehes asju õigesti jõuda kordades kiiremini edasi, kui tehes neid valesti. Näiteks toiduga kutsikat koolitades õiges suunas on võimalik juba 4-5 kuuse kutsikaga sooritada kõik harjutused iseseisvalt ja ilma toiduta ning seda täpselt ja innukalt ning nii, et seda naudivad nii omanik, kui ka koer. Samas on võimalik möllata toiduga kuhugi 8 - 9 kuuni välja ning lõpuks minna palli peale üle, anda koerale sundi ning olla samas punktis alles aastase koeraga. Kas sellisel juhul on omanik või koer kuidagi õnnelikumad? Kas see, kui kutsikaga mängides teed asju õigesti võtab kuidagi kutsika lapsepõlve ära ja kui teed samu asju valesti, siis jääb nagu lapsepõlv alles?
Nagu ma olen korduvalt välja toonud ongi ju koera koolitamise juures kõik kinni detailides ja ajastuses ja loomulikult koera lugemise oskuses.
Jutt tuli päris pikk ja edasiliikumisest rääkida ei jõudnudki. Eks räägin selelst mõnel järgmisel korral. Mine tea, äkki eeloleval nädalavahetusel saab mõne laheda video kutsikast juurde, mille põhjal taas midagi lahti seletada.
No comments:
Post a Comment