Kui tahta koera treenida selliselt, et see ka tulemust toodab, siis tuleb treeninguid planeerida. See kehtib nii jälje, kuulekuse kui ka kaitse kohta. See on nii loogiline, et seda lauset oli isegi veider kirja panna. Kui kuulekuses ja kaitses on see planeerimine rohkem levinud ja üldjuhul mõeldakse, et näiteks täna treenin istut või siis näiteks aporti mingit komponenti, siis jäljele väga tihti planeeritakse märksa üldisemalt. Üsna tavaline on, et mõeldakse, et täna teen ma pikema ja väiksema toidikogusega jälje või siis vastupidi, et täna treenin nurki või esemeid jne.
Tegelikult taandub ju jälje treenimise juures kõik koera koolitamisteooriatele. Treenides jälge, mida me siis tegelikult tahame koerast saada? Mida me talle treenime? Meie eesmärk on ju saavutada rahulikus ühtalses tempos, ahnelt ja sügavalt jälge läbitöötav koer, kes suudab iseseisvalt ja enesekindlalt lahendada probleeme. Läheks veel sügavamale.
Kui võtame näiteks kuulekuse, siis treenides koerale istu käsku, me ju teeme kordusi käsule istu ning iga ilusa soorituse eest premeerime ning iga vale soorituse eest anname mõista, et see oli vale. Niimoodi saab koer aru, mida me talt ootame ja mida täpselt ta peab tegema. Ma ei ole kohanud veel ühtegi inimest, kes soovides õpetada koerale istut teeb kordusi seismisele ning mingil hetkel hakkab koerale lihtsalt lampi sundi andma, et koer kes on harjunud seisma nüüd ka istuks. Kui me ütleme koerale käsu istu, millest ta mitte midagi aru ei saa ja mis on talle esimesel korral täiesti võõras sõna, siis ükskõik kui kõvasti me koera ka ei mõjuta negatiivselt seismise ajal, ta ikkagi ei saa aru, et peaks istuma.
Jäljega on täpselt sama seis. Kui me tahame saavutada sellist ajamist, nagu ma eelpool kirjeldasin, siis me peame looma eeldused, et koer ajaks selliselt, nagu me soovisime. Siis me saame selle eest teda premeerida ning koer saab aru, mida me temast tahame. Kui koer siis teeb mingitel hetkedel valesti, siis me saame anda negatiivse mõjutuse ning koer saab aru, et tegi valesti. Niimoodi koer ju õpib. Kui me ehitame jälje ülesse selliselt, et koer teeb valdava osa ajast valesti tööd (nagu eelnevas näites seisa) ning me anname selel eest sundi, siis ega sellepärast keor paremini ajama ei hakka. Me lihtsalt nokime koera ja vähendame täiesti ebaõiglaselt tema motivatsiooni.
Selleks, et koer saaks võimalikult palju positiivset tagasisidet ning muutuks oma töös enesekindlamaks, tuleb anda talle võimalus suurem osa jäljest töötada sellisel kujul, nagu me tahaksime. Sellisel juhul tekib meil ju maksimumvõimalus koera premeerimiseks ning koeral säilub rõõm ja motivatsioon. Järelikult me peame ehitama jälje selliselt ülesse, et meil tekiks selline võimalus. Kui me ehitame jälje ülesse nii, kuidas juhtub ja vaatame mis koer teeb, siis teeb ta soovitud käitumist ka täiesti suvalisel hetkel, saab preemiat toidu näol täiesti suvalisel hetkel ja kõik ongi suvaline.
Ma olen kirjutanud siia blogisse jäljest üle 30 artikli. Sealhulgas toidu kasutamisest jäljel, stressisituatsioonide ülesseehitamisest , tempost jne jne. Ma ei hakak siia neid kõiki linkima. Kasutage blogi ostingut ja lugege soovitud teemasid. Oma jäljesüsteemist üldisemalt kirjutasin pikema artikli Sportkoera kodulehele http://sportkoer.ee/koerasport.php. Sealt saab ka nö. taustapildi kätte. Seetõttu ma järgenavalt neist teemadest pikemalt ei kirjuta, mis juba eelnevalt kirjutatud.
Jäljetreeningute planeerimise ja teostuse võib jagada kolme tasandisse, mis kõik peavad olema süsteemselt seotud.
1. Planeeritakse jälg ning joonistatakse see selliselt lahti, et igal komponendil (toit, tühi jälg, nurk, lõks, ese jne) oleks oma kindel funktsioon tervikus.
2. Minnes koeraga ajama jälge tuleb tihti ette, et koer käitub natuke teisiti, kui oli algselt planeeritud. Näiteks oli planeeritud, et esimese kolmandikuga jäljest tekitatakse koerale stressi ning see loob tingmused teise kolmandiku ideaalsele tööle ning selle eest premeerimisele. Lähtuvalt aga jäljele eelnevast või lihtsalt koera veidi teisest meeleolust ei lähe ta soovitud meeleollu. Nüüd on koerajuhi asi koera õigesti lugeda ning koer soovitud meeleollu viia. Jällegi räägime me siin kahest põhiasjast - koera lugemisoskusest ja õigest ajastusest. See on päris pikk teema ning sellest räägiks kunagi hiljem edasi.
3. Töötatud jälje analüüs. Koerajuht peab suutma läbi mõelda, et mis oli antud jäljel head ja mis oli halba ning kuidas oli koera meeleolu. Tegelikult ju selle kogu informatsiooni põhjal joonistataksegi uus jälg (ehk punkt 1). Näiteks koer oli jäljel väsinud ilmega ning kehvalt motiveeritud. Siit hargneb edasi mõte, et kas järgmisel korral teha nö. motivatsioonijälg, mis ongi puhtalt motivatsioon või teha raskem jälga aga lisada nii palju abistavaid faktotreid, et koer suudab raskusi hõlpsalt võita ning saada sellest lisamotivatsiooni ning enesekindlust. Näiteks jälje saab ehitada ka sellisel ülesse, et esimene kolmandik jäljest lisab motivatsiooni, mille arvel siis ülejäänud jälg "sõidetakse". Antud punkti all me räägime jällegi koeralugemisoksusest paraku.
Läheks nüüd selle esimese punkti juurde ehk jälje planeerimise juurde. Lähtudes üldisemast treeningplaanist ning tänaste treeningute osast selles on ju tegelikult juba mingi üldisem eesmärk jäljetreeninguks iseenesest olemas. Näiteks, et vaja on teha trenne, millega saaks töötada paremaks tempot jäljel. Siis arvestades eelnenud trenniga tulekski mõelda, et kuidas ma paigutan jäljele nurgad, esemed ja toidu, et võimalikult hästi saada püsitatud eesmärki ehk suurema osa trennist selline ajamine, mida tahtsin ning võimalus koera selle eest premeerida.
Järgnevalt mõeldakse eelmise trenni peale, et milliselt koer seal ajas ning mis olid peamised vead ning kuidas tervikuna koera motivatsioon ja ilme ning meeleolu paistis. Nüüd mõeldakse selle peale, et mis komponentidega ma midagi saavutan. On pikk rida nö. abistavaid detaile ning pikk rida raskendavaid detaile. Osad neist on ette planeeritavad, osad nö. töö käigus reguleeritavad. Sellest teemast rääkisin oma jäljeloengul ka päris pikalt. Võimalik, et kirjutan sellest ka siin edaspidi. See osa on natuke raske, sest üks ja sama detail võib olla nii abistav kui ka vastu töötav. Näiteks ese. Kui koer on väsinud ning stressis ning jõuab esemeni, siis see on talle suur kergendus ning ta naudib eset ja taastub seal. Seda on hästi näha ka siin teemas . Kui vaatate koera ilmet esemel, siis on hästi näha, kuidas see teda taastas. Samas on ese väga tihti meeleolu lõhkuv ning rütmi häiriv. Sellest positiivsest "laksust" hakkavad osad koerad rohkem jooksma, osad lohakamalt ajama ja satuvad stressi. Tegelikult tollest samast videost on hästi näha kuidas seesama ese, mis aitas koera tootis talle lohakust. Ese võib ka olla päästja ehk kui koer on stressis, siis leides eseme jõuab ta arusaamani, et ta on ikka jäljel ja suudab ajada. Tegelikult me ju arvestdes eelneva trenniga, koera üldisema seisundiga teame täpselt, kuidas ese talle mõjub antud punktis.
Olenevalt nüüd konkreetsest koeorast ning tema töötamisest eelmistel jälgedel ongi võimalik jälge planeerides sinna panna ese täiesti kindla eesmärgiga. Ja nagu ma alguses mainisin juhtides koera meeleolu jäljel viia ta enne eset soovitud meeleollu, et ese töötaks täpselt selliselt, nagu te soovisite.
Niimoodi planeeritaksegi terve jälg paigutades jäljele järgvead komponendid vastavalt kindlale eesmärgile:
- toit
- tühi jälg
- lõksud
- tuul
- maastikumuutus
- nurgad
- kaared
- jälje pikkus
- jälje vanus
Siinkohal jätan pooleli. Lähipäevil jätkan ning toon ühe näite lihtsamast jäljest ning planeeringust,mis ühele koerale sai eile planeeritud.
No comments:
Post a Comment