Täna algas kevad ja eile käisin põlde piilumas ning vaadates seda tordiga konkureerivat pilti võib kuulutada „JÄLJEHOOAJA ALANUKS“. Vahepealne soojem ilm ja vihm on edukalt koerasportlaste poolel võidelnud ja lund sulatanud.
Kuidas alustada talv läbi jäljest puhanud koeraga?
Igal juhul tuleks treeningute planeerimisel mõelda sellele, et uus hooaeg on nö. eelmise hooaja jätkuks. See tähendab, et uut hooaega tuleks alustada samalt tasemelt, kus eelmine sai lõpetatud. Teatud mõttes ongi ju treeningutes pidev edasiliikumine Kui uue hooaja algus on eelmise hooaja alguse koopia, siis pole ju üldse mingit arengut. Alguse all pean ma silmas seda, milliselt nivoolt nö. alustatakse, mitte nö. esimest treeningut. See, aga ei tähenda , et uue hooaja esimesed jäljed meenutavad sügisel lõpetatud treeninguid. Kui koer on terve talve jäljest puhanud, siis minnes temaga esimest korda põllule, on täiesti ilmne, et koer on vägagi motiveeritud. Üldjuhul on see motivatsioon märkimisväärselt suurem, kui oli hooaja lõpus. Hooaja alguse esimeste treeningute mõte tegelikult ongi nö. sisenemine võimalikult valutult sügisel lõpetatud tasemele. Kui arvestada, et koer on tahtmist täis ning innukas, siis sellise koeraga võib väga lihtsalt lasta sisse rumalaid vigu, mis kalliks maksma lähevad. Üks võimalus on see, et vaadates üle motiveeritud koera, kes mõnevõrra hektiliselt jäljel edasi tormab, minnakse teda liialt rapsima. Koerajuhil on eelmisest hooajast silme ees pilt rahulikult töötavast koerast, kes liikus samm – sammult ja tasakaalukalt. Nüüd aga käitub sama koer tormakalt ning närviliselt. Kui nüüd koerale aga käitumise eest palju negatiivset tagasisidet anda, siis ilmselgelt see ei paranda situatsiooni, vaid muudab koera veel närvilisemaks. Selliselt on hästi lihtne minna teed, et närvilus toob esile uusi vigasid, mis omakorda tekitavad koerajuhis soovi mõjutada, mis jällegi tõstab närvilisust jne. Selliselt on aga väga lihtne palju kurja teha. Tegelikult on kõige taga asjaolu, et koerajuht on pettunud koera kiirustamises ning soovib kiirelt näha sama seisu , nagu oli hooaja lõpul. Samas ei tohi lasta koeral ka kiirustada, sest vaikiva nõusoleku andmine vigadele ja tempole on koerale märk, et nii võib.
Teine võimalik viga on see, kui alustatakse liiga lihtsate treeningutega. Kui hakata tegema jälle igas sammus toit ning suhteliselt tooreid jälgi, siis tõmmatakse teatud mõttes vesi peale sügisel omandatud raskemate jälgede kogemusele. Ega koer ju poole aastaga rumalaks pole jäänud. Kui ta oskas sügisel teatud tasemel jälge ajada, siis oskab ta praegu seda samal tasemel. Järelikult tuleks seda treeningute planeerimisel arvestada. Probleem on lihtsalt natuke liigne motivatsioon, mis kutsub esile kiirustamist ja närvilisust.
Isiklikult soovitaks hooaja esimesed paar jälge teha selliselt, nagu need oleksid nö. motivatsioonijäljed – teha jäljed lühemad ning panna natuke rohkem toitu. Jälg ei peaks olema toores, vaid täitsa vabalt tund – poolteist vana. Rohkema toidu eesmärk ei ole koera mitte motiveerida (motivatsiooni on ju juba seoses puhkusega rohkem kui küll), vaid pigem pidurdada koera. Selline pidurdamine aitab koeral paremini jäljel püsida ning samas rahustab teda. Sellise juhul on võimalik koerajuhil ka vigadesse negatiivsete mõjutustega sekkuda. Tõsi, esimesed paar jälge soovitaks teha just seepärast natuke lühemad, et koer saaks esimese annuse jäljest kätte, toit rahustaks ning koerajuht ei peaks palju sekkuma. Kui koer on närviline ning kiirustav, siis on täiesti ilmne, et mida pikem on jälg , seda rohkem tuleb vigasid. Kui nendele vigadele läbi sõrmede vaadata, siis see on jällegi koerale vale tagasiside. Teatud mõttes ju koerajuht sel juhul annab koerale mõista, et vead on lubatud.
No comments:
Post a Comment