Nagu ma varasemas kirjutises siin http://sportkoer.blogspot.com/2011/12/aktiivne-ja-reaktiivne-agressioon.html#more juba kirjutasin on IPO -t silmas pidades oluline saada koer töötama lähtudes aktiivsest agressioonist. Kui võtta need osad, kus koer töötab IPO kaitseosas kaitseinstinkti mõjul (agressioon), siis on üsna ilmne, et tahe varrukameest rünnata peab tulema koerast endast. Kui koer leiab varjest varrukamehe, siis on viimane seal täiesti passiivne ning koer peab leidma endast selel vajaliku meeleolu, et täiesti passiivset meest haukuda ning provotseerida võitlust. Tegelikult on sama lugu ka lahtilaskmistele järgnevatel haukumistel. Ehk koer saab käsu lahti ning vabastades suust varruka peaks oma olemuselt hakkama koer kohe varrukameest välja kutsuma. Teisisõnu peab koer lastes lahti, minema koheselt meeleollu, kus ta domineerib oma käitumisega varrukamehe üle ning annab talle mõista, et kui sa veidigi liigutad või mingeid halbu kavatsusi omad, siis arvesta, ma olen sul 100% vastas. Kuna varrukamees on kogu haukumise osa koera suhtes paasiivne ning ei tohiks ka pilguga koera mõjutada, siis peabki kogu tegutsemistahe tulema koera seest.
Selleks, et paremini saada aru vahest aktivse ja reaktiivse agressiooni vahel lisan siia kolm videot.
1. Alati alustatakse koeraga treeninguid reaktiivsest otsast ehk varrukamees nö. ründab või koormab koera ning koer reageerides sellele agressooniga ajab varrukamehe ära (instinktieesmärk on likvideerida rünnak ja saavutada rahu). Nagu lisatud videost on näha, siis varukamees plaksib piitsa ja läheneb koerale ning koer vastates rünnakule agressiooniga tõrjub selle (varrukamees taganeb /kaotab).
Selliselt läbiviidud reaktiivse agressioonitreeningu suuremaid puudusi on asjaolu, et ühest küljest muudab see koera mugavaks ja sõltuvaks varrukamehe rünnakutest. Ehk koer harjubki alustama tööd vaid lähtuvalt varrukamehest.Teiseks suureks puuduseks on asjaolu, et kui on tegemist saagikesksema koeraga, siis juba pelgalt varrukamehe liikumine ja piitsaga plaksimine viib koera saagi poolele ning seetõttu kinnitades koera haukumist tegelikult kinnistatakse koera viibimist segases alas ehk kahe instinkti vahepealses alas. Selliselt on koeras lihtne tekkima käitumine, kus ta ei tee puhast saaki ja puhast agressiooni, vaid plõksib haukuda kuskil vahepeal. NB! koera haukumine ei ole mitte = agressioon.
Kirjeldatud ja videos olevat agressioonitreeningut võib kasutada koertega, kellel kaitse instinkt nõuab mingis faasis turgutamist ja teravdamist, kuid seda peaks tegema võimalikult vähe.
Alati peab üritama selliste treeningutega minna juba harjutuse käigus üle passiivsemale tegevusele ehk premeerida koera enda iseseisvat haukumist.
Lisatud videos ei premeerita koera põgenemise või varuka andmisega, kuivõrd antud tegevus on vaid üks lõik terviklikumast osast (järgneb kuulekus ning aktiivne agressioon). Kuivõrd antud lõigus oli lihtsalt hästi kuvatud see, mida kirjeldasin, siis sellepärast saigi see valitud.
2. Teine võimalus nö. reaktiivsest agressioonist näeb välja selline, kus varrukamees on oluliselt passiivsem.
Kõrvaltvaataja võib ekslikult pidada sellist tegevust aktiivseks agressiooniks, aga seda ta ei ole. Kui mõelda loogiliselt, siis varrukamees liikudes küll aeglaselt, aga siiski koerale vastu, provotseerib ju koera. Ehk sisulises mõttes pole oma olemuselt vahet, kas pann koer lamama ja piitsutada piitsa või liikuda aeglaselt koera suunas koormates teda oma keha ja olemusega. Mõlemal juhul lubades koera istu või lama käsu alt haukuma, hakkab ta seda tegema lähtuvalt varrukamehe provokatsioonist.
Tõsi, võrreldes esimesena kirjeldatud ja videos nähtuga, on sellise variandi eeliseks asjaolu, et varrukamees on oluliselt passiivsem. Selline käitumine aitab koeral lihtsamini hiljem minna aktiivse agressiooni poolele, sest mälupilt (paigal seisev varrukamees) toetab seda. Samuti sellise lähenemise puhul puudub varrukamehe liikumises saagikäitumine ning koeral on lihtsam minna puhtalt kaitsealale.
3. Selles videos on tegemist aktiivse agressiooniga. Ehk koer liikudes kuulekuse käsu all varrukameheni ja saades koerajuhilt loa töö alustamiseks, on ise provotseerijaks pooleks. Oma olemuselt saab seda teha nii, et enne kuulekuse osa toimub näiteks reaktiivne agressioon ning koerale töötades täiel tuuril, lukustatakse nö. kuulekuse alla. Selliselt kasvab koera energia nagu suletud shampuse pudelis. Andes võimaluse see energia varrukamehe peale välja valada, alustabki koer iseseisvalt ja heas energias tööd. Kui mõelda instinkti eesmärgi pale ehk rünnaku tõrjumine, sisi sellise tegevuse puhul on koer see, kes justkui ennetavalt tõrjub rünnaku enne selle algamist (ehk ütleb - ära mitte mõtlegi). Koer saab õige käitumise preemiaks kas põgeneva varrukamehe või siis varruka ning käitumine kinnistub. Kui teha taolise ülesehitusega harjutsi, siis koeras tekib kindel mälupilt, milles on sees kuulekuse all energia kogumine (millest kirjutaks kunagi edaspidi) ning sellele järgnev aktiivne agressioon. Tegelikult on ju see täpselt see, mida IPO C osas on vaja joostes koerajuhi käsul varjete vahel ja otsides varrukameest (kuulekus) ning leides viimasest varjest varrukamehe alustades kohest haukumist (aktiivne agressioon). Tehes ülal kirjeldatud treeninguid on üsna pea võimalik viia aktiivne agressioon juba nö. treeningu algusesse ehk võttes koera autost ja pannes ta kuulekuse alla ja saabudes siis platsile ning andes talle loa töötada lülitub koer kohe varrukamehe suunas aktiivses agressioonis tööle. Koerale on tekkinud juba nö. mälupilt.
Loodan, et Teie kes te lugesite nüüd seda kirjutist ja vaatasite videoid, saate ehk varrukaplatsil toimuvat tegevust jälgides paremini aru, mis on aktiivne ja mis on reaktiivne. Must valgelt öeldes on aktiivne alati koera poolt provotseeritud ja reaktiivsel on alustajaks varrukamees.
Kes tahab pikemalt vaadata tooles kaitsetrenis toimunut, siis Sportkoera kodulehel www.sportkoer.ee peaks täna ülesse saama pikem video erinevate koerte tegemistest tolles trennis.
No comments:
Post a Comment