Koera käitumine IPO C osas

Kui ma siia blogisse koolituslikke soovitusi kirjutama hakkasin, siis ma tegelikult mõtlesin, et ma räägin jäljest ja kuulekusest ning kaitsekoolituse jätan puudutamata. Ennekõike põhjusel, et kaitsetrennides käies on omanikud varrukameeste hoole all ning saavad sealt oma teadmised. Jäljes ja kuulekuses kiputakse omapäi müttama ja seetõttu tihtipeale teadmiste puudulikkusest rappa minema. Paraku aga on mul viimastel aegadel tekkinud aina rohkem tunne, et tegelikult oleks vaja ka selles osas inimestele üht koma teist nö taustateadmisteks rääkida. Ehk siis kuulekuse fännid, kes lootisd täna aporti lugu kuulda peavad kahjuks veel ootama.

Kui ma siia blogisse koolituslikke soovitusi kirjutama hakkasin, siis mõtlesin, et räägin jäljest ja kuulekusest ning jätan kaitsekoolituse puudutamata. Seda ennekõike põhjusel, et kaitsetrennides käies on omanikud varrukameeste hoole all ja saavad sealt oma teadmised. Jäljes ja kuulekuses kiputakse omapäi mütata ning seetõttu jõutakse tihti, just teadmiste nappuse tõttu, ka rappa.

Viimasel ajal on mul tekkinud aina rohkem tunne, et siiski oleks ka kaitseosas üht-koma-teist taustaks vaja teada ja rääkida. Ehk siis kuulekuse fännid, kes lootsid täna aportist midagi lugeda, peavad ootama.

Kirjutan täna baasasjadest kaitsekoolituses. Baasasjad on küll väga lihtsad, kuid kui neid ei tea, siis on kehvasti.

Kui võtta IPO kui koerte koolitusala, siis tekkis see kunagi ju põhjusel, et sooviti testida koeri ja nende närvisüsteemi. (IPO ajaloost on kirjutatud mõnevõrra ka Sportkoera kodulehel http://sportkoer.ee/koerasport.php.)

Üheks olulisemaks komponendiks IPO kolmest alast oli varrukas ehk C osa. Hea kaitsekoer pole mitte muri, kes kõik puruks närib ja valimatult ründab. Hea kaitsekoer on koer, kel on asjad peas tasakaalus ning kes on juhitav ehk kes allub kontrollile.

Lähtuvalt sellest on tegelikult kaitsekoolituse n-ö alustalad:

1. Koeral peab olema enesekindel ja aktiivne agressioonikäitumine. See peab sisaldama naturaalset agressiooni ja koer peab tundma ennast agressioonis mugavalt. Kindlasti peab olema koera käitumine aktiivne, mitte reaktiivne, ning koer peab olema selles alas domineeriv.

2. Koer peab olema tugev ja enesekindel saagis ning võitlussituatsioonides.

3. Koer peab alluma kontrollile ja võtma vastu omanikult tulevaid käske.

See on üsna arusaadav, kuid lisaks sellele, on täpselt sama oluline, et koer suudaks ülalnimetatud kolmelt talalt minna sujuvalt üle teisele. Lisatud joonisel on kujutatud nende üleminekute graafika. Kui võtta IPO C osa eksam või võistlus, siis tegelikult see koosnebki tervikuna sellest skeemist.

Kaitsekäitumist näitab koer:
a) kõikidel valvamistel (mida on IPO-3s tervelt 6)
b) rünnakuid alustades nii pikamaarünnakul kui ka selja tagant konvoeerimisel (ning  teataval määral ka teistel rünnakutel)
c) samuti mingil määral külgkonvoeerimistel

Saagikäitumist näitab koer:
a) varrukamehe põgenemisel
b) kõikide rünnakutel (4)
c) haaretes võideldes

Kuulekust näitab koer:
a) varjete ristlemisel
b) varjest juurde kutsumisel
c) lamamispaika siirdumisel
d) lahtilaskmistel (mida on 5)
e) kontrolli alla võtmistel enne konvoeerimisi (3)
f) konvoeerimistel
g) pikamaarünnakule siirdumisel

Kui vaadata seda loetelu ja skeemi, siis peaks olema väga hästi arusaadav, et koeral peab olema hea närvisüsteem ning pea, et kõik need üleminekud hästi teha. Kokku on siis 33 üleminekut – päris hull number, kas pole? Kusjuures, kui mõelda trennis toimuva peale, siis tihti treenitakse põhiliselt üleminekuid saagilt kaitsele ja vastupidi. Tegelikult aga on kaitselt ja saagilt üleminekuid kuulekusele ja ka vastupidi isegi rohkem.

Kui mõelda sellele numbrile 33, siis on täiesti ilmne, et selleks, et koer teeks ilusa soorituse peab ta ennast tundma mugavalt nii kaitse kui ka saagi all olles. Samuti peavad tema jaoks olema kuulekuse käsud konfliktivabad ja suhe omanikuga korras. Kui kuulekusekäsud tekitavad koeras konflikti või kui suhe pole korras, siis tekitab iga üleminek stressi ja see väljendub selgelt ka koera töös.

Üheks heaks näiteks on lahtilaskmine. Tihti koolitavad omanikud koerale lahtilaskmise konfliktsena ja koer ei mõista saadud negatiivseid mõjutusi. Seetõttu tekitab käsu enda  kuulmine koeras juba ette närvilisust ja nii on ka varrukast lahti laskmine sellevõrra kehvem. Samuti on hea lahtilaskmise eelduseks asjaolu, et koer tunneb end kaitse all olles enesekindlalt ja tal on seal mugav olla. Vastasel juhul pole kuhugi ju n-ö instinkti vahetada.

Kuskil järgmistes kirjutistes kirjutan mõnevõrra ka konfliktivabast lahtilaskmisest, samuti koera enesekindlusest nii saagi kui ka kaitse all olles.