Aport on kuulekuse harjutustest üks kõige raskemaid. Kui me võtame IPO kuulekuse või tegelikult ka KK kuulekuse, siis paraku annab ta aga kõige rohkem punkte. Miks ma väidan, et aport on kõige raskem? Aga sellepärast, et aportis on koera jaoks kõige rohkem erinevaid elemente nö. ühes harjutuses ning mitmed neist ei ole koerale päris loogilised. Viimasega ma ei pea silmas mitte seda, et need oleks keorale kuidagi loomu piinavad, vaid lihtsalt koer iseseisvalt tehes teeks asju teistmoodi. Teisisõnu aportis sisaldub väga suur annus õpetust. Oma olemuselt võib isegi väita, et kui tükeldada aport juppideks, siis seal ei ole ühtegi juppi, mis oleks koerale iseeensest mõistetavad. Eks tegelikult ju kõikides harjutustes on vaja koera õpetada, aga ilmselgelt on näiteks lamamine harjutus, mida ju koer ka ise teeb ja seetõttu talle nö. loogilisem. Talle tuleb lihtsalt õpetada, milliselt me tahaksime seda näha.
Mis on siis aporti juures need nö. vastuolud ning millisteks juppideks üldsegi aport jaguneb.
Kui alustada asjadest nö. õppimise järjekorras, siis
1. Rahulik eesasend. Ehk enne, kui eeldada, et koer üldsegi aportiga võiks osata normaalselt omaniku ees istuda ja oodata peab olema sinna alla tehtud rahulik mugav eesasend. Ja siit tuleb ka tegelikult esimene vastuolu, mis paljudel on tekkinud. Esiteks ei ole paljudel koertel eesasend ikkagi nii selge, kui peaks olema. Sellest, kuidas kontrollida koera tegelikke oskusi, kirjutasin ma siin . Kui eesasend ei ole selge ja koer tuleb aportiga näiteks viltusesse eesasendisse ja inimene korrigeerib seda, siis tekib koeral kaks paralleelpilti - esiteks ilma aportita rahulik ja mugav eesasend ja teiseks aportiga ebamugav eesasend. See tekitab koeras kindlasti pinget. Kui tavapäraselt ees istudes ei pruugi sedasorti pinge väljagi paista, siis aportiga läheb pinge väga kiirelt üle närimiseks.
Mõelge nüüd ise natuke selle peale, et te jalutate koeraga metsas ning viskate talle palli või pulka. Osad inimesed kasutavad veel isegi sama käsku nagu aportis ja ütlevad "too". Ja mida teeb koer. Kas tuleb ilusasse eesasendisse? Tegelikult ju jookseb ta pulgaga kuhu iganes ja tulles teie juurde eeldab üldjuhul kahte asja:
a. te võtate pulga kohe ära ja viskate ära
b. te võtate pulgast kinni ja hakkate sikutama
Kui te pole kunagi enne selle peale mõelnud, siis vaadake oma koera kõrvalt. Tegelikult ju ta tulles teie juurde (kui üldse tulebki, sest paljud ei tule) teeb ju üldjuhul ühte neist kahest asjast. Ja üldjuhul teevad seda ka omanikud ehk nad kinnistavad veel koera loomulikku käitumist, mille nad on suuresti ise tekitanud.
Kui nüüd teha aportit ja koer tuleb aportiga kimades teie ette, siis on ju tegelikult koera jaoks asi täiesti ebaloogiline - ta peab ees istuma rahulikult ja ootama ning hoidma samas aportit tugevalt ning ilma närimata ning andma ära esimese käsu saades. Ehk tegelikult on nagu kõik teistmoodi, kui ta eeldaks või on kogenud muus olukorras. Kusjuures tekkivast erinevusest on lihtne tekkima konflikt, mis üsna tihti lööb vastikult välja kõige nõrgemast lülist. Ehk kui koera eesasend ei ole selge, siis ta tuleb näiteks viltu või kui hoidmine pole selge, siis hakkab närima või pillab jne jne.
Nagu koerakoolituses tervikuna on ka selle elemendiga seis selline, et tegelikult üldjuhul koer teeb väga meelsasti seda, mida me tahame. Lihtsalt me peame koera motiveerima seda tegema ja oskama talle lahti seletada, mida me täpsemalt tahame. Kui me tahame, et koer istuks rahulikult aportit suus hoides meie ees ning ei näriks ja hoiaks tugevalt, siis me peame seda talle näitama.
Teine oluline detail on motivatsioon. Oma loomult ei taha koer midagi sellist teha, sest see tundub talle suht mõtetu ja mittemidagi andev. Selleks me peame koera motiveerima ning andma talle mõista, et kui ta teeb õigesti siis saab ta selle hea preemia, mida me talle lubasime. Aport on sellepärast tehtud nii hinnaliseks elemendiks kuulekuses, et lisaks keerukusele on ta koerametrjali osas üsna nõudlik harjutus ning seetõttu võimaldab hästi määratleda koera kvaliteeti. Selleks, et koer saaks teha ilusat ja head aportit peab talle olema looduse poolt antud kaks asja:
a. hea saagiinstinkt ning
b. tasakaalus pea ehk oskus kõrgemal energial olles keskenduda ning nõudmise peale rahuneda.
Enne kui koerale õpetada ees aporti hoidmine peab oskama koer nagu öeldud ees istumist ideaalselt. Teine asi, mida peab ta oskama on aporti hoidmine.
2. Aporti hoidmine. Nagu ma eelnevalt pulganäites kirjeldasin, tahaks koer aportiga teha midagi hoopis muud. Nüüd me peame koerale näitama, et kuidas ta peab aportiga käituma. Ehk pannes koerale aporti suhu kiidame teda selle eest, kui ta teeb natukenegi selles suunas nagu me tahtsime ning premeerime. Mina ei soovita aportit õpetada eesasendis. Ehk nagu ma juba eelpool seletasin on eesasend nö. järgmine asi aporti hoidmise järgselt. Seetõttu tuleks see õpetada mõnes teises asendis. Aporti hoidmise õpetamiseks on erinevaid võimalusi. Näiteks võib koera panna istuma enda kõrvale, panna talle aporti suhu, kiita ja võtta käsku öeldes ära ja premeerida koheselt. Sarnaselt võib ka ise istuda toolil näiteks ja koer seisab ees ja teha sama. Sisulist vahet ei ole. Istu on selles osas parem, et siis on koer fikseeritud ühte asendisse ning saab ka paremini tunde kombinatsioonist istun ja hoian. Aga nagu öeldud, tegelikult vahet ei ole. Ise alustan aporti (hoidmise) õpetamist juba 2-3 kuusele kutsikale. Täiesti arusaadavalt pole ju sellises vanuses koeral selge istu käsk. Kui nüüd koos aportiga hakata võitlema ka istuga, siis tuleb sellest pudru. Ma alustan aporti õpetamist just selles vanuses sellepärast, et siis on suurem võimalus, et koer saab nö esimeseks aluspildiks kohe õige hoidmise tunde ja samas on positiivsed asjad kuskilt kutsikapõlvest alati kõige magusamalt meeles. Arusaadavalt peab kutsikas olema hea saagiinstinktiga ja hästi motiveeritud. Kui kellegil tekib veel küsimus, et miks, siis laske silme eest läbi kaks varianti-
1 te viskate koerale preemiaks palli
2. te viskate aporti
On ju väga suur vahe, kuidas koer järgi jookseb. Vahe on innukuses, vahe on energias, kiiruses ja rõõmus. Kõig elahedam vahe onju tegelikult selles, et selleks, et koer üldse aporti järgi jookseks, me peame teda selel palliga motiveerima :))
Mina ilmselgelt ei soovita koerale algfaasis anda ei sundi ega teda mitte karistada, kui ta ei hoia või pillab. Kui mõelda, et koer ei saa ju tegelikult alguses muhvigi aru, mis ta tegema peab, siis mille põhjal me eeldame, et ta oskab seda hoida, et karistame teda? Okei, võttes aluseks klassikalise koolitusteooria, siis et koer õpiks peab ta saama positiivseid ja negatiivseid mõjutusi, et nö. leida enda jaoks see kesktee. Aga mina ilmselgelt olen sellel arvamusel, et enne negatiivse mõjutuse andmist peab koer oskama harjutust läbi positiivse. Kui koer ei saa aru, mida ta peab tegema ning ta saab nö. karistada enda jaoks arusaamatult, siis ta tekitab oma peas seoseid, mis ei ole mitte need, mida me tahaks näha. Ma arvan, et mitte keegi ei taha meist, et koeral tekiks seos, et kui ma tulen aport suus koerajuhi juurde, siis ta annab mulle tappa. Esiteks siis koer ei tule, teiseks on ta närvis kartes, et äkki saab molli. Järelikult pole tark seda ka õpetada selliselt.
Ehk koer on rahulikus meeleolus, aga hästi motiveeritud, talle pannakse aport suhu . Alguses lihtsalt korraks ja silitatakse teda ning öeldakse anna ja saab preemia. Niimoodi ette näidates saab koer aru, et ta peab seda vidinat suus hoidma. Tegelikult selles punktis ei saa koer aru veel sellest, et seda peab hoidma tugevalt ja et seda ei tohi närida. Ta saab aru lihtsalt et tuleb hoida.
Nüüd läks juba päris pikale. Teeks siin pausi ja läheks homme siit edasi.
No comments:
Post a Comment