Hommikul oli mul kindel veendumus, et kirjutan täna aportist, aga avanud arvuti nägin ühte treeningvideot ning sellest ajendatune tekkis hoopis teine mõte. Räägin hoopis nii lihtsast asjast nagu istu.
"Istu" on tõenäoliselt üks esimesi käske, mida enamus inimesi hakkab oma koertele õpetama. See käsk saab üldjuhul kõige rohkem kordusi ning naljakal kombel on tegemist asendikäsuga, mida võistlustel koerad kõige rohkem sooritamata jätavad. Ma ei räägi siin allpool mitte meeleolu loomisest käsu "istu" juurde vaid nagu pealkiri ütleb, siis vigadest.
Video, mida ma vaatasin oli sellise ülesehitusega, et omanik taganes selg ees, pall käes koer paremal küljel
(mis kõik kõlab väga loogiliselt) , andis koerale liikumiselt istu käsu. Koer istus ning omanik taganedes edasi viskas koerale palli. Ülesehituselt tundub ju igati mõistlik. Pakuks, et midagi sarnast teevad paljud. Et mis siis nagu halvasti on?
Selleks, et koer istuks kiirelt peab olema ta ennekõike keskendunud käsule ning selle käsu täitmisele. Kui koerale õpetada algusest peale selliselt, et talle luuakse istumisega seoses sisse pinge, et omaniku käes on pall, mida ta jõllab, siis koer hakkab istuma pingega täis ootust. Kui nüüd minna võistlustele, siis lähtuvalt stressist kasvab see pinge veel ning oodates käsku (millega seostub pall) ei suuda koer istuda, sest mõte on liialt pallil ning pinge on liiga suur.
Teine suur viga on palli viskamine. Võtame nüüd loogiliselt. Koer istus, omanik viskab palli. Ega koer ju ei jää siis istuma nagu betoonpink ja ootama kuni pall vastu pead lendab. Ta tõenäoliselt liigub kehaga pallile vastu. Ei ole üldse vaja palju kordusi, et koer hakkaks mõistma, et mida rohkem ta pallile vastu liigub, seda kiiremini ta palli saab. Sisuliselt tekib harjutuste jada:
1. käsk istu
2. koer istub
3. sõna tubli
4. koer teab, et kohe tuleb pall
5. koer kergitab ennast mõnevõrra
6. käsi liigub
7. koer kergitab ennast veel rohkem ja liigub vastu
8. koer saabki palli
Need, kes vastu vaidlevad , ütlevad nüüd et aga koer ju sai istumise eest juba tubliga kiidetud ja pole tähtis, mis peale seda toimub. Ma pakuks, et oma argumentide tõestamiseks pole mul rohkem vaja öelda, kui et tehke koeraga kõrvalkäiku, öelge tubli ning premeerige parema käega taskust. Vaadake, mitu trenni läheb vaja, et koer hakkaks viltu käima? Ja mitu trenni läheb , et koer uuesti otse saada:)) Tegemist on ju analoogiga. Miks ei peaks siis istusse tulema sisse sama probleem, nö. ennetavalt sooritatud vea premeerimine. Ja tulebki.
Okei, nüüd ütlevad osad, et aga ma viskan koerale palli üle pea selja taha. Mulle tunub, et siin pole isegi vaja seletada. Kas keegi kujutab tõesti ette, et on vahe sees, kas pall lendab ette, vasakule , paremale või taha? Arusaadavalt pole ju koer loll ning ta teab, et pall lendab käest peale sõna tubli ning seetõttu olenemata, kuhu ta maandub, ta ju lendab koera eest. Ja koer oodates seda palli hakkab istuma ootuspinges ja aeglaselt ning lootes sada palli kiiremini hakkab ennetama. Ja ongi peetis.
Aga nagu pealkiri ütleb ja nagu ma oma eelmistes kirjutistes olen juhtinud antud teemas tähelepanu, siis jama seisneb selles, et see viga ei paista silma esimestel nädalatel vaid oluliselt hiljem. Ehk koerale luuakse vale käitumismall ning tekitatakse märk, see kinnistatakse ning ülekinnistatakse, siis tõstetakse motivatsiooni (mis koera vanemaks saamisel kipub ka ise tõusma) ja siis kui koer on jõudnud võistluseani ning peaks hakkama ilusaid sooritusi tegema, siis raksab jää puruks ja viga hakkab aina rohkem välja paistma.
Ja mida siis tehakse? Üsna tihti tehakse siia veel sousti ridamisi otsa. Ehk nähes, et koeral on sees pinge ning ta istub aeglaselt või ei istu võistlusel üldse võetakse ja tõmmatakse koerale täiega sundi. Negatiivse mõjutuse andmise võimalusi , mida ma näinud olen on oi oi kui palju alates millegagi löömisest , seljatagant rihmaga tõmbamisest jne. jne.. Ma ei hakka neid siin kõiki ülesse loetlema. Mis on siis halba? Koerale ju näidatakse, et ta peab kiiresti istuma. Niimoodi lugedes kõlabki see jälle nii loogiliselt. Aga .... mida on omanik näidanud koerale kogu eelneva aja? Koerale on seostatud käsuga teatud käitumisahel ning tegelikult läbi palliootuse ehitatud sinna ülesse ka pinge. Nüüd tehakse koerale midagi täiesti arusaamatut ehk tehakse kõiki nii nagu tavaliselt ja koeral on tekkinud ootus ja siis laksatakse negatiivselt. See on aga igati koera ootuste vastane ning talle täiesti arusaamatu ning täiesti loogiline, et sellises ülesehituses tekitab koeras tubli annuse konflikti. Kui nüüd loota, et konfliktis hakkab koer istuma nagu välk, siis ilmselgelt seda ei juhtu. Pinge seoses istu käsuga vaid kasvab ning koera istumine läheb veel rohkem peeti. Ja jällegi, mis on selle juures kurb on see, et selliste negatiivsete mõjutuste sunnil istub koer trennis suhteliselt kiiresti ehk omanik on õnnelik, et leidis lahenduse probleemile. Kuna aga pinge ja konflikt säilub, siis eksamil ja võistlusel paraku koer ei istu.
Kui nüüd mõelda eelnevale lõigule , siis saab vist juba igaüks aru, et kui koerale on tehtud esimene vaatus, siis on asjad mõnevõrra peetis, kui nüüd tehakse peale see järgnev vaatus, siis on asjad ju veel hullemini nihu. Ja nüüd ühel päeval leitakse, et ise ikka ei saa, peab küsima nõu. Ütleks nii, et enam rohkem ei olegi ühte harjutust võimalik ära rikkuda, kui seda on tehes ülalloetletud rida. Ütleks nii, et antud olukorda sisuliselt polegi võimalik enam ära lappida. Või õigem oleks öelda, et on küll aga see on mega suur töö. Ehk tuleb ära lõhkuda kõik eelnev ja siis alustada uuesti nullist ja ehitada kõik õigesti ülesse. Ja see on tõesti pikk tee.
Ja kui nüüd veel keegi oponent ütleb, et aga meilgi Eestis käinud tähed maailmast on teinud kutsikaga ju toiduga kuulekust selliselt et käsi on kutsika ees ja siis koer kõrval käies toidu ajendil istub. Siis vastan, et on küll ja see ongi normaalne. Ma teen samamoodi. Aga see on hoopis midagi muud, kui see, mida ma alguses kirjeldasin.
No comments:
Post a Comment