Võtaks siia alustuseks all mõned näited välismaalt. Alustame IPO -ga Võtame näiteks selleaastase Soome meistri Tammikallion Lucky Luke ja Anna- Kaisa Loiri. Antud koera omanik on eelnevalt tulnud bokseriga maailmameistriks ning treenib sedavõrd tugevas klubis, et ilmselgelt on seal olemas teadmine ja know -how. Nägin ise esimeset korda konkreetet koera, kui ta oli 11 kuune ning käis koos Marko Koskensalo ja Hannu Liljengreniga Eestis treenimas. See 11 kuune koer (sündinud 10.04.2008) oskas teha väga ilusat kõrvalkäiku vajalikus meeleolus ja pinges ning samuti liikumiselt istu- lama - seisa. Tegelikult oli konkreetsel koera selleks hetkeks IPO põhimõtteliselt koos. Ehk ta tegi kõiki elemente, tegi neid vajalikus meeleolus ning mis peamine - tehniliselt väga korrektselt. Esimest korda tegi antud koer IPO 3-e (ja seda kusjuures oma varrukamehega omas klubis, nagu ka IPO 1 ja IPO 2-e) 17.10.2010 ehk siis 2,5 aastaselt. Kuivõrd 2010 aastal polnud tal veel vajalike tulemuste puudumise tõttu osaleda Soome IPO MV tel, siis esmakordselt osales ta neil 2011 aastal ehk siis natuke üle 3 aasta vanusena ja tuli Soome meistriks. Sel aastal kordas ta tiitlit ja käis ka MM-l. Loomulikult antud koera näitel võib ju ka oletada, et koer ongi ära "tapetud" liigse kiirustamisega ning ta ei tee enam 6 aastasena mittte midagi. Kuid mina isiklikult kahtlen siiski, et teeb küll ja päris hästi, sest konkreetse koera koolitajad omavad juba varasemate koertega sedavõrd head pagasit, et teavad täpselt,mida vaja teha on.
Või võtame siia kõrvale Soome ühe tegijama IPO võistleja Mecberger Duunari ja Marko Koskensalo. Konkreetne koer astus esimest korda IPO 3 s ülesse 3 aasta vanuses (sünd.05.05.2004. ja IPO 3 tegi 10.06.2007). Arvestades tema sünniaega ei olnud tal ju võimalik 2,5 aastase koeraga IPO 3 teha, kuivõrd see sattus talve peale ehk seetõttu hästi loogiline kohe järgmise aasta kevad- suvine ülesse astumine. Sama koer võitis ka 7 aastaselt Soome MM i kvalifikatsiooni. Analoogseid näiteid võib maailmast tuua väga palju.
Räägiks siia kõrvale nüüd lisaks IPO le ka FH -st. Soomes on selline pikaajaline FH harrastaja nagu Vesa Kuosmanen. Ta on erinevate koertega olnud korduvalt Soome IPO -FH meistrikate pjedestaalil ja käinud korduvalt MM-l. Hetkel treenib ta noort koera Musketeer's Hari. See koer on sündinud 03.12. 2009. ehk siis praeguseks on see koer 2 aasta ja 10 kuu vanune. Konkreetne koer tegi esmakordselt IPO 3 tulemuse 27.05.2012 ehk siis 2 aasta 6 kuu vanuses. Samas näiteks FH 2 tulemuse sai ta juba 29.10.2011 ehk siis alla 2 aasta vanusena tehes Soomes FH 2 eksami 95 puntkti peale. Parim tulemus, mis antud koer on IPO 3-s saanud on selle aasta 30. juunist (ehk siis 2,5 aasta vanuses) ning see on 279 punkti. Möödunud nädalavahetusel toimunud IPO-FH Soome meistrivõistlustel oli ta igati tubli tulemusega 93 + 86 = 179 punkti neljas. Ma küll ei julgeks sedavõrd suure kogemusega ning staaziga tegija suhtes öelda, et ta ei tea , mis teeb. Ilmselgelt on ta üks hea näide sellest, kuidas saab treenida ja edasi liikuda. Okei, nüüd võib ju tulla ja väita, et tegemist on üksiku erandiga ning nii üldjuhul ikkagi tulemust ei saa. Samas näiteks Vesa Kuosmaneni eelmine koer Musketeer's Sieger oli ka mitmekordne FH Soome meister ning MM l käija ning oli esimest korda FH 2 tulemust saades (93 punkti kohtunik Eva Hiltunen) kõigest 2 aasta 4 kuune. Samas tuli ka 6 aastaselt Soome meistriks. Toon siia kõrvale veel teisegi näite.
Võtame selleaastase Soome meistri ning eelmisel aastal IPO-FH -s MM l hõbedale tulnud koera Jabina Oswald ning Raine Holm. Antud koer tegi muideks esimest korda FH2 , kui ta vanus oli 2 aastat ja 4 kuud (sünd. 26.03.2005 ning FH 2 tegi 28.07.2007.) Kui arvestada, et ta oli ka sel aastal taaskord Soome meister ning koera vanus on 7,5 siis ei saa ka kuskilt otsast väita, et koer noorena ära tapeti. Selliseid näiteid võib Soomest ja ka mujalt maailmast tuua veel ja veel.
Et mitte jääda Soome keskseks tooksin siia veel ühe ainsa näite. Selle aasta IPO-FH maailmameister Erk vom Wakiboer Land koerajuht Marco Dreyeriga on muideks selle aasta Saksamaa Saksa lambakoerte IPO meistrivõistluste BSP hõbe ja osales sel aastal ka Saksamaa koondises WUSV il Kahjuks puudub info esmakordse FH 2 tulemise aja kohta, kuid alla 4 aasta vanuses oli ta juba FH Saksamaa meistrivõistlustel hõbedal. Arvestdes, et sinna starti pääsemiseks peab koeral olema korduvalt tehtud FH 2 tulemus on väga reaalne, et esmakorde FH 2 tulemus jäi ka kuhugi alla 3 aastat.
Ülaltoodud näidete rida võiks veel pikalt jätkata. Ma ütlekski antud näidete näol, et tuleks eristada kiiret edasiliikumist ning kiirustamist. Kiire edasiliikumine tähendab, et koera treenitakse professionallselt, võimaldatakse tal areneda täies ulatuses luues selleks tingimusi. See tähendab, et koeraga tehakse pidevalt trenni ning viiakse teda edasi sellises tempos, nagu vanus võimaldab. Samas aga jälgitakse , et kõik saaks tehtud korralikult ja tehniliselt täpselt.
Toon mõned näited. Koeraga on võimalik treenida jälge selliselt, et igas jäljes on toit ning teha seda kümneid ja kümneid treeninguid kuni koera 1,5 - 2 aastaseks saamiseni. Tehes nii ühetüübilist treeningut, aga on täiesti ilmne, et koer ei arene nö. tühjade ja raskemate pinnaste suhtes. Ta küll ajab rahulikult ja heas tempos, aga ei arene. Tegelt ta õppis sellise käitumise juba kümnendal trennil. Edasi toimus vaid kordamine. Ta oskab hästi ajada toitu igas sammus. Samas on võimalik peale viit kuut trenni jätta juba jäljel osad sammud tühjaks ning sellega anda koerale võimalus tühja jäljega harjuda. Kui koer on tühja jäljega juba harjunud, siis on võimalik hakata pinnast ja põhja muutma ning koer ei aja enam toitu vaid omandab kogemust nö. uuest pinnasest. Kui koeraga teha aga ainult toiduga jälgi päris pikalt, siis jätets toidu jäljelt ära ollakse ju täpselt samas seisus, kus teise koeraga oldi aasta varasemal ajal ehk hakatakse tutvustama tühja jalajälje lõhna. Põhimõtteliselt on aga kaotatud aasta. Toodud näide toidu ärajätmisest on klassifitseeritav kiire edasiliikumise alla. Kui nüüd aga jätta koeral toit jäljelt ära ning sellega kaasneb asjaolu,et koer kaob motivatsioon ning ta hakkab pead tõstma või ta ei aja ilusti igat sammu vaid hakkab jäljel jooksma, siis see on kiirustamine, sest liigutakse edasi selliselt, et justkui minnakse kiirelt, aga treening on lohakas ja koeral ei kinnistu vajalikku pilti.
Sama lugu kuulekusega. Kui kutsikaga on tehtud alla hea põhi ning koer oskab juba toiduga õpetatault teha enamuse kuulekuse harjutusi, teha neid ahnelt ning motiveeritult ning seda juba 5 kuu vanuses, siis see on kiire edasiliikumine. Kui selle peale ehitada juba 7-8 kuusele koerale ilma toiduta samad harjutused ning ta teeb ka neid tehniliselt täpselt ning vajalikus meeleolus ning ahnelt, siis ka see on klassifitseeritav kiire edasiliikumise alla. Kui kutsikaga aga teha juba 3-4 kuu vanuses kodus igasuguseid kuulekuse harjutusi ning ei jälgi seejuures tehnilisi peendetaile, siis jõudes vanusesse 7- 8 kuud oskab koer näiteks teha küll kõiki harjutusi, aga teeb seda tuimalt, ilma särata või tehniliselt ebatäpselt, siis seda nimetaks kiirustamiseks.
Ma arvaks, et põhjus,miks meil kiputakse mitte hindama kiiret edasiliikumist ning nähakse selles kiirustamist, mis koera lõhub ongi ennekõike sellest tingitud, et paljud inimesed omavad ebameeldivaid kogemusi - on kiirustatud, tehtud vigu ja seetõttu näiteks 3-4 aastase koera kuulekus või jälg näeb välja ilmetu ja 5 aastane koer ei soovi enam üldse platsile minna. Seda nimetaks ma aga pigem valeks treenimiseks või treeningmetoodikaks. Valede treeningutega on võimalik ära tappa mitte ainult noore koera soovi ja mitte ainult kiirelt edasi liikudes vaid ka vanemat koera ja aeglaselt liikudes. Koera tuleb osata treenida. Kui teha koeraga igas sammus toit jälge, sisi see on koeraomanikule väga lihtne, sest koer ei kaldu kiirustama lähtuvalt toidu rohkusest, toit hoiab teda täpselt jäljel, istõttu ei tule ka tehnilisi vigasid sisse ning koer on minnes jäljele tühja kõhuga on ilmselgelt motiveeritud. teisisõnu kõik ongi nii lihtne. Kui nüüd jätta toit ära, siis ju tegelikult need probleemid alles algavadki. Koer hakkab kiirustama, samme vahele jätma, jäljelt kõrvale kalduma, pead tõstma, abi küsima jne. See on nüüd see etapp, kus peab oskama koera lugeda ning tegema õigel ajal õigeid asju. Kui siin teha valesid asju, siis lähebki si nihu. Koer hakkab ringi vahtima, jooksma jäljel jne. Väga lihtne on järeldada, et süüdi oli toidu liiga varajane ära võtmine ning kiire edasiliikumine, mitte aga enda puudulikud oskused. Lihtne on selel najal ajadagi kõik kiire edasiliikumise süüks ja öelda teistele ka, et ärge nii tehke. Samuti on selels seisus võimalik andes koerale sundi saada koer passiivseks ning võtat talt igasugune soov midagi teha ning seejärel järeldada, et kiire edasiliikumine tappiski koera.
Eelnev tähendabki ennekõike seda, et treenides koera peab kogu aeg meeles pidama nagu kahte otsa - ühest küljest säilitama motivatsiooni ja indu, teisest küljest püüdma liikuda kiirelt edasi ja andma koerale arenemise võimaluse.Siinkohal jätaks pooleli ning kirjutaks edasi lähipäevil juba konkreetsemalt kiire edasiliikumise näidetest ning -loogikast ja samas ka kiirustamise vigadest, mida tihti tehakse ja mis üsna hävitavalt mõjuvad.
No comments:
Post a Comment