Kutsika treeningutest noore koera treeninguteni.

Olen siia eelnevalt kirjutanud mitu artiklit kutsika koolitusest. Kui tahta koeraga võistelda, siis tuleviku tulemusestest määravad 100% koera materjal ning läbiviidud treeningud. Seetõttu tulekski väga tõsiselt  ja kriitiliselt suhtuda kutsika valikusse ning läbiviidavatesse treeningutesse.Viimase juures mängib aga väga suurt rolli just see, kuivõrd arusaadavalt ja õigesti on koerale harjutused algusest peale ülesse ehitatud ehk teisisõnu kutsikaeas läbiviidav osa. Olen siia blogisse kirjutanud järgnevad artiklid:

http://sportkoer.blogspot.com/2012/03/mang-kutsikaga.html , milles saab lahti kirjeldatud kutsikaga mängimise põhimõtted
http://sportkoer.blogspot.com/2012/03/kutsika-koolituse-esimesed-sammud.html ja
http://sportkoer.blogspot.com/2012/03/kutsika-koolituse-esimesed-sammud-vol2.html
 milles tõin välja nö. esimesed harjutused, mida kutsikaga tuleks teha.
Need eelnevad artiklid on illustreeritud ka videotega, et inimestel oleks lihtsam mõista sisu. Videote filmimisel olen võtnud aluseks ühe ja sama kutsika, sest sellisel juhul on areng ning harjutuste edasiliikumine paremini jälgitav. Selles osas suur tänu Taivole, et ta on lubanud ennast koos Ruudiga filmida ja neid videoid kasutada.
Lisaks eelnevalt lingitud artiklitele on tegelikult siin blogis ka veel teisi kutsika ettevalmistust puudutavaid artikleid.

Järgnev nö. edasi areng eelmisest faasist on lahti kirjutatud siin http://sportkoer.blogspot.com/2012/05/kutsika-koolituse-esimesed-sammud-vol3.html  . Antud loos on juttu sellest, kuidas toidu ja mänguga algpõhja saanud kutsika treeningud edasi arenema hakkavad. Videol on jällegi sama Ruudi, nüüd juba 4 kuu vanuses. Seal on näha, kuidas koer suudab kuulekuse harjutusi teha juba ilma toidu abita ning toit on kasutuses nö. harjutuste kinnistajana. Teisisõnu teeb koer siin juba harjutusi lühikeste juppidena iseseisvalt

Nüüd liigume veel edasi. Ja jällegi on video peal sama Ruudi ning vanust koeral 8,5 kuud.  Täna kirjutaks ma sellest, kuidas nö. kutsikana aktiivselt mängu ja toiduga alla valatud vundamendi peale hakatakse ehitama efektset kuulekuse sooritust ehk treeningud arenevad kutsikalikest juba edasi nö. noore koera - täiskasvanu staadiumisse.

Võtaks lühidalt kokku nö. alustalad ehk selle nö. vundamendi, mis olemas peaks olema. Varajases kutsikaeas õpetati koer aktiivselt mängima ning mänguasja taotlema. Selle mängu käigus õpetati talle ilus ja puhas "lahti" käsk ning samuti rahunemine. Samuti on varajase kutsikaea treeningute üks peamisi aluseid koerale erinevad harjutused nö valgele lehele õigesti ette joonistada. See tähendab, et koer näiteks õpib toidu abiga käima koerajuhi kõrval täpselt õiges asendis ning tegema seda aktiivselt ja ahnelt. Sarnasel loogikal ehitatakse ülesse ka teiste harjutuste alused. Tegelikult joonistatakse iga harjutus koera jaoks nö. valgele lehele üheselt ja selgelt ehk sellega haakub teatud tüüpi tehniline sooritus ning meeleolu.NB! see on väga oluline. Selle etapi eesmärk ei ole mitt ekoeraga mööda tuba ringirallimine ja tema peost söötmine, vaid konkreetsete harjutuste võimalikult ühetüübiline kinnistamine.

Sellel järgneb harjutuste sooritustelt toidu eemaldamine ehk koer teeb sooritusi juba ilma toidu abita ning toit on kasutusel vaid nö. preemiaks. NB! kusjuures sellesse vaheetappi võib siirduda alles siis , kui koer tõesti oskab teha kõike õigesti (see oli nähtav seal 4 kuu videos).Toit võib hakata kaduma lühikesteks hetkedeks vaid alles siis, kui koer teab, mis on õige

Enne täna käsitletavat lõiku on tegelikult veel üks alalõik, millest ma siin kirjutanud pole. Mul on sellest olemas ka videod ning võimalik, et ma sellest ka kirjutan. See on etapp,kus mängu tuleb pall. Ehk koer oskab harjutusi hästi sooritada ning samas tal on ka olemas hea aktiivsus seoses mänguasjaga. Nüüd tuuakse preemiana toidu asemel sisse pall. Selline preemia väljavahetamine võimaldab lisada sooritustesse veel energiat ning aktiivsust. Hakates kasutama preemiaks palli on väga oluline, et koeral oleks eelnevalt harjutused sedavõrd betoneeritud, et suurema motivaatori tõttu nad vigaseks ei läheks ega ära ei laguneks. Muus osas toimub koolitus analoogselt nagu toiduga, et koer motoveeritakse ülesse, tal lastakse teha sooritus ja siis see premeeritakse palliga. Antud koerga sai seda tehtud kaenla alt. Samuti hakatakse selels faasis veel suurema rõhuga ehitama ülesse koera aktiivsust koerajuhi suhtes.

Tänases loos olen ma aga veel ühe sammu edasi. Ehk nüüd juba 8,5 kuune koer oskab sooritusi teha ka täiesti ilma palli abita ning ilma eelneva motiveerimiseta. Selline treening näeb juba välja üsna täiskasvanud koera moodi. Kui mõelda treeningute edasisele arengule, siis järgnevalt tuleb juurde uusi elemente (nagu tõke ja aport ja edasisaatmine jne) ning vähehaaval lisandub sund ja negatiivne mõjutus (mida siiani peaaegu pole olnudki) . Negatiivne mõjutus toimib ülekinnistajana ning lisaaktiverijana.

Aga nüüd siis tänase loo ja video juurde. Koerale on eelnevate treeningute käigus ülesse ehitatud ootus ja aktiivsus omaniku suhtes. See omakorda muudab koera väga aktiivseks ning tähelepanelikuks omaniku suhtes. Nagu antud videolt näha on, siis auto  ukse avamisel näitab koer kohe ülesse aktiivsust ning hakkab omanikule "pinda käima". Kuna antud koeraga oleme me samal platsil teinud üsna tiheda kaitsetreeningute tsükli, siis koer kuuldes minu (varrukamehe ) häält liigub alguses minu suunas, kuid saades omanikult keelava märguande lülitub ta koheselt omaniku suhtes näidatava aktiivsuse peale.

Kui me nüüd mõtleme võistlemise peale, siis meil olekski ju vaja, et koer tahaks ise teha ja motiveeruks ise ning me ei peaks selleks palli keerutama või nutsu näitama. Samuti tahame me, et keeld või negatiivne mõjutus viiks aktiveerumise poolele. Antud juhul ju nii toimubki ehk koer saades negatiivse mõjutuse (keelu näol) läheb aktiivsuse poolele ja küsima. Oletame, et meil ei oleks seda põhja all. Mis siis toimuks? Seda ju tegelikult näeb trenniplatsidel üsna tihti. Võtad koera autost. Koer on lahe ja tahab tegutseda. Siis ta näeb midagi huvitavat ja läheb seda nuuskima või vaatama. Omanik kas ei tee midagi või keelab või tõmbab rihmast. Üldjuhul koer ei lõpeta selle peale tegevust või kui lõpetab, siis jääb passiivseks ning kui omanik tahab siit edasi harjutus teha, siis peab ta võtma välja palli ja seda keerutama hakkama. See aga on juba nö. käitumismudel, mis koerale nö. sisse kinnistatakse.

Läheme antud video juurde tagasi. Koer küsib ja on aktiivne. Kui eelmises etapis sai see aktiivsus koheselt premeeritud palliga, siis nüüd järgneb aktiivsusele hoopis käsk. Antud juhul istu. Omanik annab küll antud juhul käsu valel hetkel (kui koeral pole ühtegi jalga isegi maas), aga see ei mängi hetkel väga suurt rolli. Oluline on saada koer koos oma aktiivsusega ning energiaga nö. karpi. Selle karbistamisega tekib tugev energia hüpe ning tuleb järgnevatesse sooritustesse aktiivsus ning kiirus. Kuivõrd me oleme pallist alles hiljuti loobunud, siis nö. ülemineku tõttu teeb omanik liigutuse, nagu paneks palli kaenla alla. Koeral on ka see pilt juba jõutud sedavõrd kinnistada, et ta "usub" seda 100%.  Edasi võibki teha juba sooritusi. Mõeldes toimunule veelkord üle, siis koerale ei näidatud eelnevalt palli, teda ei motiveeritud palliga ja ta ei ole siiani palli näinud. Ehk ta usub palli olemasolusse, aga teeb tööd iseseisvalt.

Juhiksin tähelepanu järgmistele seikadele.
1. Antud koer teeb väga pika lõigu ilma igasuguse premeerimiseta. Premeerimise osa on antud videolt väljas ning järgnes peale lamamist nö. juurde kutsumisel.  Kui te vaatate koera sooritust, siis koer tegelikult läbi kogu soorituse aktiveerub aina rohkem. Koerajuhi seismajäämisel nihkub koer ette ning keeb nö. üle. See näitab väga hästi antud koera sees tegelikult valitsevat pinget ja energiat. Ja jällegi, kuna omanik korrigeerib suuliselt, siis see korrigeerimine ei vii mitte koera asendite lagunemisele vaid veel aktiivsemale asendi võtmisele ning suurenenud ootusele. Kui te mõtlete koera vanuse peale, siis sedavõrd pikk sooritus ilma eelneva motiveerimiseta ning ka ilma vahepealse premeerimiseta on ju tegelt üsna märkimisväärne. Olgem ausad, antud juhul koer ei olnud ju isegi alates autost välja võtmisest palli üldse näinudki.

2. Järjest tõusvas energias ning aktiivses meeleolus säilitab koer väga hästi asendit. Ta ei nihku ette - taha ning ei lähe ka viltu. See on võimalik tänu eelnevalt tugevalt betoneeriud põhjale. Teisisõnu, koera jaoks polegi olemas kõrvalkäigus nö. teist võimalikku asendit ning seetõttu ta teeb ka suurenevas energias harjutust täpselt selliselt, nagu vaja. Koera tõusvast energiast ja aktiivsusest ning pingest saab hästi aru, kui te vaatate koera kehakeelt ja seda, kuidas ta jalgu "loobib". NB! nüüd ongi tegelikult see koht, kus kogu see varajases kutsikaeas tehtud töö hakkab vilja kandma. Tänu sellele, et koeral on kõikide harjutuste meeleolu ja õige asend väga hästi ja ühesel kujul kinnistatud, ei tekita harjutustes edasiliikumine konflikti ehk koeral saab tõsta harjutustes kiirust ja energiat ilma, et laguneksid asendid ja oleks vaja hakata koeraga "vaidlema" asendite õigsuse üle.

3. Koer ei lase ennast segada ümbritsevast. Ühel hetkel soovides koera saada kiiremini peatumisel istuma, ma lähen löön teda stekiga. Selle mõjutuse tagajärjel istub koer kiiremini kui samas ei keera löömise ajal ega ka hiljem kordagi pilku omanikult. See tähendab seda, et koer reageerib negatiisele mõjutusele selliselt, nagu vaja. Ehk ta oskab vastu võtta negatiivset mõjutust. Ja antud juhul see aktiveerib teda. Selline käitumine loobki nö. võimalused edasisteks treeningute arenemiseks. Ehk võimalik on hakata harjutusi üle kinnistama läbi segajate ja kasutama negatiivset mõjutust.

4. Selles treeingfaasis aitab koerajuht koera veel üsna palju kehakeelega. See on nagu sild üle jõe. Ehk kadunud on pall ning toit, jäänud on kiitus ja kehakeel. Kehakeelt on näha kõrvalkäigul ning ka istu ja lama käsu saamisel.  Järgmisena kaobki sooritusest ära kehakeele abi.


Kui te vaatate seda videot , siis pöörakegi tähelepanu sellele, kui heas energias kõnnib koer, kui hästi ta hoiab asendit ning seda läbi erinevate pöörete ning kui kiirelt ja pingevabalt teeb ta istu - lama sooritused. Kuigi koeral on motivatsioon kõrgel ning noore koera kohta on ta veidi alas,kus mõistus võiks kokku joosta, kannab kõik need sooritused ilusti välja just see tugevalt betoneeritud põhi. Ilmselgelt võimaldab sellist sooritust ka hea koeramaterjal. Koer peab olema selline, et temaga saab minan kõrgemale tasemele energias ja instinktis ning tõsta kiiruseid ja samas jääb koera pea tasakaalu ja selgeks.

Selles treeningfaasis toimubki vähehaaval treeningute pikendamine ning premeerimise osakaalu vähenemine ning läbi selle veel tugevama iseseisva aktiveerumise ning ootuse kasvatamine.  Ilmselgelt nö. ülekinnistamiseks tulevad nüüd sisse ka segajad ning sellega kaasnev negatiivne mõjutus. Vähehaaval kaob ka kehakeel ning algab istu ja lama käsule märgisüsteemi ning sellega kaasneva meeleolu juhtimise ülesehitamine. Samas, kuna sellega kaasneb ka mõningane sund ja negatiivne mõjutus, siis ei ole see just esimene asi järjekorras.

Nagu ma eelpool mainisin, siis nüüd hakatakse koerale õpetama hüppetehnikat seoses tõkkega ning edasisaatmise aluseid. Aport ootab hetkel tagaplaanil veel. Aporti õpetamiseks peaks koer olema vanem ning käitumine rohkem välja kujunenud. Pakuks, et aport tuleb mängu alles peale aastaseks saamist.  Praeguse etapi peamine eesmärk on vähehaaval saada koeras kokku iseseisev kõrvalkäik segajate juuresolekul nö. tõusvas energias ning sellele järgnevad istu - lama - seisa koos märkidega ning kaasneva teravuse ja aktiivsusega. Selles faasis saab hakata juba järk - järgult kokku siduma ka siiatulemise nö. kahte otsa ehk ühest küljest plahvatuslikku kiirust,is saavutatakse läbi koera aktiveerimise juurdekutsumisel ning teisest küljest rahulikku eesasendit, mis on kutsikast saati saanud kinnistamist.

Kui võtta nüüd terviklik pilt, siis vägisi tekib mulje, et kas tõesti alla aastase koera jaoks saabki olema kogu IPO skee selge ja et mida sisi nagu edaspidi tehakse. Tegelikult on asjade kulg selline, et edaspidine treening saab olema suunaga soorituste enesekindlusele ning segajate lisandumisele. Eesmärk on selline, et ca. 1,5 aastane koer oleks sedavõrd kindel oma sooritustes, et temaga oleks võimalik juba teha eksamit. Samas ei tähenda see mitet seda, et noore koeraga hakatakse sisi järjest tulistama, vaid vaadates näiteks konkreetset koera pakuks, et järgmise suve programmis saabki olema vaid BH ja IPO 1 ning alles 2014 saab olema IPO 2 ja 3. See aga tähendab seda, et ühest küljest noore koeraga liigutakse küll kiirelt edasi, aga samas ei minda saavutatut eksmitele võistlustele nö. "lõhkuma" vaid kinnistatakse veel aasta juurde ja siis võib juba siseneda võistlustulle. Loomulikult oleneb kõik ka konkreetsest koerast ja tema iseloomust.