Täna kirjeldatud treeningprotsess ei ole midagi eriskummalist vaid lihtsalt nö. järgnev samm, mis kasvab välja eelmisest ning läheb üle järgmiseks. Kuivõrd aga sellisest trennist sai nädalavahetusel päris hea video, siis otsustasin siia ikkagi sellest veidi ka kirjutada.
Nagu ma Sportkoera lehel kokkuvõtvas artiklis http://www.sportkoer.ee/artikkel.php?t=jaljekoolitus_kui_terviklik_susteem kirjutan, tuleks kutsikaga nii vara , kui võimalik hakata edasi liikuma. Kuivõrd jäljekoolitus on oma olemuselt koerale seoste tekitamine, siis ongi väga oluline, et tekiks õiged seoses. Esimese asjana peab tekkima kiirelt motivatsioon (millega kaasneb tehniline ebatäpsus), järgnevalt pean tekkima tehnika (millega kaasneb positiivne kinnitaja toidu näol ja negatiivne mõjutus rihmast) ning siis üsna kiirelt toetudes motovatsioonile ja tehnikale peab jäljelt kaduma toit.
Koolituslikult ei ole tegelikult palju hullemat võimalust, kui koer jäljekoolituse käigus õpib,
et jälje ajamine tähendab toidulõhnaga samme, mida mööda tuleb minna . Tegelikult ju tuleb minna mööda tavalisi samme. Kui koer on kogu aeg läinud mööda toitu ja see toit hoiab teda õiges tempos, kontrollib täpsust ja tegelikult koolitab koera mugavaks, sest toidu lõhn jäljes ei sunni üldse pingutama, sest sisuliselt poolte jälgede lõhn toidu näol on juba pea alguspunktis tunda. Kui nüüd sellisel koeral jätta toit ära, sisi on hästi tüpiline, et koer hakkab tühjal jäljel jooksma. Kui nüüd koerajuht reageerib kuidagi segaselt koera jaoks, siis toodab see konflikti ning üldpilt muutub veel hektilisemaks. Neid koeri, kes toiduga ajavad mõnusas rahulikus tempos aga ilma toiduta jooksevad hektiliselt kahjuks ikkagi näeb päris palju.
Teine hull võimalus on see et omanik teab, kus jälg läheb ja sellepärast ohjab kogu aeg. Koer õpib lootma selleel ohjamisele ja tegelikult keerab see kogu jäljekoolituse koera jaoks üsna vastikusse kõverpeeglisse. Halvemal juhul jätkub seda ohjamist veel pikalt ning esimene sügav kukkumine tuleb alles võõral jäljel ja rskemates tingimustes (näiteks IPO 3-l või FH-l).
Selleks, et välistada neid ülalnimetatud puuduseid tulebki edasi minna kiirelt. Toodud videol töötav koer (Ita) on 9 kuune, kui seoses erinevate põhjustega on ta jäljetreening kutsikast peast olnud suurte pausidega. Kui selliseid pause sees ei oleks olnud, oleks antud koeraga saanud sellise video kindlasti teha mõned kuud varem. Seetõttu ärge mõelge koera vanuse peale vaid sisu peale. Oma olemuselt on see koer teinud piisaval arvul jälgi, et aru saada tehnikast ning samuti negatiisest mõjutusest ja seetõttu on oluline edasi liikuda. Temaga sai juba ca. 1,5 kuud tagasi tehtud analoogse ülesehitusega trenne, aga sisi tuli jällegi kuuajane sunnitud paus peale. Tol korral polnud mul aga videokaamerat kaasas.Koera jälg on sellise ülesehitusega, et alguses on rohkem toitu ning sisi järgnevad tühjad augud ning ka pikemad ilma toiduta lõigud.
Pöörake antud videos tähelepanu järgnevatele seikadele:
- enne alguspunkti koer kiirendab ning saab minult üsna tugeva negatiivse mõjutuse. Antud koera motivatsioon on piisavalt tugev ning ta saab aru negatiivse mõjutuse loogikast (sest seda on jäljel kasutatud alates esimestest jäljetreeningutest) ning tänu sellele koer tasandab oma tempo ja meeleolu hästi kiirelt vajalikule tasandile. Treeningute arenedes peab koer õppima seda juba iseseisvalt tegema, kuid selles faasis on see veel mõjutusega seotud.
- kui koer eksib jäljel, siis saab ta selle eest teravaid ning täpselt ajastatud kiireid mõjutusi ning need tuletavad talle meelde mis on õige ja mis vale. Kui jäljelt kaob toit, siis nö. tuttava elemendina tuleb kaasa negatiivne mõjutus ja positiivne kiitus (suuline või toidu näol). See on selline raamistik, mis nö. aitab koeral kohaneda ilma toiduta jäljele. See on see raamistik, mis tuleb toiduga jäljelt nö. kaasa. Antud videolt on hästi näha, kuidas need mõjutused panevad koer tööle täpsemalt ning innukamalt. Ehk, nagu eelpool öeldud koer peab oskama reageeerida ja vastu võtta negatiivset mõjutust.
- jälje ajamise käigus ma segan koera kõndides vahetult ta kõrval ning minnes ka risti üle jälje. Kuivõrd originaaljäljel on nii ehk naa toit aitamas ning samas on minu värskelt risti peale astutud jälg lõhna mõttes nii erinev originaalist, siis on see risti astumine pigem nagu segaduse tekitaja. Selline segaduse tekitamine kõrvalkõndimise näol ja risti astumise näol harjutab koera töötama segajatega olukorras ja valmistab ette nö. stressitreeninguteks.
- koera töö nurgas. Koerale tuleb jäljel töötamisel nii vara kui võimalik hakata õpetama iseseisvust ning probleemide lahendamist nö. omal jõul ja äranägemisel. Tegelikult on selels osas kohe alguses ideaalne koht nurk. Seal tekib koera jaoks nö. ülesanne, mille ta peab lahendama. Kui te vaatate rihma esimeses nurgas minu käes, siis ma lasen nurgas rihma lõdvaks ning koer peab nö. iseseisvalt nurga lahendama. Ja nagu te näete videost, siis ta lahendabki selle väga ilusti.
- kui vaatate koera tempot, sisi on üsna raske eristada, et kus on toit ja kus ei ole. Osades lõikudes, kus pole toitu paneb koer ikkagi nina väga sügavale ning kontrollib jälge põhjalikult. Olulin eongi see, et koer saaks aru, et ajada tuleks jälge ning seal kuskil jälje sees (nö. selle põhjas) on võimalik toitu leida. See paneb koera nina sügavale panema. See on hoopis midagi muud, kui see, et jälg ongi kõik üks cateringi üritus, kus toit on serveeritud jalajälgedes.
Sellest nö. järgmisest etapist on mul ka möödunud nädalavahetusest üks päris hea video, mille põhjal saan järgmise etapi lahti kirjeldada.
No comments:
Post a Comment