Mõtlemisainet koerasportlastele

Olen sarnasel teemal kirjutanud ka varem, kuid lähtuvalt viimaste aegade sündmustest kirjutan veel. Ajendiks Soome Palveluskoiralehtes ilmunud üks artikkel ning laupäeval nähtud täiesti võrratu tasemega seminar.

Kodune koer ründab

Teatud mõttes on antud lugu järjeks senistele karjasuhetest rääkivatele lugudele. Põhjuse kirjutamiseks andsid kaks lugu, mida suhteliselt värskelt kuulsin. Kui mõelda kooslusele inimene ja koer, siis olenemata ajast või ajastust on kogu aeg toimunud koerte rünnakuid, kus loom omanikule kallale läheb. Hästi tavapäraselt on selle taga põhjusena kiiva kasvanud suhe, kus inimene on koera lubades talle palju ning nõudes samavõrra vähe, endale pähe kasvatanud. Siis ühel päeval vajavad näiteks küüned lõikamist ning minnes seda tegema ründab koer ja hammustab. Sarnaseks nö. käivitiks võib olla ka mõni muu käitumine, mida koer ei armasta ning rünnakuga seda välja näitab.
Üks lugu, mida kuulsin oli järgmine.

Aasta 2014 kokkuvõte

Nüüd kus seda aastat on jäänud veel paar nädalat võib rahulikult aastale joone alla tõmmata. Analoogselt eelmiste aastatega kirjutaks siia väikese kokkuvõtte. 2013 aasta kokkuvõtet saab lugeda siit  ja 2012 aasta kokkuvõtet siit .

Taaskord koerast ja kodustest karjasuhetest järg

Olen siin blogis antud teemal kirjutanud korduvalt varem, kuid põhjuse uuesti kirjutada andis üks uuem uurimus, mis teadusmaailmas praegu laineid lööb. http://news.sciencemag.org/brain-behavior/2014/08/wolves-cooperate-dogs-submit-study-suggests
Varasemaid minu kirjutisi saab lugeda siit  http://sportkoer.blogspot.com/2014/01/taaskord-koerast-ja-kodustest.html

Olen koolitanud koeri üle 20 aasta ja puutunud kokku väga erinevate koertega ning nende omanikega.

Toon sellise näite. Omanik jalutab rihmastatud koeraga platsile. Kogu koera olemusest õhkub enesekindlust ja ülbet olekut. Täiesti selgelt on näha, et koer jalutab peremeest mitte vastupidi. Täiesti selge loogilise seosena ei täida koer omaniku käsklusi või teeb seda valikuliselt või nii kuidas endale sobib. Omanik võib kasutada maailma parimat maiust või motiveerida kõige lemmikuma palliga, aga koer teeb ikkagi mis tahab.

Tegelikult on seda näha igast koera ja ka ta omaniku liigutusest ja sammust, et antud paari koduses karjas on koer kõrgemal kui omanik ning ta DOMINEERIB omaniku üle. Ta lihtsalt ei saa käske täita, sest ta muidu kaotaks positsioonis. Selliseid paare nägi 20 aastat tagasi ja näeb ka praegu. Üldjuhul aitabki kõige paremini antud olukorras see, kui koduses olukorrras ja igapäeva elus pannakse kodune kari järjekorda. See ei tähenda mitte jõudu vaid ennekõike mõistust, kuid olukord ei muutu enne, kui "karjas" on järjekord paigas. Nii on see olnud kogu aeg ja nii jääb see olema, sest koerad on koerad ja on käitunud nagu koerad kogu aeg.

Isiklikud huvid versus ühingu huvid

Ma olen kogu aeg arvanud, et mida avatum ja lahtisem on Eesti koerasport, seda paremini ta areneb ja seda konkurentsivõimelisem ta on.  See puudutab mitte ainult võistlusi ja eksameid vaid ka tegutsemist stiilis: teeme isiklikes huvides versus teeme kõigi huvides. Möödunud nädala lõpus toimus midagi taolist, millega on kursis väga väike hulk inimesi. Ma leian, et sellised asjad peaksid avalikud olema ja seepärast kajastan seda siin blogis.

Üleminekufaas kaitsekoolituses

Üleminekufaas on väljend, mis aina rohkem käib läbi kaitsesoorituste hinnangutest. Iseeensest on see termin üsna vana, sest tegelikult vaatasid kohtunikud üleminekufaasi juba ka varasematel aegadel. Seoses uute IPO eeskirjadega aastal 2012 tõusis aga üleminekufaas lausa kuninglikku staatusesse. Räägiks siin järgnevalt pikemalt sellest äärmiselt lühikesest ajahetkest kaitsesoorituses, mis paraku maksab palju punkte. Kasutan oma loo juures videoid, mida olen kasutanud ka oma kaitsekoolituse loengus üleminekufaasist rääkides.

Jäljetreening koosneb detailidest

Jäljetreeningutest võiks kirjutada lõpmata koguse jutte, kuivõrd see teema on täiesti ammendamatu. Samas on iga järgmise looga tunne, et kordan ennast, sest oma olemuselt on jälje treenimine väga lihtne ning tuleb järgida vaid väheseid tõesti olulisi asju. Treenides väga suurt hulka eritüübilisi koeri olen tähele pannud, et inimestel on kalduvus kontsentreeruda pigem tehnilistele detailidele, mitte sisulisele küljele. See on ju tegelt ka arusaadav, sest kui koer ei tee ilusat nurka, siis inimene saab  sellest aru ning näeb viga ja loodab konkreetset alalõiku lihvides saada koera selles olukorras paremaks.Palju raskem on näha nurgaprobleemi tegelikku põhjust ning probleemi nö. tegelikku tekitajat. Loetleks alustuseks ülesse need minu silmis vähesed asjad,mida heale jäljekoerale peab koolitama ning mis tegelikult määrab kogu terviku toimimise.