Ehk siis eile pooleli jäänud teemal edasi.
4. Kui koeraga tehakse pikalt "igas sammus toit" jälge, siis koerale tekib arusaam jäljest nö. lõhnaseosena, kus on jälje lõhn ja toidulõhn. Teisisõnu olles jäljel ja liikudes mööda seda annab koerale kindlustunde, et kõik on okei, see eelnevalt nimetatud kombinatsioon. Sattudes jäljelt eemale ning jõudes sinna tagasi tunneb ta tuttavat lõhna ja saab läbi koerajuhi käitumise aru, et on õiges kohas. Sellega luuakse koerale üsna tugev seos nö. baasteadmiste tasemel, et jälg see ongi kombinatsioon toidust ja jäljest. Tegelikult ju enamus siiski ühel hetkel hakkab toitu jäljelt vähemaks võtma ning koer hakkab ka ajama nö. tühja jälge. Aga mõelge nüüd ise, et te olete iga päev läinud jala tööle ühte teed pidi ja ühel päeval haigutab keset teie teed suur ja sügav auk,
üle selle augu läheb küll kitsas laud, aga sisse kukuda on siiski suur võimalus. Te näete, et teisel pool auku on jälle tuttav tee, aga see laud tuleb kuidagi üle saada. Üsna kindlalt tekitaks see igas inimeses stressi, et kas ma nüüd ikka jõuan tööle, kas see laud mind kannatab või äkki peaks ringi minema. Kui nüüd koer esimest korda ilma toiduta jäljele satub, siis on tal samasugune auk ees ja meeletult palju sõltub omanikust, et kui osavalt ja kui "lai laud " sinna augu peale osatakse ehitada. Kui toiduga tehtud põhi on väga sügavalt sisse tambitud, siis paratamatult tekib koerale seos, et toiduga on hea ja ilma toiduta on stress. Liikudes edasi õpib iga koer selle stressiga kuidagi hakkama saama ja eks omanikud suudavad ka üht- teist korda saata, aga ilmselge on see, et kui treenida ka edaspidi selliselt, et toit on jäljel suvalises kohas, siis see "nõudlus välja aitava toidu " järele aina kasvab. Toidust saab nagu nö. stressi maandaja jäljel. Kui nüüd tehakse lihtsamaid nö. IPO 1 ja IPO 2 jälgi ja põld on lihtne, siis koer tunneb lõhnarada nii lihtsalt, et tal polegi minit lisapinget. Eks ka omanik oskab toetada. Kui aga jäljed lähevad vanemaks ja pikemaks ehk jõutakse 3 -sse astmesse, siis tekitab juba töö jäljel sedavõrd stressi, puudub ka koerajuhi poolne abi ning eksamil pole ju ka toitu toetamas ning siis lähebki jamaks. Kui toit on olnud jäljel kogu aeg abiks, siis see ongi nagu üks osa jäljest nö. magusam osa, mis kutsikana jäljele andis nii mõnusa varjundi. Ja koer sõltubki sellest. Kui koeraga juba suhteliselt algfaasis liikuda kiiremalt üle tühjadele jälgedele, siis ei teki koeral nii tugevat seost toiduga ning hiljem on probleemid väiksemad.
Toidust jäljel on juttu ka siin http://sportkoer.blogspot.com/2011/10/toit-jaljel.html ja siin http://sportkoer.blogspot.com/2011/10/toit-jaljel-vol2.html .
5. Hästi vastik viga on ka see, et koeraga tehakse kutsikast peale kuni sisuliselt IPO 3 treeninguteni välja jälge täiesti ühetüübilise jäljepõhja peal. Jällegi analoogselt eelnevas punktis kirjutatuga loob koer seosed vaid antud kontekstis. Ehk jälg ongi tema jaoks teatud lõhnade seos, mis kahjuks on seostatud ühe ainsa pinnasega. Kui võtta, et meil Eestis ongi üldjuhul 1 ja 2 astme jäljed alati ühetüübilistel mahlakatel rohupõldudel, siis see hoiab probleemi hästi peidus. Jõudes kolmandasse astmesse tuleb tihtipeale muutus pinnasesse või põllutüüpi ning ongi jama majas. Koer tegelikult oskab küll ajada jälge ning saab hakkama ka uue põllutüübiga, aga ilmselgelt lisab see stressi juurde ning kui lisada siia veel mõni eelpool loetletud punktidest , siis lööbki laine üle pea ning sinna see läks. Jällegi nagu eelmistegi probleemidega, ega ju alguses ei saagi aru, et midagi valesti on saanud, alles hiljem hakkab probleem vaikselt kooruma. Tegelikult tuleks juba kutsikaga alustada eri tüüpi põldude tutvustamisega.
6. Esemed. Päris palju on koeri, kes jõudes kolmandasse astmesse ei näita enam esemeid. Varem näitasid nagu kulda, aga näe kõrgemates astmetes enam ei näita. Kuidas saab see lihtsalt ununeda? Aga probleem on lihtne. Mida suuremaks saab koera jäljetöötamise kogemus, seda rohkem hakkab koer nautima tööd jäljel (muidugi,kui koerajuht oskab ). Kui esemed ei ole ülivõrdes head, siis koera jaoks ei paku enam mingit pinget esemetel saadav toit või kiitus vaid jälg motiveerib teda rohkem ning ta tahab edasi ajada. Tihti tehakse siis veel selline viga peale, et sahmatakse paras annus sundi ka eseme peal ning sellega muudetakse ese koera jaoks veel halvemaks. Ja jällegi, see viga ei tule välja 1 ja 2 astmes vaid just kõrgemal. Aga selle juured asuvad just seal alguses.
Siin seda loendit võiks veel pikalt jätkata. Kokkuvõtvalt ütleks, et Eestis on veel selline hästi vastik harjumus inimestel. Nimelt harjumus saada kõrgeid punkte ning võita karikaid. See tähendab, et korraldajad teevad kõik endast oleneva, et kindlasti tuleks kõrge skoor. Teisisõnu tehakse võistlusi hästi lihtsatel põldudel, kus on mahlane rohi ning jäljetegijad üritavad pigem ikka lühema sammuga käia jne jne. Sellega luuakse imelised võimalused, kuid paraku tehakse karuteene. Sisuliselt hoitakse probleeme vaikselt kuskil peidus ning omanikud ei tajugi nii lihtsalt, et asjad peetis on ning vihuvad aga edasi kinnistada probleeme. Ütlen puhtalt enda kogemusele toetudes, et kui ikka 2-3 aastat oled koerale kinnistanud asju vales suunas , siis pärast ei roogi seda sealt enam välja kunagi.
Toon siia lõppu mõningaid numbreid. Sel ja eelmisel aastal on Eestis toimunud kokku 4 võistlust natuke raskematel põldudel. Ja mis on seis? Kas kokkusattumus?:
2011.a. EKL IPO- FH MV http://www.sportkoer.com/prox/trialinfo2.php?id=1136
2010.a. EKL IPO-FH MV http://www.sportkoer.com/prox/trialinfo2.php?id=166
2010.a. EDÜ IPO MV http://www.sportkoer.com/prox/trialinfo2.php?id=185
2010.a. ESLÜ IPO MV http://www.sportkoer.com/prox/trialinfo2.php?id=169
Loomulikult altminekuteks võib olla erinevaid põhjuseid. Koer ei ole ju robot. Aga siiski kui suurem osa kukub läbi, siis tundub see pigem süsteemne, kui samas eelnevatel võistlustel saavad koerad stabiilselt üle 90 punkti.
Kuivõrd olen kirjutanud lisaks siinsele blogile ka jäljest rääkivaid pikemaid artikleid Sportkoera kodulehele http://sportkoer.ee/koerasport.php , siis vast kõige paremini annab tervikust ülevaate just viimasena kirjutatud artikkel jäljekoolitusest kui terviklikust süsteemist. Sealt tuleb välja ka soovitusi ja mõtteid, kuidas mina teeksin ja neid vigasid väldiksin.
No comments:
Post a Comment