Motivatsioonist, ülekeemisest ja rahust vol.2.

Nii kui lubatud, jätkan täna eilset teemat kuulekuse vaatevinklist.

Kui võtta IPO kuulekus või KK, siis koera soorituse hindamisel on üsna oluline osa koera kiirusel, innukusel ja keskendumisel. Tegelikult on ju ka SKs samad kriteeriumid hinnas. Mõelge nüüd, milline koer sooritab parimal kiirusel, innukalt ja kõrge keskendumisega? Pole kahtlust, et koer, kel on hea füüsis, kes on hästi motiveeritud ja kes tahab tööd teha. Teatud mõttes peab olema koeral nälg töö järele.

Kuidas saada koera tegema "näljaselt"? Kindlasti nii, et temas on kogu aeg sees ootus, et äkki

saaks veel, äkki saaks veel. Kui õigesti koolitada, siis tekibki koeras selline sõltuvus, et ta tahab kogu aeg veel ja veel ning on selle nimel valmis aina rohkem pingutama ja ootusärevuse tõttu tegema seda ka kiirelt.

Kui võtta nüüd toit, siis kutsikas on toidu järgi alati palju näljasem kui täiskasvanud koer. See on ju ka loogiline, sest kutsikas vajab palju rohkem energiat. Kui mõelda nüüd eelmises lõigus räägitu peale, siis me ju tahamegi, et koer ootaks meeletult toitu ja teeks selle nimel mida iganes, ja saades toitu, ootaks seda veel rohkem ja teeks tööd, veidi ärevas meeleolus, veel paremini.

Kui toidule on algusest peale juurde koolitatud rahustav värving, siis saades toitu koer ka rahuneb. Ilmselge on, et korraga ei saa olla rahulik ning ärev ja näljane. Kui koer on õpetatud toitu saades rahunema, siis ta rahuneb ka vanemast peast: ehk siis kõigepealt ta ootab, tahab, on ärevuses ning kui saab toidu, siis piltlikult öeldes "viskab diivani peale telkut vahtima". Nii ei saavutagi me kiirust, ootust ja pinget, mida platsil näha tahame.

Kui kutsikale õpetada algusest peale kuulekust toiduga ja kasutada toitu peamiselt fiksaatorina, mitte motivaatorina, siis muutubki toit rahustavaks elemendiks.

Kui nüüd kutsika loomulik "nälg" kaob, siis ei viitsigi koer enam asju nii väga teha, sest milleks? Sellepärast on hea ehitada ka toidule juurde tugev motivatsiooni pilt nii kui me teeme seda nutsu ja/või palliga. Sellisel juhul on koer isegi täiskõhuga näljane.

Mõelge, mis hea pärast peaks koer palli hullumiseni taga ajama, kui see tegelikult kõhtu ei täida. Koer teeb seda, kuna pall on koolitatud mõjuma motivaatorina - seda nähes tekib kohe nälg. Järelikult, kui palli suhtes saab tekitada sellise värvingu, siis miks mitte teha seda ka toiduga.

Motivatsiooni teemal kuuleb vahetevahel selliseidki arvamusi, et " näe ma ei saa enne kuulekust minna tegema, kui olen koeral tund aega joosta lasknud, muidu ta ei püsi üldse raamides". Minu kõrvadele kõlab see alati nii, et koer on hästi motiveeritud, kiire ja energiline, aga omanik ei oska energiat õigetesse asjadesse juhtida. 

Teisisõnu, kuulekus on üsna poolik: a la „nüüd väsitan koera ära, sest siis suudan teda kuulekuses juba kontrollida; punktid kiiruse ja innukuse eest lähevad kaotsi jne, aga samas ei jookse ta vähemalt minema”. Ehk parem "pool õuna käes, kui terve puu otsas". Minu arvates tuleb sellises olukorras, kui kuulekuse tase on nii kehv, et kõrgema energiaga koer ei püsi käes, kartma ka väsinud koeraga sooritusele minnes, et mingi ärriti võib koera nii mõjutada, et ta ongi läinud.

Kui nüüd seesama suurem energia suunata õigesse kanalisse, siis oleks koer nii kui naelutatud omaniku külge. Ehk siis, koera tuleks lihtsalt õigesti treenida, mitte viga peita väsitamisesse.

Erandi moodustavad siin väga närvilised koerad, keda küll väga sageli ei näe. On teatud koeratüüp, keda ei tohi ülemotiveerida, sest siis ei püsi ta „pea enam koos”. Sellised koerad tuleb viia natuke rahulikumale sooritustasandile, et nad suudaksid käske kuulda, keskenduda ja säilitada korrektseid sooritusi.

Kui nüüd keegi ütleb, et tema koer ongi just selline ning seepärast ta koera jooksutabki ja rahustab, siis julgen öelda, et 95% eksib. Saate seda lihtsalt ise kontrollida. Võtke täiesti tuim koer autost välja, pange ta lamama ja näidake siis koerale korraks palli. Vaadake, kas koerale käsku andes, hakkab ta vinguma, kiunuma ja ei suuda enam asendis olla.

Palli näitamise all pean silmas, et võtate selle lihtsalt korraks taskust välja ja näitate koerale, mitte ei keeruta ja loobi seda. Kui saate seda teha järjest terve tunni, ehk kui koeral hakkab katus palli nähes sõitma ka väsinuna, siis on tõesti tegemist sellise koeraga, kelle rahustamisele võiks mõelda.