Meeleolust ja kontrollist kuulekuses

Minult küsiti kuidas peaks käituma ja kuidas saab vältida olukorda, et võistlustel/eksamil koer kontrolli alt ei lahkuks.

Minu jaoks on probleem üks ja sama, kui
1. Koer lahkub kontrolli alt ja ei allu käsklustele (või allub)
2. Koer kõrvalkäigul nuusib maad, jääb maha ja vahib ringi
3. Koer kõrvalkäigul vahib ringi ja "magab maha " seetõttu käsklused või reageerib neile aeglaselt

Kuigi need kolm situatsiooni on pealtnäha erinevad, on nad sisuliselt, põhjuste osas siiski samad. Kõigi toodud näidete juures on järgmised puudused:

1. Koerale ei ole alla ehitatud sellist kuulekuse meeleolu vundamenti, et ta tahaks ise omanikuga midagi teha. Koer teeb asju hoopis sellepärast, et omanik on teda petnud või meelitanud seda tegema. Võistlustel on aga keeruline meelitada ja see pettus tuleb koera jaoks kiirelt ilmsiks ning just seetõttu kogu sooritus kukubki läbi.

2. Omaniku ja koera karjasuhe pole paigas ja koer hakkab muutunud situatsioonis, lähtuvalt karjajuhi positsioonist, iseseisvalt mõtlema.

3. Koerale pole sisse koolitatud must-valge arusaama, et mida temalt täpselt oodatakse.

Teisisõnu, koeral ei ole kindlat mudelit, mida ta tegema peab.

Nii, nüüd hakkavad mõned inimesed protestima: kuidas ei ole, me oleme trennide kaupa teinud kõrvalkäike jne. Aga ma ju ei öelnudki, et trenni on vähe tehtud.

Pean silmas seda, et koerale ei ole tehtud trenne näiteks samas meeleolus nagu on võistlustel ning koer ei teagi, et ka siis tuleb nii käituda. Samuti on võimalus, et tehes kõrvalkäiku on koera positiivselt ja negatiivselt mõjutatud talle arusaamatult, mistõttu on koeral tekkinud olukorraga seoses konflikt.

Kui nüüd on koeral mingi elemendiga seotud konflikt ja ta on selles ärritunud, siis ei tunne ta end selles situatsioonis ka mugavalt. Kui nüüd võistlustel või eksamil koer ärritub ja ei taju enda ümber ka trenniplatsilt tuttavat tausta, siis läheb tekib konflikt, mis läheb väga kiiresti üle teatud piiri, mille tagajärjel:

1. koer hakkab pakkuma asenduskäitumist,
2. koer orienteerub nö asenduse käigus muule ümbritsevale ning saades sealt palju erinevaid ärriteid, laseb neil ennast „ära kanda”,
3. treeningute käigus sisse töötatud motivatsioonitase ei kaalu enam üles tekkinud  ebamugavustunnet ning koer polegi enam motiveeritud koos sinuga töötama.

Kuidas siis toimida, et sellist probleemi ei tekiks.

Oma 24. novembri loengul räägin sellest pikemalt, kuid lühidalt kokku võetuna:

1. Koerale tuleb ehitada alla tugev motivatsioonibaas, mis kannaks ka stressisituatsioonis.

2. Koerale tuleb ehitada alla selline põhi, et koer oleks koolitusplatsile tulles ise aktiivne ning nõuaks tegevust. Koerale tuleb õpetada, et väljapääs ebamugavast olukorrast ongi „aktiivne nõudmine”.

3. Koerale tuleb luua must-valge arusaam - vundament - korrektsest algasendist, kõrvalkäigust ja meeleolust selle juures ning teha seda erinevates olukordades ja erinevate segajatega.

4. Koerale tuleb mõista anda, et käsud on täitmiseks ja edasi saab ainult soovitud meeleolus ning ise aktiivsust omanikule pakkudes.

Kui see on koerale kutsikana sisse programmeeritud, siis pole vajadus ka ülalkirjeldatud probleemide pärast muretseda.

Seletasin siin probleemi lahenduse lahti suhteliselt põgusalt, sest mulle endale tundub motivatsioonivundamendi koolitamine nii iseenesestmõistetav. Seetõttu ei oska ma arvata, kui segane või arusaadav üks või teine asi lugejatele on: niisiis tasub siinsamas küsida, nt kommentaarina. Saata võib ka e-kirja, kui miskit jäi arusaamatuks.