Eilse kanalite ja aktiveerimise jutu jätkuks veel mõni sõna. Kui võtta nn. sportkoera kuulekus, siis äärmiselt oluline komponent lisaks puhtale tehnilisele sooritusele on koera meeleolu. Ehk selleks, et saada 100% kindlus kätte, et koer võistlustel teeks soorituse soovitud kujul, olekski vaja et ta oleks sooritusele minnes vajalikus meeleolus ning saades käsu reageeriks sellele
soovitud moel, sest selles meeleolus on teda nii õpetatud. Milleks meile kanalid?
Kanalid ongi vajalikud selleks, et me saaks koera viia vajalikku meeleollu.
Siit loogika põhjal edasi minnes ongi ju väga lihtne mõista, et kui kutsikale näiteks on alguses üsnagi võõras käsk istu ning keeld ei, siis õpetades talle käsku istu oleks hea õpetada see võimalikult õiges meeleolus (aktiivses) ning sama lugu käsuga ei. See ei tähenda mitte, et igasugune ei peaks olema tingimata aktiveeriv. Pigem, et mängides koeraga ning andes selle kestel konkreesteid signaale, siis need seostuvad selle tegevusega. Ning selles tegevuses omabki negatiivne mõjutus aktiveerivat väljundit. Teisisõnu see tähendab, et koerale, kellel pole meist, meie keelest ega meie käitumisest mingeid arusaamu nö. joonistatakse valgele lehele
kohe asjad õigesti. See vähendab hilisemat konflikti ning selle võrra on hiljem lihtsam.
Tooks siia mõningaid näiteid ka negatiivse mõjutuse aktiveeriva toime kohta nö. kanali kasutamise kohta.
Näiteks õpetades koerale märgiga istut toimitakse järgnevalt. Antakse koerale märk, kõnnitakse 5 sammu ning öeldakse istu. Korratakse seda seni, kuni koer
hakkab käsku ennetama. Nüüd, kui koer ennetab käsku, siis ei lasta koeral iseseisvalt istuda ja antakse selle eest tugev negatiivne mõjutus (mis ju selles mõttes on õigustatud, et koer istus ilma käsuta. Kuna see on õigustatud, siis koer saab sellest aru). Koer hakkab mõjutuse tõttu märksa aktiivsemal töötama ning ootama käsku "istu"". Saades käsu, istub ta kiiresti. Edaspidi
kaob ära negatiivne mõjutus, aga märk, mis anti harjutuse alguses viib koera vajalikku meeleolusse. Teisisõnu esialgselt tekitatakse märgiga koeras ennetuslik käitumine, seejärel tekitatakse negatiivse mõjutusega aktiveerumine ning saavutatakse vajalik meeleolu ning seejärel mängitakse see meeleolu tekitav negatiivne mõjutus vähe haaval üle alguspunktis olevale märgile. Teisisõnu omandabki see nn. istu signaalmärk koera jaoks sellise varjundi, et viib ta vajalikku meeleollu, milles koer siis püsib kuni istumiseni. Sellega saavutabki
tulemuse, et koer istub käsu saades täpselt sellises meeleolus, nagu meil vaja on. See aga tagab omakorda, et koer on alates esimesest sammust omanikule orienteeritud ega vahi ringi ning ootab käsku.
Kui nüüd koerale poleks õpetatud negatiivse mõjutuse aktiveerivat toimet, siis andes koerale sundi tema iseseisval istumisel langeb koer konflikti ning ei oska seda nö. aktiivsuse poole lahendada. See tähendab seda, et sund mitte ei aktiveeri koera, vaid teeb ta
närviliseks. Kahjuks aga närviline koer on tähelepandamatu ja seetõttu on istumine veel suurem fortuuna kui ilma märgita sooritamisel. Oluline ongi, et koer saades negatiivse mõjutuse ning sattudes konflikti oskaks iseseisvalt pakkuda aktiveerumist.
Sarnasel loogikal õpetatakse koerale ka kiiret kõrvaletulekut, kus ennetaval koeral ei lasta kõrvale tulla (tehakse negatiivset mõjutust) ning koer aktiveerub selle peale ning võimaluse saades teeb soorituse kiiresti. Koolitus toimub jällegi läbi konflikti ja aluseks on nii eelpool kirjeldatud kanal, kui ka koera kogemuslik oskus lahendada konflikti aktiivselt. Sellise koolituse suureks eeliseks on see, et koer teeb kiire soorituse mitte nö. negatiivse mõjutuse peale vaid iseseisvast soovist lähtudes ning saab selle eest preemia. Kui koerale anda negatiivne mõjutus koos käsuga ning soovida kiiret soorituse täitmist siis sellega on suur oht luua koerale käsu juurde negatiivne varjund, mis hiljem hakkab oluliselt sooritust rikkuma.
Negatiivse mõjutuse aktiveerivat kanalit saab kasutada läbi terve kuulekuse ning sellele toetudes luua igasse momenti just sinna kõige paremini sobiva meeleolu. Teisisõnu kasutades seda kanalit on meil võimalik meeleolu juhtida, mitte lasta meeleolul iseseisvalt tekkida.
Teine oluline kanal, mille peab kutsikana koerale sisse programmeerima on nn. ootuse aktiveeriv kanal. Seda aga on siin lahti seletada juba keerulisem. Küll aga teen seda loengus koos illustreerivate videotega. See kanal on tegelikult teine komponent eelpool kirjeldatud näidetes. Ehk selles istu elemendis töötab kõigepealt negatiivse mõjutuse aktiveeriv kanal ning sealt edasi ootuse kanal. See ootuse aktiveeriv kanal on näiteks see, mis võimaldab hilisemas faasis teha koeraga pikemaid kuulekuse sooritusi ilma, et teda vahepeal oluliselt kiitma või motiveerima peab. Koera energia ja tegutsemissoovi annab just viimati nimetatud kanal. See on nagu kütus auto mootoris, mis vaikselt põledes annab võimaluse suvalisel hetkel gaas põhja vajutada ja kiirendus teha.
Kuivõrd viimaste postitustega läks jutt natuke keeruliseks kätte, siis luban, et edasipidi räägin vahelduseks jälle lihtsamatest asjadest. Kindlasti sel nädalal ka veel jäljest (sest seal jäi üht - teist pooleli).
soovitud moel, sest selles meeleolus on teda nii õpetatud. Milleks meile kanalid?
Kanalid ongi vajalikud selleks, et me saaks koera viia vajalikku meeleollu.
Siit loogika põhjal edasi minnes ongi ju väga lihtne mõista, et kui kutsikale näiteks on alguses üsnagi võõras käsk istu ning keeld ei, siis õpetades talle käsku istu oleks hea õpetada see võimalikult õiges meeleolus (aktiivses) ning sama lugu käsuga ei. See ei tähenda mitte, et igasugune ei peaks olema tingimata aktiveeriv. Pigem, et mängides koeraga ning andes selle kestel konkreesteid signaale, siis need seostuvad selle tegevusega. Ning selles tegevuses omabki negatiivne mõjutus aktiveerivat väljundit. Teisisõnu see tähendab, et koerale, kellel pole meist, meie keelest ega meie käitumisest mingeid arusaamu nö. joonistatakse valgele lehele
kohe asjad õigesti. See vähendab hilisemat konflikti ning selle võrra on hiljem lihtsam.
Tooks siia mõningaid näiteid ka negatiivse mõjutuse aktiveeriva toime kohta nö. kanali kasutamise kohta.
Näiteks õpetades koerale märgiga istut toimitakse järgnevalt. Antakse koerale märk, kõnnitakse 5 sammu ning öeldakse istu. Korratakse seda seni, kuni koer
hakkab käsku ennetama. Nüüd, kui koer ennetab käsku, siis ei lasta koeral iseseisvalt istuda ja antakse selle eest tugev negatiivne mõjutus (mis ju selles mõttes on õigustatud, et koer istus ilma käsuta. Kuna see on õigustatud, siis koer saab sellest aru). Koer hakkab mõjutuse tõttu märksa aktiivsemal töötama ning ootama käsku "istu"". Saades käsu, istub ta kiiresti. Edaspidi
kaob ära negatiivne mõjutus, aga märk, mis anti harjutuse alguses viib koera vajalikku meeleolusse. Teisisõnu esialgselt tekitatakse märgiga koeras ennetuslik käitumine, seejärel tekitatakse negatiivse mõjutusega aktiveerumine ning saavutatakse vajalik meeleolu ning seejärel mängitakse see meeleolu tekitav negatiivne mõjutus vähe haaval üle alguspunktis olevale märgile. Teisisõnu omandabki see nn. istu signaalmärk koera jaoks sellise varjundi, et viib ta vajalikku meeleollu, milles koer siis püsib kuni istumiseni. Sellega saavutabki
tulemuse, et koer istub käsu saades täpselt sellises meeleolus, nagu meil vaja on. See aga tagab omakorda, et koer on alates esimesest sammust omanikule orienteeritud ega vahi ringi ning ootab käsku.
Kui nüüd koerale poleks õpetatud negatiivse mõjutuse aktiveerivat toimet, siis andes koerale sundi tema iseseisval istumisel langeb koer konflikti ning ei oska seda nö. aktiivsuse poole lahendada. See tähendab seda, et sund mitte ei aktiveeri koera, vaid teeb ta
närviliseks. Kahjuks aga närviline koer on tähelepandamatu ja seetõttu on istumine veel suurem fortuuna kui ilma märgita sooritamisel. Oluline ongi, et koer saades negatiivse mõjutuse ning sattudes konflikti oskaks iseseisvalt pakkuda aktiveerumist.
Sarnasel loogikal õpetatakse koerale ka kiiret kõrvaletulekut, kus ennetaval koeral ei lasta kõrvale tulla (tehakse negatiivset mõjutust) ning koer aktiveerub selle peale ning võimaluse saades teeb soorituse kiiresti. Koolitus toimub jällegi läbi konflikti ja aluseks on nii eelpool kirjeldatud kanal, kui ka koera kogemuslik oskus lahendada konflikti aktiivselt. Sellise koolituse suureks eeliseks on see, et koer teeb kiire soorituse mitte nö. negatiivse mõjutuse peale vaid iseseisvast soovist lähtudes ning saab selle eest preemia. Kui koerale anda negatiivne mõjutus koos käsuga ning soovida kiiret soorituse täitmist siis sellega on suur oht luua koerale käsu juurde negatiivne varjund, mis hiljem hakkab oluliselt sooritust rikkuma.
Negatiivse mõjutuse aktiveerivat kanalit saab kasutada läbi terve kuulekuse ning sellele toetudes luua igasse momenti just sinna kõige paremini sobiva meeleolu. Teisisõnu kasutades seda kanalit on meil võimalik meeleolu juhtida, mitte lasta meeleolul iseseisvalt tekkida.
Teine oluline kanal, mille peab kutsikana koerale sisse programmeerima on nn. ootuse aktiveeriv kanal. Seda aga on siin lahti seletada juba keerulisem. Küll aga teen seda loengus koos illustreerivate videotega. See kanal on tegelikult teine komponent eelpool kirjeldatud näidetes. Ehk selles istu elemendis töötab kõigepealt negatiivse mõjutuse aktiveeriv kanal ning sealt edasi ootuse kanal. See ootuse aktiveeriv kanal on näiteks see, mis võimaldab hilisemas faasis teha koeraga pikemaid kuulekuse sooritusi ilma, et teda vahepeal oluliselt kiitma või motiveerima peab. Koera energia ja tegutsemissoovi annab just viimati nimetatud kanal. See on nagu kütus auto mootoris, mis vaikselt põledes annab võimaluse suvalisel hetkel gaas põhja vajutada ja kiirendus teha.
Kuivõrd viimaste postitustega läks jutt natuke keeruliseks kätte, siis luban, et edasipidi räägin vahelduseks jälle lihtsamatest asjadest. Kindlasti sel nädalal ka veel jäljest (sest seal jäi üht - teist pooleli).
No comments:
Post a Comment