Koera nina ja haistmine

Mõelge selle peale, kuidas te hommikul hakkate tööle minema ja astute uksest välja, et autosse minna.  Te avate ukse ning näete eemal kasvavat suurt kaske, näete tänavaaukudes vett ning  ning kõrvaltänavas seisvat pruuni autot. See on kõik nii tuttav, sest te näete seda igal hommikul tööle minnes. Erinevus on vaid ilmas ja mõnedes liikuvates inimestes. Kui te lähete koeraga hommikul jalutama, siis tema näeb iga kord täiesti erinevat pilti, mida meie ei suuda mitte kuidagi näha. 
Ta näeb näiteks seda, kuidas  ukse eest on tund tagasi mööda jooksnud kass, ta näeb seda et tänaval on sel öösel seisnud mõni auto rohkem, ta näeb isegi seda, et kõrvaltänavast saabub kohe võõras inimene. Seda, kuidas koer tunnetab maailma, pole meil võimalik ette kujutada, sest me ei oska tänaval selliselt ringi vaadata, et me näeks korraga sellel tänaval möödunud tunde (kõndinud inimeste ja loomade näol), saabuvaid minuteid (allatuult saabujate näol) ning seda kõike kombineeritult hetkel silma hakkavaga.  Lisaks eelnevale oskab koer näha, kas vastutulija kardab teda või on kuidagi ärritunud, ta oskab näha isegi seda, mis tujus on koju saabuv peremees. Koer näeb meist nii erinevat pilti seetõttu, et tema pildile annab väga suure osa juurde tundlik nina. Koer „näeb“ maailma kombineerituna erinevatest meeltest. Tal on küll oluliselt väiksem aju, kui inimestel, kuid ta oskab suurepäraselt kokku kombineerida silmadega nähtu, kõrvadega kuuldu ja lõhnad.  Koera nina  annabki sellele pildile juurde nii palju mõõtmeid, et meil on tegelikult raske seda isegi ette kujutada. Tooks sellise võrdluse, mis aitab ehk veidi praktilisemalt aru saada koera haistmismeelest. Kui piltlikult öeldes meie nina tunneb lõhna, mille tugevus on võrreldav kaugusega Tallinna ja Pärnu vahel, siis koera nina tunneb lõhna tugevusega, mis antud kontekstis oleks teekond Tallinnast Kuule. Erinevate uuringutega on tõestatud näiteks, et koer suudab ära tunda aknaklaasilt inimese sõrmejälje, mis on 6 nädalat vana!

Koera erakordne haistmine erineb inimeste omast väga mitmes mõõtmes. Lisaks sellele, et ta tunneb ka palju nõrgemaid lõhnu (suudab haista hirmu, mis lendleb inimesed eemale) suudab koer määrata ka täpselt, kust lõhn tuleb.  Näiteks, kui sisenete ruumi, kus on 10 inimest, siis inimene tunneb seal kõikide lõhnade segu, kuid koer suudab täpselt määratleda koheselt, kes millist parfüümi täpselt on kasutanud. Inimene ei suuda määrata lõhna suunda ega eristada lõhnasid segust.  Tänu eelnevale oskusele oskab koer näiteks jalutades mööda puust kujutada täpselt ette, millisel oksal milline lind istub, kui meil pole isegi aimu, et seal üldse linnud on.

Koera ninas on ca 200 – 300 milj. lõhna vastu võtvat retseptorit versus meie 5 miljonit. Lisaks on ta lõhna töötlev ajuosa oluliselt suurem inimese vastavast piirkonnast. See tagabki erakordse lõhnataju ning oskuse seda analüüsida ning sellest pildi kombineerida. Ühest küljes on see meeletu eelis, mida me saame kasutada enda huvides koolitades koera otsima majas esinevat hallitust (hallituskoerad) või järve uppunud laipa (laibakoerad). Teisest küljest on see aga koolituslikult mõnevõrra segav, sest me ei saa kuidagi osata ette kujutada 100% sellist pilti, nagu koer tänu oma ninale kujutab.

Treenides  koera on hästi oluline mõista seda, kuidas koera nina töötab ning millisena ta maailma ette kujutab. Mõelgem kasvõi jäljekoolituse peale.  Te kõnnite põllule maha jälje, pannes siia – sinna vorsti ning kõige lõppu kausi toiduga. See jälg ei ole pikk ning te lasete sel seista tunni. Kuna pole kõva tuult, aga kergel siiski õhk liigub, siis selle tunniga levib nii sammudes oleva vorsti lõhn kui ka lõpus oleva toidukausi lõhn päris kaugele. Mõelge nüüd selle peale, et koer möödudes puust oskab öelda seal istuvate lindude asukohad. On ju täiesti ilmne, et kui põllul on õhk jõudnud vajalikus suunas liikuda, oskab koer põllule jõudes täpselt nimetada millises sammus kuskil sirgel toit paikneb.  Ta ju oskab eristada erinevaid lõhnasid teineteisest ja määrata suunda. Kui me nüüd kujutame ette, et koer on „loll“ ja seda pilti ei taju, siis me lähemegi koolitusega rappa, sest me sunnime koera lolli mängima ning liikuma vorstini mööda jälge mitte otse. Kui me oskame koolituslikku pilti panna sisse koera haistmismeele, siis läheb ka treeningprotsess oluliselt kiiremini, sest me töötame koeraga samas suunas.

Oleme kirjutanud jäljekoolitusartiklites päris palju sellest, kuidas arvestades koera ninaga oleks mõistlik edasi liikuda.

Need, kes koerale aga jälge treenida ei taha, peaksid ka arvestama sellega, et nende koer haistab sisuliselt inimese „hinge“. Siin on üks väga hea video, mis hästi kirjeldab lahti koera erakordse haistmisemeele. Need, kes inglise keelt oskavad soovitaks kindlasti kuulata häälega.