Jätkaks poolelijäänud teemaga meeleolust. Koera meeleolu sõltub väga paljudest asjaoludest. Sarnaselt inimestele mõjutab seda kindlasti üldine heaolutunne, nagu nälg/täiskõhu tunne või mingi segav valu või pinge. Teisalt mängib väga suurt rolli koera iseloom. Osad koerad on väliste nö. keskonna mõjutuste osas oluliselt tundlikumad, kui teised. Täiesti arusaadavalt mõjutab kolmanda asjaoluna koera meeleolu koerajuhi käitumine. Kuivõrd koerajuht ju tegelikult suunab koera meeleolu, siis saab ta seda teha nii õiges, kui ka vales suunas. Kirjutaks siis järgnevalt neist.
Heaolutunne. Kes meist ei ole pidanud tegema mingit tööd peavaluga või minema poodi näljasena. Mõelge nende situatsioonide peale ning rmõistate oma koera paremini. Üldise heaolu tunde alla läheb ka see, kui koer on lähtuvalt oludest stressis. Näiteks ta on olnud sunnitud magama öö autos või hotellis, mis kogemusena on tal täiesti uus. Kuna aga võistluspaik asub sedavõrd kaugel, et teist võimalust pole, siis on see olukord olnud vältimatu. Siinkohal juhiks tähelepanu ka asjaolule, et kui keegi on oma koeraga käinud kuskil kaugel näitusel või treeninglaagris, siis see kindlasti aitab kaasa nö. treeninguna, kuid võistlustingimustega seda võrrelda ei saa. Näitustel on tavapäraselt võimalik koera sedavõrd paremini aktiveerida ning sellel aktiveerimisel põhinevad etteasted on nii lühiajalised, et hea treeningpõhjaga või heade instinktidega koer suudab ka kehvas meeleolus hakkama saada. Võistlusel aga on sooritus nii pikk, et kahjuks pole mitte kuidagi võimalik koera enen sooritust selliselt aktiveerida, et see kannaks läbi kogu soorituse. Heaolutunne sõltub ka väga suuresti koera füüsilisest võimekusest. Kui ilm on palav, siis nö. esimesena langevad rivist välja just kehvema füüsisega koerad. Treenitud organism suudab oluliselt paremini vastu seista palavusele, kui treenimata. Jällegi mõelge enda peale kuumal suvepäeval ja kujutage ette, kuivõrd motiveeritud olete te kiiremateks liigutusteks või pingutuseks. Olukord on ju tegelikult suhteliselt sarnane valuga. Samamoodi nagu valu takistab pingutamast kaob soov ennast liigutada ka palavusega. Koertega on sama lugu. Kuivõrd hea füüsilise ettevalmistusega koera organism on mõnevõrra ümber programmeeritud, siis suudab see ka palavusega paremini hakkama saada ning seetõttu ei sega palavus ka koera meeleolu.
Sarnaselt mõjutab meeleolu ka väsimus. Kui koerajuhil on enne võistlust tekkinud tunne, et paljud asjad logisevad ning vajavad veel treenimist, siis väsitades koera ära on väga väga reaalne, et rikute ka koera meeleolu võistluspäevaks. Jällegi, väga lihtne on võrrelda inimesega. Oletame, et olete nädalavahetuse suuremast peost mõnevõrra väsinud. Kujutage ette, millise tujuga lähete esmaspäeval tööle võrrelduna puhanud olekule. Seda loetelu võiks siin veel pikemalt jätkata. Koera heaolu tunne on see, mis loob nö. vundamendi võistlussooritusele. See on nö. lähtepunkt, millest edasi mõjutab juba nii iseloomu pool ja koerajuhi käitumine. Kui see lähtepunkt on juba kehvemapoolne, siis arusaadavalt ladudes siia otsa veel ebameeldivusi muutubki lõppolukord halvaks.
Iseloom mõjutab koera käitumist väga palju. Kui koer on oma loomult ebakindel ja kaldub argusele, siis tavaliselt "loeb" ta ümbritsevat keskkonda ka oluliselt rohkem. Selline koer laseb ennast segada näiteks suuremast rahvahulgast, teistest koertest, teistsugusest võistlusplatsist ja isegi tõkke värvist. Need iniemsed, kelledel on sedatüüpi koerad saavad näha oluliselt rohkem vaeva, et saad anormaalseid tulemusi võistlustel. Sarnaselt on ebamugavam koeraga, kes on keskonna suhtes teravamalt reageeriv ning lähtuvalt välisest ärritist plahvatavad instinktid väga kergesti taevasse. Omades ise sellist koera, kes väga lihtsalt kõrgesse instinti läheb ning teinekord piisab selleks täiesti olematust väikesest erinevusest treeningplatsil, tean kui keeruline on seda ennetada või ohjata. Koerakoolitusega haakub selline aabitsatõde, et oma olemuselt on koer koolitatav kuni teatud instinti ja energiatasemeni. Kui ta läheb teatud piirist kõrgemale, siis kaob koera vastuvõtuvõime ning läbi selle ka koolitatavus. Kui koer on sellel tasemel, siis on teda üsnagi raske sealt kätte saada ning kuidagigi tema meeleolu juhtida. Iseloomust lähtuvaid meeleolu kõikumisi saab aga treeningutega selliselt ette programmeerida, et see ei oleks võistlustel nii probleemne.
Koerajuhi käitumine mõjutab samuti päris palju koera meeleolu. Kui treeningutel on koer harjunud saama koerajuhi teatavat tähelepanu ja kiitust ning seda võistlustel sarnaselt ei tule, siis see arusaadavalt tekitab koeras stressi. Koerajuhi käitumise alla läheb nii inimese stressist lähtuv teistsugune käitumine, asjade äraunustamine kui ka positiivse ja negatiivse tagasiside andmata jätmine, mis treeningutel on olnud tavapäraseks rutiiniks. Kui koer on treeningutel olnud alati ühes raamistikus, mida ümbritseb käskude , keeldude ja motivatsiooni turvavõrk, siis ongi keeruline keeruline käituda teises olukorras, kus see kõik on muutunud. Arusaadavalt mõjutab see koera meeleolu ning üldjuhul muudab ta ka tundlikumaks ümbritsevale.
Seda kirjeldust võiks veel jätkata pikemalt, kuid nö. laias pildis peaks see andma üsna arusaadava kirjelduse, millest edasi saab juba iga inimene ise järeldusi teha. Järgmises loos kirjutan juba sellest, kuidas üritada probleeme vältida ning läbi selel võistlustel paremini õnnestuda.
No comments:
Post a Comment