Kuulekusest. Süsteemsest lähenemisest koolituses vol.4

Ehk siis nagu ma teema sisse juhatasin reedel http://sportkoer.blogspot.com/2011/11/susteemsest-lahenemisest-koolituses.html , siis jätkaks nüüd kuulekusega.

Tegelikult sellist nö. laiemat pilti nö. kanalite suunal olen ma juba ka varem käsitlenud teemades:
siin ja siin . Ehk rääkisin sellest, kuivõrd oluline on algusest peale luua koerale teatud kanalid ja meeleolu. Kui neid loodud ei ole, siis treeningute edenedes tekib ühel hetkel probleem.

Tegelikult on kuulekuses meeletult palju selliseid probleeme, mida annab kõik valesti teha algfaasis ning siis hiljem selle supi sees istuda. Kusjuures tegelikult on väga irooniline, et enamus inimesi peavad just kuulekuse koolitamist imelihtsaks ja usuvad, et saavad sellega kenasti ise hakkama. See tegelikult iseloomustabki väga hästi meie Eesti kuulekuse keskmiselt suhteliselt kehva taset.

Üritaks siis järgnevalt lähemalt rääkida kuulekuse vigadest, mis algfaasis silma ei paista ning kunagi hiljem alles segama hakkavad.

1. Alustades kutsikaga toiduga treeninguid on meeletult tähtis see, kuidas ja kus toitu kutsikal nina ees hoida.

Süsteemsest lähenemisest koolituses vol.3 jäljest

Ehk siis eile pooleli jäänud teemal edasi.

4. Kui koeraga tehakse pikalt "igas sammus toit" jälge, siis koerale tekib arusaam jäljest nö. lõhnaseosena, kus on jälje lõhn ja toidulõhn. Teisisõnu olles jäljel ja liikudes mööda seda annab koerale kindlustunde, et kõik on okei, see eelnevalt nimetatud kombinatsioon. Sattudes jäljelt eemale ning jõudes sinna tagasi tunneb ta tuttavat lõhna ja saab läbi koerajuhi käitumise aru, et on õiges kohas. Sellega luuakse koerale üsna tugev seos nö. baasteadmiste tasemel, et jälg see ongi kombinatsioon toidust ja jäljest. Tegelikult ju enamus siiski ühel hetkel hakkab toitu jäljelt vähemaks võtma ning koer hakkab ka ajama nö. tühja jälge. Aga mõelge nüüd ise, et te olete iga päev läinud jala tööle ühte teed pidi ja ühel päeval haigutab keset teie teed suur ja sügav auk,

Süsteemsest lähenemisest koolituses vol.2 jäljest

Täna jätkaks teemat eelmises kirjutises sisse juhatatud süsteemsest lähenemisest ning vigade hinnast hilisemas faasis. Kui koera koolitades teha asju valesti, siis vigasid on mitut sorti.

1. On selliseid, mis kohe silma paistavad ning koerajuht mõistab kiiresti, et midagi on metsa läinud ning alustab lahenduste otsinguga.

2. On selliseid, mis tulevad ilmsiks alles peale kordusi ehk siis mõne aja pärast ning täiesti arusaadavalt on nende vigade korrigeerimine raskem kuna koer on juba teatud kujul programmeeritud ning nüüd tuleb teda ümber õpetada. Need on hästi tihti nö. meeleoluga haakuvad vead või vead, mis on tingitud asjaolust, et koer ei saa päris hästi asjadest aru, läheb konflikti ning kokkuvõttes on tegemist jällegi nö. meeleolu probleemiga.

3. Kõige valusam kategooria vigadest on aga need, mida omanik ei tajugi, vaid mis tulevad ilmsiks alles jupi aja pärast. Siia alla lähevad situatsioonid,

Süsteemsest lähenemisest koolituses

Koera koolitamisega on selline huvitav lugu, et kui inimene võtab endale esimese koera ning üritab temaga hakata kuidagi koos eksisteerima, siis juba üsna lühikese aja pärast jõuab ta tõdemuseni, et "näe, tegelikult polegi üldse keeruline". Ta arvas, et ei oska, ei saa hakkama, teeb vigu jne. kuid seis osutus hoopis muuks. Kõik oligi imelihtne. Koer on noor ja vaatab igal sammul omanikule suu sisse, jookseb järgi ja küsib tähelepanu. Aeg möödub ning algavad mingit tüüpi probleemid. Inimene, kes on ennast üllatanud koera koolitamise oskustega, teab et suudab need lahendada lennult ja pusibki edasi . Kohati tundub, et asi kannab vilja , kohati jällegi tulevad tagasilöögid. Koerale vanust muudkui lisandub ja enesekindlus kasvab ja nüüd saabub ühel päeval hetk, kus situatsioon ületab mingi valupiiri.

Jälje koolitamisest

Lisaks siin blogis antavatele nõuannetele,nippidele ning toodud analüüsile, sai kirjutatud ka üks vähe põhjalikum artikkel jäljekoolitamisest, kui tervikust Sportkoera lehele http://sportkoer.ee/koerasport.php . Toodud lingilt artiklite juurest avaneb link.

Meeleolust ja kontrollist kuulekuses vol. 3

Jätkan punktist, kus ennist pooleli jäi. Enne pean aga jagama lugejatega üht mõtet.

Nimelt olen juba aastaid tellinud Soome ajakiri "Palveluskoiralehti", kus ilmub pidevalt huvitavaid koolitusalaseid artikleid. Viimases numbris, mis just hiljuti postkasti kukkus, on pikema intervjuu andnud selle aasta saksa lambakoerte maailmameister Teemu Parviainen. Iseenesest väga huvitav lugemine ja toon siinkohal ära kaks lauset, mis  sobivad hästi ka antud teemasse:

"Baastreeningute kõrvalt oli sügise treeningutel pearõhk õige meeleolu loomisel iga osaala ette."

"Üleliigset töösoovi pidi kontrollima, kuid seda selliselt, et koer hakkaks ise tootma instinkti."

Et seda viimast lauset valesti ei mõistetaks, pean ütlema, et kui on koer, kel on väga palju energiat, pean silmas just instinkti energiat, ning seda jääb igast otsast üle (selliseid pole meil Eestimaal eriti ringi jooksmas näha olnud ja ma ei pea silmas lihtsalt nõrkadel omanikel üle pea kasvanud koeri, kes teevad, mis tahavad), siis sellise koeraga on vaja mõnevõrra energiat nö pakki panna, muidu hakkab see kontrollimatu energia igast otsast üle lööma. Ehk see, mida räägin motiveerimisest ja sellest, et koeral tuleb saada võimalikult tugev motivatsioonipõhi alla, pole koerte puhul, kellele loodus on andnud rohkem kui küll, vast kõige olulisem detail, ning selle faasi saab kiiremini üle minna.

Nii palju siis tausta seletuseks, aga muus osas on need kuldsed laused. Olen juba kümmekond aastat vaadanud erinevaid Eestis käinud maailma tippnimede seminare ja  imestanud, et needsamad kaks lauset - põhimõtet on

Meeleolust ja kontrollist kuulekuses vol. 2

Kuna minult paluti täpsustusi eelmise kirjutise kohta, siis jätkan tänagi meeleolu ja kontrolli teemat ning teen seda veidi detailsemalt.

Kuidas saada koer kuulekuses hästi kontrolli all olevaks ja aktiivseks.
Tegelikult on see üks suur ja terviklik komplekt tegevusi, mis lõpuks koos hea tulemuse annavad.

Kõik saab alguse motivatsioonist ja mängust. Koolitamine algabki nii, et koeral tekib motivatsioonieseme suhtes "suur nälg". 99%i koerte puhul, keda meil praegu võistlusplatsidel näeb, pole karta vaja, et „nälga” liiga palju oleks.

Tuleb mõelda selliselt, et pigem rohkem kui vähem, sest alus-motivaator peab olema tugev. Võimalikult vara tuleb hakata mängima kutsikaga nii, et tal on rihm küljes: kui nüüd kutsikas nutsuga/kaltsuga eemale silkab, siis tuleb rihmast anda kerge negatiivne  mõjutus ning kohe, kui koer otsa vaatab, teda kiita ja mängida.

Kui kutsikas juba mängib aktiivselt ja intensiivselt (mis juhtub tavaliselt juba peale esimest nädalat), siis võiks mängu juurde tuua sisse käsu "lahti".

See on käsk, mis on täitmiseks – ehk siis,  kui koer ei lase, siis tuleb kasutada tugevamat negatiivset mõjutust. Samas tuleb siin olla ettevaatlik, et seda õigesti tehtaks.

Kui koer laseb lahti

Meeleolust ja kontrollist kuulekuses

Minult küsiti kuidas peaks käituma ja kuidas saab vältida olukorda, et võistlustel/eksamil koer kontrolli alt ei lahkuks.

Minu jaoks on probleem üks ja sama, kui
1. Koer lahkub kontrolli alt ja ei allu käsklustele (või allub)
2. Koer kõrvalkäigul nuusib maad, jääb maha ja vahib ringi
3. Koer kõrvalkäigul vahib ringi ja "magab maha " seetõttu käsklused või reageerib neile aeglaselt

Kuigi need kolm situatsiooni on pealtnäha erinevad, on nad sisuliselt, põhjuste osas siiski samad. Kõigi toodud näidete juures on järgmised puudused:

Motivatsioonist, ülekeemisest ja rahust vol.2.

Nii kui lubatud, jätkan täna eilset teemat kuulekuse vaatevinklist.

Kui võtta IPO kuulekus või KK, siis koera soorituse hindamisel on üsna oluline osa koera kiirusel, innukusel ja keskendumisel. Tegelikult on ju ka SKs samad kriteeriumid hinnas. Mõelge nüüd, milline koer sooritab parimal kiirusel, innukalt ja kõrge keskendumisega? Pole kahtlust, et koer, kel on hea füüsis, kes on hästi motiveeritud ja kes tahab tööd teha. Teatud mõttes peab olema koeral nälg töö järele.

Kuidas saada koera tegema "näljaselt"? Kindlasti nii, et temas on kogu aeg sees ootus, et äkki

Motivatsioonist, ülekeemisest ja rahust

Tänase postituse kirjutamine on tingitud kahest asjast. Ühest küljest ütles pühapäevasel Läti jäljeseminaril päris mitu inimest, et nad ei pane jälje lõppu palli, sest siis on koer liiga hull ja kiirustab liiga palju.

Teisest küljest küsis minult nõu üks blogi lugenud inimene, et miks ei tohi kutsikaeas toitu rahustava preemiana kasutada, kui koer kipub vanemast peast üle keema? Et siis oleks ju hea, kui toit, lisaks premeerimisele, ka rahustaks.

Niisiis räägin täna sellest vaatenurgast jälje ja homme kuulekuse teemal.

Baasreeglid on ju, olenemata sellest, kas treenida jälge või kuulekust, koera koolitamise juures samad.

Tracking seminar in Latvia

Back from Latvia, I will write here a little about the seminar. Every time after seminar, there is a lot of different ideas in the head. I allways think about the dogs, about the handlers and the whole seminar and analyse, what was good and what gave good emotions.

On the way back from this seminar, I would say, that it was probably the best seminar I have ever made. I really enjoyed every second of that time. Main thing was, that there was really good selection of dogs and handlers had really good attitude and they were really professional. It was possible nearly with every dog of 16 work with such a way, that there were really movement up (even for just one training). As dogs were well built up in the basics, so it was easy to go on with them and because of that we could get much better development than usually in the whole picture. Of course, as there is different approaches and methods to train track, it was undersandable, that dogs had different backround. But they all had the capasity inside, that I could show what I wanted and get the development. As I use a lot of stress management in my method and like to put dogs to solve problems, it was nice to see, that all dogs were solving problems in a proper way.

Specially I liked one working line malinois female, which had good and clear head, she was selfconfident and if she got correction and was put into stress situation, she acted really nice. It was like wax in hands and it was possible to shape it. I liked the way how the dog could handle problems without getting hectic and nervous. It was obvious, that beside the dog also hander has trained dog well to maintain the positive part of the dog. I also liked one white sheperd, which had good drives and was tough enough to take correction and hanler stress. Very often dogs from this breed are little soft and do not have such a good nerves. These are just some excamples of the dogs, I liked. It does not mean, that I did not like others. Like I said, it was possible to work with all of them.

I think, that because of the good selection of the dogs and handlers, also all people got more out of the seminar. As I could show much more in the basis of different dogs, what I think, what is my method and way and how people should train different level dogs.

I really would like to thank organizers Iveta and Maris for excellent organisation, all people for such a nice attitude and participation. That is sure, that it gave such a good impression, that if there is a need, I will find place in my calender to come back.
I would say, that look out Estonia, Latvia is coming with force and speed:))

Koera stress jäljevõistlustel ja läbikukkumised

Kuivõrd pikem ilmateade ikkagi lubab juba külma ja lund ning ma tean, et osad võtavad jäljest veel viimast, siis tulen varem välja lubatud teema juurde tagasi. Eks kuulekuse fännid loevad täna siis midagi muud ja elavad "jälle see jälg" emotsiooni üle:))

Võistlustel näeb päris tihti, et omanik läheb koeraga alguspunkti, annab käsu ning koer alustab silmnähtavalt närviliselt ja ebakindlalt tööd. Oletab, et leidis jälje (või isegi leidis) ja hakkab liikuma, jõuab mingi jupi minna ja siis lööb kõhklema. Olenevalt koerast, osad hakkavad siis kaarutama ringi , osad tulevad omanikult abi küsima. On ka neid, kes lõpuks ikkagi jälje leiavad, aga siiski järgmises probleemis katkestavad. Peaaegu, et eranditult ütlevad omanikud sellise asja kohta, et koeral on võistlusstress ning selleks

Koera meeleolu juhtimisest kuulekuses. Kanalid. vol 2

Eilse kanalite ja aktiveerimise jutu jätkuks veel mõni sõna. Kui võtta nn. sportkoera kuulekus, siis äärmiselt oluline komponent lisaks puhtale tehnilisele sooritusele on koera meeleolu. Ehk selleks, et saada 100% kindlus kätte, et koer võistlustel teeks soorituse soovitud kujul, olekski vaja et ta oleks sooritusele minnes vajalikus meeleolus ning saades käsu reageeriks sellele
soovitud moel, sest selles meeleolus on teda nii õpetatud. Milleks meile kanalid?

Kanalid ongi vajalikud selleks, et me saaks koera viia vajalikku meeleollu.
Siit loogika põhjal edasi minnes ongi ju väga lihtne mõista, et kui kutsikale näiteks on alguses üsnagi võõras käsk istu ning keeld ei, siis õpetades talle käsku istu oleks hea õpetada see võimalikult õiges meeleolus (aktiivses) ning sama lugu käsuga ei. See ei tähenda mitte, et igasugune ei peaks olema tingimata aktiveeriv. Pigem, et mängides koeraga ning andes selle kestel konkreesteid signaale, siis need seostuvad selle tegevusega. Ning selles tegevuses omabki negatiivne mõjutus aktiveerivat väljundit. Teisisõnu see tähendab, et koerale, kellel pole meist, meie keelest ega meie käitumisest mingeid arusaamu nö. joonistatakse valgele lehele
kohe asjad õigesti. See vähendab hilisemat konflikti ning selle võrra on hiljem lihtsam.

Tooks siia mõningaid näiteid ka negatiivse mõjutuse aktiveeriva toime kohta nö. kanali kasutamise kohta.

Koera meeleolu juhtimisest kuulekuses. Kanalid.

Selleks, et kuulekusest edasi rääkida peab enne ühe asja lahti seletama. Eestis valitsevatest koolitusmetoodikatest räägitakse tavaliselt kahes võtmes - üks oleks nagu niinimetatud traditsiooniline koolitus, teine nn. pehme. Minu senine kogemus on selline, et olenemata kumma poole esindajad koeraga midagi teevad, siis nad annavad treeningute käigus koerale nii positiivset, kui ka negatiivset tagasisidet. Koera õppimisteooria ütleb, et need tegevused, mille osas tuleb negatiivset tagasisidet aja jooksul nõrgenevad ning need, mille osas tuleb positiivset tagasisidet kinnistuvad. Seetõttu ongi vägagi loogiline, et koera treenimisel tuleb talle anda mõlemat pidi infot tagasi. Olenevalt metoodikast võivad need negatiivsed antavad signaalid olla vägagi erinevad.

Kui me tahame koera saada tulevikus hästi võistlema ning tegema seda õiges meeleolus, siis on äärmiselt oluline õpetada koerale lisaks sellele, et negatiivne tähendab keeldu, lisaks ka seda, mis järgneb sellele negatiivsele mõjutusele. Teisisõnu, oletame, et koer on mingis üsna suvalises meeleolus trenniplatsil ja teeb midagi, mis meile ei meeldi. Nüüd me anname koerale negatiivse mõjutuse. Kui tahta koeraga võistelda, siis

Juurde kutsumisel ette istumine

Kuivõrd ma eelmises kirjutises tõin näiteid, kuidas on võimalik vigatega asju valesti teha, siis minult küsiti, et aga miks ma siis ei ütle, kuidas õigesti peaks tegema. Et kruvin lihtsalt põnevust ülesse. Ma ütleks selle kohta nii, et tegelikult ju ma andsin vastuseid ehk nö. andisn kätte juhtlõnga, et inimesed saaksid sealt juba ise edasi loogiliselt mõelda.

Aga okei, nüüd teen puust ja punaseks :)) Ehk siis, mida mina teeks? Esiteks ma õpetaks koerale juurdetulemist selliselt, et selle juurde tulemisega kaasneks mingi meeleolu. See tähendab, et teeks sellise ülesehitusega juurdetulemisi, et saaks premeerida koera nii tulemise, kiiruse, kui ka meeleolu eest. Teisisõnu ma kasutaks abilist ja ehitaks juba harjutuse selliselt üleese, et kõik kolm komponenti oleks olemas. Nüüd ma teeks nii palju kordusi, et koerale kuluks pea sisse tulemine + kiirus + meeleolu. Kuivõrd koer mõtleb piltidena, siis talle tekiks juurdetulemisest kindel pilt. Seda saaks juba siis hiljem kasutada. See pilt peaks olema sügavalt pea sisse kulunud.

Järgnevalt õpetaks ma koerale ette tulemise. Teeks seda lühikese maa pealt (näiteks ainult 1-2 meetrit). Lühikese sellepärast, et koerale ei tekiks konkureerivat pilti juurde tulemise osas. Iva oleks selles, et koer

Häälestuks siis vähehaaval kuulekuse lainele :)

Jäljest on saanud viimasel ajal väga palju kirjutada. Nagu lubatud üritaks nüüd minna järj - järgult ka kuulekuse poolele oma mõtetega. Kindlasti kirjutan läheajal jäljest veel ning käin läbi ka varem välja lubatud teemad.

Vaadates inimesi treenimas kuulekust mõtlen mina üsna tihti selle peale, et tegelikult on ju kuulekuse õpetamine väga lihtne ning koerale on vaja lihtsalt öelda, mida sa tahad ning koer teebki siis seda. Huvitav, miks siis koerad ei tee. Üldjuhul on põhjus selles, et inimesed ei ütle selgelt koerale, mis nad tahavad, et koer teeks. Inimesed küll arvavad, et nad ütlevad, aga tegelikult ei ütle. Ja siis koer ei saagi aru, mida temast tahetakse . Tegelikult on niimoodi mistahes teise koolitusalaga, ka  jälje ning kaitsega samuti.


Ma paar päeva tagasi vaatasin, kuidas kodus üks koer sõi kausist toitu ning teine koer läks sinna juurde nuuskima ning üritama ka kuidagi söömaajast osa saada. See koer, kes sõi tegi selle peale üsna koledat