Selle aasta WUSVi (saksa lambakoerte MM) jälg oli nii mõnegi Eesti koerasportlasele, minu arvates, "äratav". Statistika on päris šokeeriv: 108st osalejast kukkus jälje läbi 52 koera!!!
Tunnistan ausalt, et mind ennast panevad sellised asjad alati mõtlema ja analüüsima. Samas ei saa ma kohe kuidagi aru neist, kes selle peale ütlevad, et see polnudki normaalne, see põld ei olnudki aetav, nii ei tohiks teha jne. See kõlabki iseenesest ju hästi ja õigustab läbikukkumisi.
Tunnistan ausalt, et mind ennast panevad sellised asjad alati mõtlema ja analüüsima. Samas ei saa ma kohe kuidagi aru neist, kes selle peale ütlevad, et see polnudki normaalne, see põld ei olnudki aetav, nii ei tohiks teha jne. See kõlabki iseenesest ju hästi ja õigustab läbikukkumisi.
Aga...
Mõelge natuke laiemalt – selsamal võistlusel sai jälje eest võrratu hinde 21 koera! Päris muljetavaldav number, kui jäljepõld „ei olnud aetav“?! Kusjuures, kaksikvõidu saanud soomlased (kes elavad lausa meiega samas kliimavööndis, kus enamuse aastast valitseb kehv suusailm ning lisaks on mitu kuud talve) said 98 ja 99 punkti jäljel. Kas siis ikkagi ei olnud põld aetav või äkki on küsimus hoopis koerte ettevalmistuses.
Kuna olen isegi võistelnud neljal MMl (ja olnud vaatamas kohapeal lisaks veel kuute), julgen küll öelda, et
tegemist polnud mingi ebatavalise jäljepõlluga. Okei, ilmselgelt oli ta nõudlikum ja raskem, kuid mina võistlesin oma koeraga kahel korral täpselt sama tasemega põllul. Saksamaal Apoldas, kus saime jäljel 91 punkti, oli samuti kuiv mullapõld ja temperatuur 28 tuuris, ning pealmine kiht põllust tolmas. Oli ikka raske küll, tunnistan, ja päris palju kukkus sealgi jäljel läbi, aga minus kinnistas see veel teadmist, et kui soovid koeraga ühel päeval MMle minna, siis peab ka selliseks põlluks valmis olema.
Valdava osa kogemus seoses MM-dega põhineb meil sakslaste MMdele ning paarile-kolmele FCI MMle. Tõsi ta on, viimased FCI MMd ja ka WUSVid on olnud pigem kergemapoolsed jäljepõllud. Selle põhjal ongi lihtne üldistada - MMdel ei ole kunagi rasket põldu ja selleks pole vaja ka treenida.
tegemist polnud mingi ebatavalise jäljepõlluga. Okei, ilmselgelt oli ta nõudlikum ja raskem, kuid mina võistlesin oma koeraga kahel korral täpselt sama tasemega põllul. Saksamaal Apoldas, kus saime jäljel 91 punkti, oli samuti kuiv mullapõld ja temperatuur 28 tuuris, ning pealmine kiht põllust tolmas. Oli ikka raske küll, tunnistan, ja päris palju kukkus sealgi jäljel läbi, aga minus kinnistas see veel teadmist, et kui soovid koeraga ühel päeval MMle minna, siis peab ka selliseks põlluks valmis olema.
Valdava osa kogemus seoses MM-dega põhineb meil sakslaste MMdele ning paarile-kolmele FCI MMle. Tõsi ta on, viimased FCI MMd ja ka WUSVid on olnud pigem kergemapoolsed jäljepõllud. Selle põhjal ongi lihtne üldistada - MMdel ei ole kunagi rasket põldu ja selleks pole vaja ka treenida.
Dobermannide MMdel on olnud aga igast viiest MM-st kolm just sellise raskusastmega, samuti on see malidel üsna tavaline. Kui soomlane tuli bokserite maailmameistriks, siis oli ka seal totaalne kuiv savipõld ning näiteks ka 5-6 aastat tagasi Itaalias toimunud WUSVil oli sarnane raske põld.
Mis tähendab tõesti, et suurem tõenäosus on sattuda MMl võistlema kergemale põllule, kuid üsna reaalselt tuleb olla valmis ka selliseks põlluks nagu seekord oli Ukrainas.
Veel tahan korrigeerida ühe levima hakanud valearusaama. Räägitakse ka, et Urkainas oli põld selline, sest ukrainlased ei oska korraldada. See väide pole päris õige, sest sellise tasemega võistlustel nagu WUSV või FCI, käib jäljepõllud eelnevalt läbi nendesamade organisatsioonide jäljekoordinaator, kes teeb lõpuliku valiku eri variantide vahel ja annab siis heakskiidu. Ehk siis ei teki sellised põllud kunagi juhuslikult, need on alati organisatsiooni poolt üle vaadatud ja kinnitatud.
Veel tahan korrigeerida ühe levima hakanud valearusaama. Räägitakse ka, et Urkainas oli põld selline, sest ukrainlased ei oska korraldada. See väide pole päris õige, sest sellise tasemega võistlustel nagu WUSV või FCI, käib jäljepõllud eelnevalt läbi nendesamade organisatsioonide jäljekoordinaator, kes teeb lõpuliku valiku eri variantide vahel ja annab siis heakskiidu. Ehk siis ei teki sellised põllud kunagi juhuslikult, need on alati organisatsiooni poolt üle vaadatud ja kinnitatud.
Näiteks vahetati välja tänavukevadised IPO-FH MMi põllud, sest neid valimas käinud koordinaator leidis, et need pole sobilikud ja tuleb välja vahetada (!), seetõttu liikusid võistlused hoopiski teise riigi otsa, kus olid teistsugused, sobivamad põllud.
Suu võtab muigele seegi, et helistasin pärast WUSVt Kairile ja küsisin, kuidas siis need põllud lähedalt vaadates ka tundusid. Kairi ütles, et need oli täiesti keskmised põllud, polnud midagi hullu. Kuna Kairi on isegi käinud FH MMl, siis teab ta täpselt, kui rasked põllud seal on ning nendega võrreldes need olidki lihtsamad. Muidugi lisas Kairi kohe, et arusaadav, sest tegemist ju IPO, mitte FHga.
Suu võtab muigele seegi, et helistasin pärast WUSVt Kairile ja küsisin, kuidas siis need põllud lähedalt vaadates ka tundusid. Kairi ütles, et need oli täiesti keskmised põllud, polnud midagi hullu. Kuna Kairi on isegi käinud FH MMl, siis teab ta täpselt, kui rasked põllud seal on ning nendega võrreldes need olidki lihtsamad. Muidugi lisas Kairi kohe, et arusaadav, sest tegemist ju IPO, mitte FHga.
Ja kui nüüd mõelda, et IPOs on tund vana jälg ja FHs 3 tundi ning viimase põllud veel raskemad, siis see panebki paika rõhuasetused, mis tasemele tuleb koer ette valmistama ning kuidas treeningud üles ehitama.
Loomulikult võib ka nii, et valmistad 4-5 aastat koera suuremate võistluste jaoks ette ja loodad, et ehk tuleb seekord lihtne. Aga kui ei tule?! Siis ohkad ja mõtled kogu selle aja ja raha peale, mis sa matsid treeningutesse ja kukud läbi. Tuled koju ja nutad.
Jällegi, mingid tüübid said ju samas ikkagi 99 punkti. See peaks mõtlema panema. Mind küll pani. Ja ilmselgelt andis ideid treeningute ülesehitamiseks ja koerte ettevalmistamiseks.
Selleks, et meie koerasportlased ja koolitustase areneks ning ka koolitajad hakkaks asju laiemalt nägema, peavad ka meil Eestis vähemalt tähtsamad tiitlivõistlused toimuma periooditi just selliste raskete põldude peal. Kui ikka stabiilselt, näiteks FH võistlusteks lahti rullida ilus roheline rohuvaip, siis selline MMi põld jääbki paljudele vaid miraažiks, mis kuskil kaugel helendab, kuid mille ajamise kogemuse saad vaid läbi selle, et rullid välja kõva papi, sõidad MMile kohale… Ja kukud kolinal läbi.
No comments:
Post a Comment