Platsi proovimisest ja häälestamisest

Et blogi väga jäljekeskseks kätte ei läheks, siis sedapuhku natuke teistsugune mõtisklus.
Käinud laupäeval jälgimas toimunud IPO eksamit jäin taaskord mõtlema teemale, mida ma olen juba mitmeid, mitmeid kordi eelnevalt vaaginud.
Kui meil Eestis toimuvad eksamid ja võistlused, siis alati küsitakse, ning korraldaja annab ka võimaluse nö platsi proovimiseks. Ning üldjuhul algab siis platsil meeletu sagin, kus rahvas koertega erinevaid elemente läbi teeb.

Miks aga on vaja korduvalt proovida ammusest ajast tuttavat treeningplatsi (99% meie eksamitest ja võistlustest toimub ju treeningplatsidel), kus lisaks tõketele tunneb enamik koeri ka igat puud ja põõsast ning tõenäoliselt ka rohuliblet?

Räägiks mõne sõna võistlusteks häälestamisest.

Kui me räägime teenistuskoerte kuulekusesaladest (KK, PJK ja IPO), siis kõigis neis on lisaks täpsele tehnilisele sooritusele oluline ka kiirus ning sära. Koer peab olema energiline ning plahvatama vajalikel hetkedel. Valmistades ette võistluskoera, alustan mina juba kutsikast peale sellesuunalist tööd.

See tähendab ühest küljest kutsikale märgi (käsu) peale rahunemise ja plahvatamise õpetamist, samuti seoses platsiga energia kogumise õpetamist ning siis vastavate märkide peale selle energia õigesse tegevusse suunamist.

Teisisõnu tahan näha täiskasvanud koeralt, kes võistlema läheb, et tal tekiks võistlema minnes ootus ning samuti soov koos koerajuhiga teha lahedaid asju. Kui koeral on kogunenud, nö paisu taha, selline ootus ning omanik oskab seda enne võistlussooritust suunata ning teatud märkidega koguda, siis tekib väga võimas relv.

Ehk minnes võistlussooritusele on võimalik koer saada tegema täpselt neid asju, mis vaja ning seda kiirelt ja energiliselt. Koeral ei jää aega ning tähelepanu ringi vahtimiseks ning omanikul on teda palju kergem saada oma kontrolli all tegutsema.

Lihtsamas keeles lahti seletatuna tähendab see, et võtad autost puhanud koera, teed temaga vajalikud rituaalid ning märgid ning siis, omades koeras kogu seda kogunenud energiat, lisad sinna läbi ootuse ja märkide veel tubli annuse ja siis lähed kogu selle energiaga sooritusele. Sellisel juhul on loota sooritustes kiirust ja sära.

Kui teha enne sooritust koeraga pissiring, siis läheb sinna juba osa energiat kaotsi - ehk tervest kasutada olevast kogutud energiahulgast on mingi kogus juba kadunud. Kui nüüd aga võtta enne sooritust autost koer välja, minna temaga platsile, siis on ju ilmne, et koer ootab tegutsemist. Viies ta platsile, kulutad sa koera „parima energiaplahvatuse“ soojendusharjutusele minekuga ära. Lisaks kulutad seal veel jupi energiat juurde ning naased autosse väsinud koeraga.

Ehk siis selle tagajärjel pole koeras võistlussooritust tegema minnes:
1. enam seda ootust, mis võiks olla,
2. enam suurt soovi töötada koos omanikuga, sest ta nälg koostöö osas sai just natuke aega tagasi ammendatud,
3. ning pole ka sellist suurt energiahulka, sest suur osa sellest kulus juba harjutustesse.

Nüüd võiks öelda, et halloo, MMdel käivad ju maailmameistrid ka eelmisel päeval ametlikel treeningutel platsi proovimas. Jah, käivad küll, aga sellel on hoopis teine eesmärk ja mõte. MM toimub koerale tundmatul ja võõral platsil. Ametliku treeninguga tutvustatakse koerale võõraid tõkkeid (näiteks A tõkke materjal võib olla koerale harjumatu või tavatõkke värv või reklaamid selle peal); tehakse edasisaatmist, et koer usuks ka sellel võõral platsil, et seal taga kuskil on midagi, mille nimel joosta; või et näidata koerale, et antud statal tagaotsas olev kuulitõukeringi piire ei ole padi, mille peale võistlusel tuleb joosta.

Ning üldjuhul tehakse ka platsi proovimisega tuttavaid rutiine ehk üritatakse koerale häälestuse mõttes tutvustada staadionit ning katsetada, kuidas sinna sisenemisel on võimalik erinevaid märke rakendada.

MMi ametlikud treeningud on alati päev või kaks varem ning seetõttu saab koer minna pärissooritusele puhanuna!

Tulen alguse juurde tagasi: meil toimub valdav osa võistlustest treeningväljakutel, kus rahvas ühest küljest nii ehk naa treenib päevad läbi, ning teisalt, kui ka ei treeni, siis saab piisavalt aegsasti mõned päevad varem käia proovimas, siis ei ole ju koera jaoks tegemist võõra platsi või võõraste tõketega. Seega pole põhjustki enne võistlussooritust seal koera väsitada.

Tihtipeale näeb aga see platsi proovimine välja nagu viimase hetke treening. Ehk siis minnakse, tehakse läbi elemente ning nähes, et miski ei suju nagu peab, tehakse selle peale kordusi.

Minu kogemus on, et sellised viimase hetke treeningud pigem rikuvad, kui aitavad mingeid vigasid parandada. Üldjuhul on avastatud viga juhuslik ning sellele peale tehtud kordused ei aita probleemi lahendada, küll aga väsitavad koera ning võimalik, et tekitavad ka konflikte seoses võistluspaigaga.

Ehk siis küsimus: mida võib võita sellise platsiproovimisega kohas, kus on eelnevalt korduvalt treenitud? Ei oska siin ühtegi plussi esile tuua.

Mida võib kaotada? Sa kaotad koera energiat, rikud häälestust ning võimalik, et ehitad ülesse probleemid ja konfliktid, mis hilisemas soorituses kalliks maksma lähevad.