Kairi muljeid IPO-FH EMV-st:
Peale ESLÜ FH meistrivõistlusi olin ma peaaegu kindel, et IPO-FH-le pole meil Pollaga mõtet minna, kuna seal oli selgelt näha, et koer on võistlemisest tüdinud. IPO-FH tähendanuks meile juba 9. suurvõistlust sel hooajal. Lasin esialgu koeral täielikult puhata ja proovisin siis jälle jälge teha, et näha, kuidas koerale tundub. Kõigil neil 3 väikeste lõksudega treeningjäljel, mis ma vahepeal tegin, näitas koer ennast eriti innukalt. Oli selgelt näha, et "lõksude" lahendamised olid Pollale justkui preemiaks. Ehk siis ta hakkas veelgi tähelepanelikumalt ja motiveeritumalt jälge ajama kui enne.
Koera positiivset meeleolu arvestades otsustasin seejärel siiski IPO-FH Eesti meistrivõistlustel osaleda. Aga juba 1. võistluspäeva hommikul sain aru, et koera jaoks on "jälle see võistlus". Kui olime 2. sirgel, olin kindel, et jälje lõppu me seekord ei jõuagi. Siiski päästis olukorra koera treeningutega saavutatud hea põhi ning vastupidavus stressiolukordades ja lõppu me ikkagi jõudsime. Siiski oli ilmselge mure järgmise päeva pärast, sest tulemuse saamiseks tuli ju kohe ära teha veel üks raske jälg. Võttes arvesse Aivo soovitusi teha lühikesi motivatsioonijälgi veel allesjäänud tundide jooksul, oli näha, kuidas koer suutis ennast koguda ja 2. päeval jälle vormis olla. Olen väga rahul, et õigeid treeningvõtteid kasutades õnenstus see raske olukord lahendada ja lõpetasime järjekordse võistluse edukalt.
Kairi.
Peale ESLÜ FH meistrivõistlusi olin ma peaaegu kindel, et IPO-FH-le pole meil Pollaga mõtet minna, kuna seal oli selgelt näha, et koer on võistlemisest tüdinud. IPO-FH tähendanuks meile juba 9. suurvõistlust sel hooajal. Lasin esialgu koeral täielikult puhata ja proovisin siis jälle jälge teha, et näha, kuidas koerale tundub. Kõigil neil 3 väikeste lõksudega treeningjäljel, mis ma vahepeal tegin, näitas koer ennast eriti innukalt. Oli selgelt näha, et "lõksude" lahendamised olid Pollale justkui preemiaks. Ehk siis ta hakkas veelgi tähelepanelikumalt ja motiveeritumalt jälge ajama kui enne.
Koera positiivset meeleolu arvestades otsustasin seejärel siiski IPO-FH Eesti meistrivõistlustel osaleda. Aga juba 1. võistluspäeva hommikul sain aru, et koera jaoks on "jälle see võistlus". Kui olime 2. sirgel, olin kindel, et jälje lõppu me seekord ei jõuagi. Siiski päästis olukorra koera treeningutega saavutatud hea põhi ning vastupidavus stressiolukordades ja lõppu me ikkagi jõudsime. Siiski oli ilmselge mure järgmise päeva pärast, sest tulemuse saamiseks tuli ju kohe ära teha veel üks raske jälg. Võttes arvesse Aivo soovitusi teha lühikesi motivatsioonijälgi veel allesjäänud tundide jooksul, oli näha, kuidas koer suutis ennast koguda ja 2. päeval jälle vormis olla. Olen väga rahul, et õigeid treeningvõtteid kasutades õnenstus see raske olukord lahendada ja lõpetasime järjekordse võistluse edukalt.
Kairi.
No comments:
Post a Comment