Võistlusteks häälestamise näide

Kuivõrd eelnevalt sai lahti räägitud pikemaaegsest häälestamisest võistluseks, siis tekkis mõte et lisaks siia konkreetse näite ka.

Võisteldes ise oma koeraga koostasin enne iga suuremat võistlust oma koerale sarnase treeningplaani, et häälestada koer võistluspäevaks. Samamoodi olen tegelikult lähenenud kõigile koertele, keda treenin.

Kaitsetreeningud on minu rida ja minu oma peas ning seda ma üldjuhul omanikule lahti ei kirjuta, mistõttu ka selles treeningplaanis on kaitsetreeningu tähistamiseks rist. Plaan on koostatud lähtuvalt konkreetsest koerast ning võttes arvesse koera hetkeseisu. Teisisõnu ei tööta see plaan suure tõenäosusega iga koeraga ja isegi mitte sama koeraga eri olukorras: alati sõltub palju ikka konkreetsest olukorrast ja taustast.

See näitena toodud treeningplaan on meie treeningklubi koera, Käbi valmistumisega IPO eksamiks.

Räägin lühidalt lahti, mis oli plaanis ühe või teise komponendi mõte.

Esimene nädal.

Plaanile eelneval nädalal oli koeral üsna tihe treeningkava ning see kurnas koera kõvasti füüsiliselt. Sellepärast ongi IPO eksamile eelneva kahe nädala treeningkava alguse osa mõnevõrra ”tühjem”. Kuna selle esimese nädala lõpus oli BH, siis see oli faktoriks, mis tingis eelneva nädala tiheda trennitsükli.

Trenne oli vaja, mõeldes eelseisva IPO peale, teha palju, aga kuna tuli ka BH sooritada, siis oli vaja sellele eelnevalt anda koerale veidi hingamisruumi taastumiseks ning “soovi kasvuks”. Tunnistan, see BH oli küll iseeensest, arvestades IPO-t, hästi pahal ajal ning kindlalt vajutas see oma pitseri ka IPO kuulekusele. Aga midagi polnud teha, kuna eelnevalt polnud BH eksameid, kuhu Merike saanuks minna: osad BH-eksamid olid töö ajal, teistel jälle sulgus uks teatega, et kohad täis jms.

Niisiis oligi, lähtuvalt eelnevast nädalast, esmaspäevaks jäljel puhtalt esemetreening. Ehk jälje põhirõhk ei olnud mitte jäljel endal, vaid esemetel. Sellevõrra oli jälg lihtsam ja ei kurnanud koera. See võimaldas teha jäljetrennile peale veel erksa kaitsetrenni ja samas tervikuna natuke koeral ka eelneva nädala väsimusest puhata. Lähtuvalt puhkuse vajadusest oli ka puhkusjärgsel päeval (vt plaani) ainult kaitsetrenn. Mõte üsna sama nii kui esmaspäevaselgi päeval.

Et laupäeval oli BH, siis neljapäeval ja reedel ei tohtinud koera mingil juhul füüsiliselt liiga ära väsitada. Vastasel korral oleks koer BH-l oma esimese ülesastumisega, kogenud kohe valet meeleolu ja see oleks koera mälupilti kindlasti mingi jälje jätnud. Samas arvestades aga IPO-ga, ei saanud nädalat päris niisama sahinal mööda ka lasta.

Kuna ühe üksiku jäljetrenni tegemine nädala keskel on igal juhul, millisest nurgast ka ei vaataks, suhteliselt kehv lahendus, siis otsustasin, et see jälg peab olema raske. Arvestasin, et koer oli eelnevalt puhanud eeldasin, et ta läheb jäljele suhteliselt “lõdva randmega” ning keskendumine jätab ilmselt mõnevõra soovida. Tehes nüüd pika, väga nõudliku jälje (milleks kasutasin eksitamist ja ülesandeid ning valisin raske pinna), oli võimalik koera suhtumisse sekkuda, teda korrale kutsuda ning sellega näidata, et ei maksaks tööd ikka lõdvalt võtta. Samas lõi pikk jälg eeldused, et kui koer alguses veidi jookseb ning siis tuleb “kaklemist”, et siis võimaldavad piisavalt pikk jälg ja raskemad ülesanded koeral rahuneda ning siiski vähemalt poole jälje pikkuses teha soovitud pildis tööd.

Järgneva päeva kuulekuse peamine mõte oli teha koerale erksamas meeleolus mõningaid IPO komponente, nõudes talt tehniliselt ilusat sooritust, kui säilitades samas värskust ja häälestades koera niimoodi järgmise päeva BHks.

Teine nädal.

Pärast BHd oli plaanis teha esimene pool nädalast rasket trenni. Ehk siis nõuda koeralt täit pingutust ja häälestada teda sellega IPOks, kus suhteliselt lühikese ajaga tuleb teha 3 väsitavat sooritust (kuna oli eksam ja osalisi vähe, siis oli soorituste vaheline puhkepaus eriti lühike).

Kui esimene pool nädalast pidi panema koera kõvasti füüsiliselt pingutama, siis nädala teises pooles pidi ta saama totaalse rahu. Eesmärk oli anda koerale võimalus füüsiliselt raskest nädala poolest täiesti välja puhata ja samas tekitada koeras nälg töö ja suhtlemise järele.

Jäljeskeem oli selline, et kui esimene trenn pidi olema nagu ülesõitev teerull, mis jällegi suhteliselt värske koera kohe paika paneb (natuke analoogne eelmisele nädalale), siis lisaks pidi ta nõudma väsinud olekus lisakeskendumist ning tugevat mõttetööd. Järgmise jälje mõte oli anda koerale eelneva päeva “rõhumisele“ peale võimalus lihtsaks tööks ja enesekindluse kasvuks. Samas pidi koer ikkagi tegelema mõttetööga, eesmärgiks polnud lasta koeral see lihtne jälg läbi joosta.

Trenni mõte oli võtta eelmise päevaga veidi “kasvanud” koer, kellle jõuvarusid hakkavad mitmendat päeva järjest toimuvad tihedad treeningud mõnevõrra juba kustutama ning teha talle keskmise raskusastme jälge. Minu “keskmine” tähendab ehk paljudele üsna rasket jälge, kuid arvestades antud koera taset oli vaja, et see jälg oleks nõudlik, aga mitte äestav.

Kuulekuses oli üsna vastik nädal. Ühest küljest tuli koer kiiresti taastada BHlt saadud eksamikogemusest, teisalt tuli teda ka treenida, sest juba teine nädal jutti titu-litutamine oleks hakanud muidu kuulekust lagundama. Samas aga ei saanud ka midagi väga tõsist teha, sest kombineerituna raske taustaga ja väsimusega tuli koera ikkagi kuulekuse jaoks IPOs värksena hoida.

Selles mõttes oli nädal vastik, et kolme komponenti ühendada kõigest kolme treeningusse on pea võimatu. Saigi tehtud natuke tehnikat, natuke taastust ning natuke värskust, kuid nii kui näitas ka järgnenud IPO kuulekus, mis oli oluliselt kehvem eelnenud BH kuulekusest, polnud see ”natuke kõike” kaugeltki piisav. Kordan, kahjuks oli tegemist sundseisuga ning seetõttu pidi üritama maksimumi võtta.

Eksamile eelnenud päeva treeningute peamine mõte oli saada koer jäljel natuke paremini keskenduma, nõudes temalt ülesannete lahendamist, aga samas mitte kurnata teda jäljega ja mitte rõhuda liialt enesekindlusele. Kuulekuse viimane trenn oli ehitatud ülesse puhtalt koera energia vabastamisele ja platsi suhtes hääletsamisele.

Näitena toodud kahe nädala treeningplaani mõte oligi koera nö. häälestamine eksamipäevaks vajalikule tasemele. Ehk oma olemuselt selleks, et koer oskaks, peab teda treenima piisavalt hulgal. Kui treeningutega on saavutatud soovitud tase, siis oluline on eksamipäevaks see tase välja mängida. See oligi antud plaani mõte. Viimase kahe nädalaga ei ole eriti midagi koerale võimalik juurde treenida, küll aga on võimalik voolida nähtavaks eelneva treeningtsükli paremad tulemused.

Kui tagantjärele mõelda, siis enam-vähem see plaan ka õnnestus. Väikese ülevaate eksamil toimunu kohta kirjutasin blogis varem ja seda saab lugeda http://sportkoer.blogspot.com/2011/09/ipo-eksam-180911.html.

Videod eksamisooritustest on näha klubi lehel http://sportkoer.ee/IPO2011.php