Noore koera stressitrenn jäljel

Panen siia ülesse veel ühe päris õpetliku jäljetreeningu. Video ise asub aadressil

Eelnevalt olen rääkinud, et nn stressitrennide tegemiseks oleks vaja koerale sellist ettevalmistust, et ta suudaks ja oskaks lahendada probleeme. See uus video ongi näide, kuidas on võimalik hakata koera „üles ehitama“ nendeks tulevikukatsumusteks.

Antud jälg sai koerale natuke raskem, kui esialgselt oli planeeritud - sinna sattus palju ristuvaid jälgi (vanemaid), mis ilmselgelt noort, ja ilma toiduta jäljel suhteliselt väikse kogemusega koera häirisid ning lisaks ka surnud kajakas, mis oli kätte võtnud ja jäljele täiesti iseseisvalt ära surnud.

Jäljel oli päris mitu nurka ning suurem osa jäljest oli toiduta. Ehk siis jagus algajale koerale mõttetööd küll ja veel. Jälje vanus oli 45 minutit ning tuul oli üsna tugev.

Koer jäi nende ristuvate jälgede peal üsna korralikult hätta ning kajaka juures tuli lausa omanikult abi otsima. Omanik lahendas abipalve selliselt, et andis koerale korduskäsu “jälg” . Samuti viimases nurgas fikseeris koerale valel suunale tehtud nurga keelava sõnaga EI. Kuna koer oli selleks ajaks suhteliselt
kontrolliv ja natuke stressis, siis see EI oli täiesti noore koera jaoks täiesti piisav, et toimida negatiivse mõjutusena (mingit rihmatõmmet polnuks vajagi). Rohkem omanik üheski punktis ei sekkunud.

Mis mulle antud soorituse juures tõeliselt meeldib on see, et sattudes hätta koer siiski üsna järjekindlalt otsib ning teeb tööd. Samas kannatab koerajuht oodata ega kiirusta koera aitama (ka rihmast korrigeerimine on antud situatsioonis aitamine). Kogu selle aja töötab koer lõdvas rihmas ilma toeta ning see muudab ta veel ebakindlamaks (nagu vette visatud kutsikas), sest ta peab ise kõik ära lahendama ja „läbi närima“ ning tuge pole tunda.

Videolt on väga hästi näha, kuidas koer tehes sihipärast tööd ja leides uuesti jälje muutub jälje pärast murelikuks ning samas püsides hästi jäljel, liigub heas tempos ja kontrollib täpselt.

Eriti ilmekalt on see näha teises nurgas. Ehk siis väljub koer, lähtuvalt eelnevast "jamast" ning suhteliselt kesiselt lahendatud esimesest nurgast hästi teraselt ning töötab väga täpselt ja tänu sellele teeb väga eeskujuliku - õiges tempos ja meeleolus - teise nurga.

Kolmandas nurgas siiski natuke omaniku rihm segab koera. Vastasel juhul oleks ta lähtuvalt meeleolust teinud ka väga hea kolmanda nurga. Hästi on näha seegi, et kui pikal esimesel sirgel lahendab koer korduvalt ettetulevaid probleeme, siis jõudes õigele rajale, on ta alguses täpne ja korralik, kuid hakkab siis natuke kiirustama, mis maksab kohe esimeses nurgas ka kätte ning loob eeldused teise nurga jaoks.

Kuna seda risti–rästi jäljeosa oli mitmes kohas, siis saades veel samasuguse ülesande, saab koer taaskord kinnituse, et sihipärane töö viib edasi. Lahendanud samad probleemid uuesti ajab ta üsna veenvalt, samas säilitades hea tempo ja õige suhtumise ning jõuab toiduga osani. Ehk siis saabub preemia just õigel ajal, siis, kui koer on ajanud jälge soovitud tempos ja meeleolus.

See on täpselt selline jälg, mida soovitan teha noortele koertele nende kohandamiseks stressiga ja ülesannete lahendamise õpetamiseks.

NB! Seda ei tohi teha tihti ja järjestikustel trennidel. Samuti on mõistlik mõnikord sellises situatsioonis koera natuke rihmaga toetada või muul moel aidata. Sellised trennid on väga arendavad ning nende põhjal jõuab juba ka sedalaadi trennideni nagu teevad Apollon ja Käbi.

Vaadates seda videot, kuidas koer “seikleb” mööda jälge, võidakse arvata, et nii need koerad õpivadki ringi surfama ja jäljel vingerdama. Mina leian, et kõike peab olema õiges vahekorras – kui sa ei lase koeral iseseisvalt töötada ja probleeme lahendada, siis ta ei õpigi seda kunagi tegema. Samas on pidev koera töösse sekkumine ja eksimuste eest karistamine puhtalt koera juhtimine - mis saab aga siis, kui koerajuht enam juhtida ei saa? Nagu näiteks kõrgemates astmetes? Mis juhtun kui koer siis eksib ja satub “eikellegi maale” - siis tuleb “kole stressikoll”, mis hävitab edaspidise töö