Viimasel ajal KK eksamitel ja võistlustel kohtunikutööd tehes tekkis mõte panna kirja mõned tähelepanekud ja nõuanded, mis ehk võiksid aidata edaspidi mõnel koerajuhil soorituse käigus rohkem punkte saada või miks mitte ka treeningutel ühele või teisele asjale rohkem tähelepanu pöörata. Kohtunikuna on võimalik küll hinnata ainult seda, mida konkreetses soorituses näha on ehk loomulikult jääb alati koerajuhi otsustada, kuidas ta mingi olukorra lahendab - mõnest hetkel punkte vähendavast lahendusest (näiteks lisakäsk) võib vahel kasu olla nö koolituslikult (koer teeb sama elemendi paremini järgmises harjutuses või järgmisel eksamil/võistlusel). Loomulikult läheb iga koerajuht eksamile või võistlusele näitama oma parimat sooritust ja mõned vead võivad tulla väga ootamatult ja tekitada koerajuhis segadust, et kuidas edasi käituda. Järgnevalt proovingi mõned sellised soovitused kirja panna, mis ehk võiksid sellisel hetkel meenuda ja natuke aidata.
Üldist. Kui koerajuht soovib mõne harjutuse kohta midagi küsida, siis on seda võimalik teha enne soorituste algust või ka oma soorituse käigus, kuid siis kahe harjutuse vahelisel ajal. Kui hakata harjutuse ajal kohtunikuga suhtlema, siis on see enamasti koerale üksjagu häiriv (koerajuhi tähelepanu on mujal) ja koer võib teha käsil olevas harjutuses vigasid, mida muidu ei oleks juhtunud.
Füüsilist mõjutamist (näiteks kaelarihmast kinni hoidmine või käega asendisse suunamine) peaks eksami/võistluse käigus kasutama tõesti kõige viimase õlekõrrena, kui miski muu (nt lisakäsklused, kehaabi) keerulises olukorras enam ei aita. Tegemist on suure veaga, mis väljendub kindlasti ebameeldivalt punktisummas ja kui selline tegevus hoolimata kohtuniku esmakordsest märkusest kordub, siis on kohtunikul õigus kogu sooritus selleks korraks lõpetada (diskvalifitseerimine).
Kõrvalkäik. Kõrvalkäigu puhul võiks meeles pidada, et see harjutus lõppeb kõigis astmetes samas kohas, kust see peale hakkas. KK-2 ja KK-3 puhul näiteks juhtub vahel, et koerajuht käitub juba pärast inimrühmast lahkumist selliselt, nagu oleks harjutus lõppenud ja korrektne lõppasend ununeb võtmata.
Istuma, lamama ja seisma jäämine. Liikumiselt istuma jäämine kipub olema selline harjutus, kus koerad kõige sagedamini valesse asendisse püsima jäävad. Siinkohal meenutaks põhimõtet, et kõigi harjutuste alguses ja lõpus peaks koera olema algasendis ehk siis - kui koer istumise asemel lamama läheb või seisma jääb, siis tuleks koera juurde tulles anda talle käsk kõrvale istuma tulekuks, nii tuleb punkte harjutusest kokkuvõttes rohkem.
Kui koer pärast käskluse saamist kaasa liigub ja koerajuht seda märkab, tuleks proovida olukorda päästa sellega, et anda lisakäsk asendi võtmiseks võimalikult kiiresti. Pikemalt kaasa liikumine muudab selle elemendi vastasel juhul nulliks.
Eseme toomine. Eseme toomine on koolituslikult üsna keeruline harjutus ja selle sooritamisel tuleb seetõttu ette erinevaid vigasid üsna sageli. Kõige suurem viga on loomulikult see, kui koer eset üldse ära ei too (= koerajuht ei saa visatud eset kätte oma kohalt ära liikumata), nii et nagu eespoolgi öeldud, kõike siin kirja pandut tuleb vaadata selles valguses, et milline tegevus toob kaasa suurema punktisäästu.
Esiteks olukord, kus koer läheb esemele järgi enne käsu saamist, sageli juba eseme viskamise ajal. Tegemist on suure veaga, harjutuse hinne maksimaalselt "rahuldav". Selles situatsioonis tuleks jälgida, et kui on soov koerale ka toomiskäsk anda, siis tuleks seda teha kohe, kui koer esemele järgi läheb. Kui toomiskäsk anda hiljem, st enne kui koer haarama hakkab või juba esemega tagasiteel on, siis käsitletakse seda lisakäsuna (kuigi tegemist võib olla kogu harjutuse ainukese käsklusega) ehk punkte võib taaskord tahtmatult kaotsi minna.
Järgmiseks olukord, kus koer toob eseme ära, kuid ei soorita harjutuse lõpuosa korrektselt - näiteks pillab eseme koerajuhi ette või ees istumise asemel seisab, ese suus. Sellises olukorras tulekski meenutada, et kõige tähtsam on, et ese on toodud ja võtta see kas maast üles või koeralt käsklusega ära. Näiteks seisvas asendis eseme loovutamine ei ole iseenesest väga palju punkte maksev. Kui kirjeldatud olukordades säilitada rahu ja teha harjutus lõpuni (st võtta ese ja anda koerale käsklus kõrvaletulekuks), siis on võimalik veel üksjagu punkte alles jätta. Sellises situatsioonis (eriti kui see on koerajuhi jaoks oootamatu), võib sageli näha, et koerajuht lööb käega, et nagunii on harjutus valesti ja näiteks ei võta maast eset üles või ei võta koera enam kõrvale vms, mis tegelikult mõjub punktidele märgatavalt.
Olukord, kus koerajuht liigub oma kohalt ära enne, kui on koeralt toodud eseme kätte saanud. Kõige sagedasemini näeb selline olukord välja nii, et koerajuht tahab julgustada koera lähemale tulema ja liigub tagasi. Tegemist on suure veaga, mis muudab harjutuse hinde "mitterahuldavaks". Jällegi, ei saa öelda, et see tegevus on alati koerajuhi poolt keerulises situatsioonis vale - kui koer sellise abiga eseme ära toob ja muidu ei oleks toonud, siis on võimalik ähvardava nulli asemel siiski punkte saada. Samas vahel jääb mulje, et koer ei oleks nii suurt abi vajanud. Kui küsimus on näiteks selles, et koer oleks jäänud esemega veidi kaugele või valesse asendisse, siis need on vähemal määral punkte maksvad vead. Samuti võiks sellises olukorras kaaluda lisakäskluse andmist, mis jätab ka rohkem punkte alles, võrreldes koerajuhi kohalt liikumisega.
No comments:
Post a Comment