Jäljehundi kommentaarid

Nagu lubasin, siis ka peale üritust mõni sõna toimunu kohta.

Peab tõdema, et see oli üks mõnus päikseline päev. Lahe oli see, et lisaks taevas siravale kettale oli ka põlluääres üsnagi arvestatav hulk rahvast ning ilmselgelt nad konkureerisid taevas sirava päiksega:))

Mulle väga meeldis valitsev meeleolu.

Võttes arvesse, et tegemist oli algajate koerte esimese ülesastumisega, siis oli tõeliselt tore, et inimesed põllu ääres innustasid ja kaasa elasid. Nii mitmedki ütlesidki pärast, et oli mõnus ja hästi toetav õhkkond. Aitäh kõigile selle eest!

Samuti suur tänu abilistele: Kairile, kes pani jäljed; Merikesele, kes filmis ning Katriinile, kes pildistas. Samuti Marile, kes aitas kohapeal asju korraldada ning teeb pildid ja videod varsti ka teistele nähtavaks.

Võrreldes eelmise aastaga oli osalisi vähem. Mõlemad kutsikaklassid jäid tühjaks. Mõõtu võeti vaid

Jäljehunt

Kuivõrd homme toimub järjekordne Jäljehundi võistlus, siis mõni rida mõtetest seoses selle üritusega.

Idee teha selline võistlus tekkis mul möödunud suvel ja sellel oli mitu põhjust:

1. Ennekõike soov populariseerida koera treenimist ning koerte ettevalmistust just jäljevõistluste suunal.

Kui mõelda tee peale, mis on vaja käia IPO või FH-ni, siis see on inimese jaoks ikka jube pikk tee. Sa treenid ja treenid ning kuskil seal tunneli lõpus paistab mingi verstapost, kus sa saad oma koera taset kontrollida ja saad tagasisidet treeningute õigsuse osas.

Üldjuhul ei kujuta paljud vahepealses osas täpselt ette, milliselt nende koer esimesel võistlusel käitub ja kuidas enda närvid vastu peavad. Selline olukord võib aga lõpus, seal tunneli otsas, kaasa tuua üsnagi ebameeldivaid üllatusi, mis võivad päädida ka läbikukkumisega. Ning siis oled nõutu ja mõtled, et mida sa siiski valesti tegid.

Minu mõte oligi anda inimestele juba treeningfaasis võimluse kontrollida oma närve, oskusi ning saada kogemust ja katsetada koera. Ehk siis, kui anda sel pikal teel inimestele „pingid, kus puhata“, siis jaksavad nad käia märksa pikemat teed.

2. Motiveerida inimesi liikuma oma koeraga treeningutel edasi natuke kiiremas tempos. Ehk arendama koera vastavalt tema võimalustele. Okei, saan aru, et paljud ei oska seda ning kardavad ehk, et kui nii kiirelt edasi liikuda, siis võib koera ära rikkuda.

Samas kui inimene näeb, et teised, tema koeraga ühevanused koerad saavad hakkama, siis peaks see andma enesekindlust juurde.

Sündinud jäljekoeraks

Eile kuulsin ma taaskord ütlust ühe väga hästi jäljel töötava koera kohta, et „eks ta on andekas ning sündinud jäljekoeraks“. Kuivõrd ütlejaks oli koolitusvallas kaasa rääkiv inimene, siis tunnistan, et olin üsna šokeeritud.

Tean, et meil ringleb igasuguseid legende ja et Eesti koerasport meenutab mõnikord keskaegset maadeavastamist. Siis ka uskus enamik inimesi, et maakera on lapik ja seal kuskil kaugel võib üle ääre kukkuda. Alles siis, kui mingid tüübid hakkasid ümber maakera sõitma, selgus, et „Ooo, maakera ongi hoopis ümarik!“.

Meie koeraspordis (vähemalt, mis puudutab IPOt) on seis natuke sarnane. Valdav osa rahvast (kui mitte

Kuidas eksamil/võistlusel keerulistes olukordades punkte säästa

Viimasel ajal KK eksamitel ja võistlustel kohtunikutööd tehes tekkis mõte panna kirja mõned tähelepanekud ja nõuanded, mis ehk võiksid aidata edaspidi mõnel koerajuhil soorituse käigus rohkem punkte saada või miks mitte ka treeningutel ühele või teisele asjale rohkem tähelepanu pöörata. Kohtunikuna on võimalik küll hinnata ainult seda, mida konkreetses soorituses näha on ehk loomulikult jääb alati koerajuhi otsustada, kuidas ta mingi olukorra lahendab - mõnest hetkel punkte vähendavast lahendusest (näiteks lisakäsk) võib vahel kasu olla nö koolituslikult (koer teeb sama elemendi paremini järgmises harjutuses või järgmisel eksamil/võistlusel). Loomulikult läheb iga koerajuht eksamile või võistlusele näitama oma parimat sooritust ja mõned vead võivad tulla väga ootamatult ja tekitada koerajuhis segadust, et kuidas edasi käituda. Järgnevalt proovingi mõned sellised soovitused kirja panna, mis ehk võiksid sellisel hetkel meenuda ja natuke aidata.

Üldist. Kui koerajuht soovib mõne harjutuse kohta midagi küsida, siis on seda võimalik teha enne soorituste algust või ka oma soorituse käigus, kuid siis kahe harjutuse vahelisel ajal. Kui hakata harjutuse ajal kohtunikuga suhtlema, siis on see enamasti koerale üksjagu häiriv (koerajuhi tähelepanu on mujal) ja koer võib teha käsil olevas harjutuses vigasid, mida muidu ei oleks juhtunud.

Kutsika tempo jäljel

No ei saa ikka kuidagi sellest jäljerööpast välja. Eks ilus pikk sügis vist mängib oma osa:). Eile sain telefonikõne, kus helistaja soovis teada, et kumba ma pean olulisemaks kutsika juures (tegemist tööliini sakslasega) kas tempot või seda et koer võtab iga jälje. Et ta on tegelenud palju, et saada kutsika tempo õigeks ja koer ajab ideaalses tempos, aga jätab pidevalt ühte jäljerida vahele. Mõtlesin, et kirjutaks siia ka mõne rea.

Minu jäljekoolitusmetoodikas on kutsikale, jäljeajamisele ja kõigele muule, mis jäljel toimub üksjagu

Toit jäljel vol.2

Reisilt tagasi. Kirjutan antud teemal veel natuke juurde. See teema on küll üsna lõpmatu ning ma arvan, et sellest tuleb ka kunagi hiljem veel juttu.

Mõni rida kogustest. On ju täiesti ilmne, et kui on koer, kes tahab süüa, siis suurem kogus toitu jäljel alati motiveerib koera rohkem. Planeerides jälge tuleks aga mõeldagi just selle peale, et kas koer üldse praeguses treeningfaasis vajab sellist lisamotivatsiooni või piisab olemasolevast ning jälje ajamisest saadavast lisamotivatsioonist. Samuti on üsna oluline see, kuidas see suurem kogus jäljele paigutada. Tegelikult saab ju

Toit jäljel

Ikkagi kirjutasin veel kiiruga enne sõitu ühe postituse. Eile meenutati mulle, et ühes oma varasemas jutus olevat ma lubanud, et räägin eraldi toidust jäljel, kuid et ma pole siiani seda teinud. Eks peab siis võla hüvitama.

Mina kasutan toitu jäljel eesmärgipäraselt. Jälje koolitamine ei tohi olla koerale lihtsalt põllul söömise üritus. Toit jäljel täidab ju väga konkreetset eesmärki, isegi mitut. Toit on:

1. motivaator

2. positiivne kinnistaja

3. tempo korrigeerija

4. tehnilise töö õpetaja (näiteks sügavas rohus toit jäljepõhjas)

5. jäljel puhkamiseks ja pausi saamiseks

6. vea esilekutsumiseks

Toitu peakski kasutama nii, et iga toidupala täidaks mingit eesmärki. Kui lihtsalt puistata toitu jäljele, siis võib

Kutsika ettevalmistusest

Sõites tagasi Leedu seminarilt, oli autos mul 8 tundi aega kuulata muusikat ning mõelda. Osaliselt tingituna Leedus nähtust, osaliselt Eestis toimuvast, läks mõte ikka ja jälle sellele, et tegelikult on ikka tõeliselt kurb, kuidas sageli koeri treenitakse ja oma koera tuleviku võimalused juba kutsikaeas ära lõigatakse.

WUSV ist ja jäljest

Selle aasta WUSVi (saksa lambakoerte MM) jälg oli nii mõnegi Eesti koerasportlasele, minu arvates, "äratav". Statistika on päris šokeeriv: 108st osalejast kukkus jälje läbi 52 koera!!!

Tunnistan ausalt, et mind ennast panevad sellised asjad alati mõtlema ja analüüsima. Samas ei saa ma kohe kuidagi aru neist, kes selle peale ütlevad, et see polnudki normaalne, see põld ei olnudki aetav, nii ei tohiks teha jne. See kõlabki iseenesest ju hästi ja õigustab läbikukkumisi.

Aga...

Mõelge natuke laiemalt – selsamal võistlusel sai jälje eest võrratu hinde 21 koera! Päris muljetavaldav number, kui jäljepõld „ei olnud aetav“?! Kusjuures, kaksikvõidu saanud soomlased (kes elavad lausa meiega samas kliimavööndis, kus enamuse aastast valitseb kehv suusailm ning lisaks on mitu kuud talve) said 98 ja 99 punkti jäljel. Kas siis ikkagi ei olnud põld aetav või äkki on küsimus hoopis koerte ettevalmistuses.

Kuna olen isegi võistelnud neljal MMl (ja olnud vaatamas kohapeal lisaks veel kuute), julgen küll öelda, et

Jäljeseminar Leedus/ tracking seminar in Lithuania

Kuna ma tean, et nii Leedu kui ka Läti (kus ma suvel käisin seminari tegemas) koerasportlased loevad seda blogi ning vaatavad siinseid videoid treeningutest ning sellega haakuvaid skeeme ning üritavad eesti keelt tõlkida mingisse neile arusaadavasse vormi, siis otsustasin, et kirjutan oma käigust Leetu seekord inglise keeles, et olla visakas seminari koraldajate suhtes. Nii ehk naa nad tahavad teada, mis ma arvasin üritusest ja tulevad seda lugema. Ehk siis sedapuhku ei kasuta Google Translatorit mitte nemad, vaid Eesti inimesed (kes aru ei saa ) :)).

Tõsi ma kirjutan eestikeelse kokkuvõtte ka lähipäevil sportkoera kodulehele ürituste alla (ning panen siia lingi).

Rohkem pilte üritusest on näha siin.

As in Lithuania was discussion, that they have to use Google Translation to understand tracking video analysis in this blog, I thought that I will write about seminar in Lithuania in english. As anyhow they would like also to read, what I say about it, then it is easier to them and this time Estonian will use Google translator who does not understand tha language :)).

Noore koera stressitrenn jäljel vol. 2

Eilne jäljetrenn oli jätkuks üleeilsele jäljevideole. (selle kokkuvõte ja kommentaarid siin) Neile lugejatele, kel jäljest juba väga siiber on, luban, et lähiajal kirjutan taas muudest teemadest rohkem ja jäljest pisteliselt muule vahele.

Kuna aga jäljehooaeg jookseb hooga lõpu suunas ja saab nii ehk naa mõne nädalaga läbi, siis on see vabandab välja ka natuke suurema kontsentreerumise jäljele.

Tänane video ja trenn täiendavad eilset ning seletab mõnevõrra lahti ka minu koolitusloogika ja metoodika, kuna ära on toodud kaks järjestikust videot ja treeningut.

Video asub lingil

Kui eelmine jälg oli selline, kus koer oli üsna suure osa “üksi” ning pidi otsima lahendusi ja pingsalt vaeva

Noore koera stressitrenn jäljel

Panen siia ülesse veel ühe päris õpetliku jäljetreeningu. Video ise asub aadressil

Eelnevalt olen rääkinud, et nn stressitrennide tegemiseks oleks vaja koerale sellist ettevalmistust, et ta suudaks ja oskaks lahendada probleeme. See uus video ongi näide, kuidas on võimalik hakata koera „üles ehitama“ nendeks tulevikukatsumusteks.

Antud jälg sai koerale natuke raskem, kui esialgselt oli planeeritud - sinna sattus palju ristuvaid jälgi (vanemaid), mis ilmselgelt noort, ja ilma toiduta jäljel suhteliselt väikse kogemusega koera häirisid ning lisaks ka surnud kajakas, mis oli kätte võtnud ja jäljele täiesti iseseisvalt ära surnud.

Jäljel oli päris mitu nurka ning suurem osa jäljest oli toiduta. Ehk siis jagus algajale koerale mõttetööd küll ja veel. Jälje vanus oli 45 minutit ning tuul oli üsna tugev.

Koer jäi nende ristuvate jälgede peal üsna korralikult hätta ning kajaka juures tuli lausa omanikult abi otsima. Omanik lahendas abipalve selliselt, et andis koerale korduskäsu “jälg” . Samuti viimases nurgas fikseeris koerale valel suunale tehtud nurga keelava sõnaga EI. Kuna koer oli selleks ajaks suhteliselt

Mitmekülgne jäljetrenn - Käbi 08.10.11.

Eile sai Käbiga tehtud üks päris põnev trenn.

Võttes aluseks jäljevideo ning joonistatud skeemi püüan lahti seletada oma eelnevaid jäljekirjutisi teemal ülesannete lahendamine ja stress

.

Videos olin sunnitud välja lõikama kaks lühikest juppi, et mahtuda YouTube ette antud 15 minuti sisse. Nii et ärge pahandage, et kohe algusest on puudu kümmekond sammu mullajälge ja siis esimese söögipausi juures veedetud minut. Need kohad hakkavad videol ka silma.

Sissejuhatuseks antud jälje kava iseloomustus: koer (Estrellest Hurmuri Käbi) on aasta ja 10 kuud vana . Minu juures jäljel käib stabiilselt alates tänavusest lume sulamisest. Selleks, et jõuda sellise trennini nagu on videol, oleme vähehaaval latti tõstnud ja vinti peale keeranud. Sel suvel tehtu ongi sillutanud teed selliseks treeninguks.

Jälg. Omanik tegi ise jälje, tavalise kõnnakuga (nagu me kogu aeg teeme) ning toitu oli pandud kolme punkti (hiljem räägin läbi toidu mõtte). Jälje vanus oli ajamise hetkel natuke alla 2,5 tunni. Kui jälg oli seisnud maas ca 1,5 tundi, siis võtsin oma koera ning läksin Käbi jälje peale jalutama.

Kokku kõndisin risti üle jälje 4 korda, seisin pikemalt ühes kohas jälje kõrval. Minu koer jooksis risti-rästi

Võistlusteks häälestamise näide

Kuivõrd eelnevalt sai lahti räägitud pikemaaegsest häälestamisest võistluseks, siis tekkis mõte et lisaks siia konkreetse näite ka.

Võisteldes ise oma koeraga koostasin enne iga suuremat võistlust oma koerale sarnase treeningplaani, et häälestada koer võistluspäevaks. Samamoodi olen tegelikult lähenenud kõigile koertele, keda treenin.

Kaitsetreeningud on minu rida ja minu oma peas ning seda ma üldjuhul omanikule lahti ei kirjuta, mistõttu ka selles treeningplaanis on kaitsetreeningu tähistamiseks rist. Plaan on koostatud lähtuvalt konkreetsest koerast ning võttes arvesse koera hetkeseisu. Teisisõnu ei tööta see plaan suure tõenäosusega iga koeraga ja isegi mitte sama koeraga eri olukorras: alati sõltub palju ikka konkreetsest olukorrast ja taustast.

See näitena toodud treeningplaan on meie treeningklubi koera, Käbi valmistumisega IPO eksamiks.

Räägin lühidalt lahti, mis oli plaanis ühe või teise komponendi mõte.

Esimene nädal.

Plaanile eelneval nädalal oli koeral üsna tihe treeningkava ning see kurnas koera kõvasti füüsiliselt. Sellepärast ongi IPO eksamile eelneva kahe nädala treeningkava alguse osa mõnevõrra ”tühjem”. Kuna selle esimese nädala lõpus oli BH, siis see oli faktoriks, mis tingis eelneva nädala tiheda trennitsükli.

Trenne oli vaja, mõeldes eelseisva IPO peale, teha palju, aga kuna tuli ka BH sooritada, siis oli vaja sellele eelnevalt anda koerale veidi hingamisruumi taastumiseks ning “soovi kasvuks”. Tunnistan, see BH oli küll iseeensest, arvestades IPO-t, hästi pahal ajal ning kindlalt vajutas see oma pitseri ka IPO kuulekusele. Aga midagi polnud teha, kuna eelnevalt polnud BH eksameid, kuhu Merike saanuks minna: osad BH-eksamid olid töö ajal, teistel jälle sulgus uks teatega, et kohad täis jms.

Niisiis oligi, lähtuvalt eelnevast nädalast, esmaspäevaks jäljel puhtalt esemetreening. Ehk jälje põhirõhk ei olnud mitte jäljel endal, vaid esemetel. Sellevõrra oli jälg lihtsam ja ei kurnanud koera. See võimaldas teha jäljetrennile peale veel erksa kaitsetrenni ja samas tervikuna natuke koeral ka eelneva nädala väsimusest puhata. Lähtuvalt puhkuse vajadusest oli ka puhkusjärgsel päeval (vt plaani) ainult kaitsetrenn. Mõte üsna sama nii kui esmaspäevaselgi päeval.

Et laupäeval oli BH, siis neljapäeval ja reedel ei tohtinud koera mingil juhul füüsiliselt liiga ära väsitada. Vastasel korral oleks koer BH-l oma esimese ülesastumisega, kogenud kohe valet meeleolu ja see oleks koera mälupilti kindlasti mingi jälje jätnud. Samas arvestades aga IPO-ga, ei saanud nädalat päris niisama sahinal mööda ka lasta.

Kuna ühe üksiku jäljetrenni tegemine nädala keskel on igal juhul, millisest nurgast ka ei vaataks, suhteliselt kehv lahendus, siis otsustasin, et see jälg peab olema raske. Arvestasin, et koer oli eelnevalt puhanud eeldasin, et ta läheb jäljele suhteliselt “lõdva randmega” ning keskendumine jätab ilmselt mõnevõra soovida. Tehes nüüd pika, väga nõudliku jälje (milleks kasutasin eksitamist ja ülesandeid ning valisin raske pinna), oli võimalik koera suhtumisse sekkuda, teda korrale kutsuda ning sellega näidata, et ei maksaks tööd ikka lõdvalt võtta. Samas lõi pikk jälg eeldused, et kui koer alguses veidi jookseb ning siis tuleb “kaklemist”, et siis võimaldavad piisavalt pikk jälg ja raskemad ülesanded koeral rahuneda ning siiski vähemalt poole jälje pikkuses teha soovitud pildis tööd.

Järgneva päeva kuulekuse peamine mõte oli teha koerale erksamas meeleolus mõningaid IPO komponente, nõudes talt tehniliselt ilusat sooritust, kui säilitades samas värskust ja häälestades koera niimoodi järgmise päeva BHks.

Teine nädal.

Pärast BHd oli plaanis teha esimene pool nädalast rasket trenni. Ehk siis nõuda koeralt täit pingutust ja häälestada teda sellega IPOks, kus suhteliselt lühikese ajaga tuleb teha 3 väsitavat sooritust (kuna oli eksam ja osalisi vähe, siis oli soorituste vaheline puhkepaus eriti lühike).

Kui esimene pool nädalast pidi panema koera kõvasti füüsiliselt pingutama, siis nädala teises pooles pidi ta saama totaalse rahu. Eesmärk oli anda koerale võimalus füüsiliselt raskest nädala poolest täiesti välja puhata ja samas tekitada koeras nälg töö ja suhtlemise järele.

Jäljeskeem oli selline, et kui esimene trenn pidi olema nagu ülesõitev teerull, mis jällegi suhteliselt värske koera kohe paika paneb (natuke analoogne eelmisele nädalale), siis lisaks pidi ta nõudma väsinud olekus lisakeskendumist ning tugevat mõttetööd. Järgmise jälje mõte oli anda koerale eelneva päeva “rõhumisele“ peale võimalus lihtsaks tööks ja enesekindluse kasvuks. Samas pidi koer ikkagi tegelema mõttetööga, eesmärgiks polnud lasta koeral see lihtne jälg läbi joosta.

Trenni mõte oli võtta eelmise päevaga veidi “kasvanud” koer, kellle jõuvarusid hakkavad mitmendat päeva järjest toimuvad tihedad treeningud mõnevõrra juba kustutama ning teha talle keskmise raskusastme jälge. Minu “keskmine” tähendab ehk paljudele üsna rasket jälge, kuid arvestades antud koera taset oli vaja, et see jälg oleks nõudlik, aga mitte äestav.

Kuulekuses oli üsna vastik nädal. Ühest küljest tuli koer kiiresti taastada BHlt saadud eksamikogemusest, teisalt tuli teda ka treenida, sest juba teine nädal jutti titu-litutamine oleks hakanud muidu kuulekust lagundama. Samas aga ei saanud ka midagi väga tõsist teha, sest kombineerituna raske taustaga ja väsimusega tuli koera ikkagi kuulekuse jaoks IPOs värksena hoida.

Selles mõttes oli nädal vastik, et kolme komponenti ühendada kõigest kolme treeningusse on pea võimatu. Saigi tehtud natuke tehnikat, natuke taastust ning natuke värskust, kuid nii kui näitas ka järgnenud IPO kuulekus, mis oli oluliselt kehvem eelnenud BH kuulekusest, polnud see ”natuke kõike” kaugeltki piisav. Kordan, kahjuks oli tegemist sundseisuga ning seetõttu pidi üritama maksimumi võtta.

Eksamile eelnenud päeva treeningute peamine mõte oli saada koer jäljel natuke paremini keskenduma, nõudes temalt ülesannete lahendamist, aga samas mitte kurnata teda jäljega ja mitte rõhuda liialt enesekindlusele. Kuulekuse viimane trenn oli ehitatud ülesse puhtalt koera energia vabastamisele ja platsi suhtes hääletsamisele.

Näitena toodud kahe nädala treeningplaani mõte oligi koera nö. häälestamine eksamipäevaks vajalikule tasemele. Ehk oma olemuselt selleks, et koer oskaks, peab teda treenima piisavalt hulgal. Kui treeningutega on saavutatud soovitud tase, siis oluline on eksamipäevaks see tase välja mängida. See oligi antud plaani mõte. Viimase kahe nädalaga ei ole eriti midagi koerale võimalik juurde treenida, küll aga on võimalik voolida nähtavaks eelneva treeningtsükli paremad tulemused.

Kui tagantjärele mõelda, siis enam-vähem see plaan ka õnnestus. Väikese ülevaate eksamil toimunu kohta kirjutasin blogis varem ja seda saab lugeda http://sportkoer.blogspot.com/2011/09/ipo-eksam-180911.html.

Videod eksamisooritustest on näha klubi lehel http://sportkoer.ee/IPO2011.php

Koera meeleolu ehk kas minna või mitte minna IPO-FH-le ...

Kairi muljeid IPO-FH EMV-st:

Peale ESLÜ FH meistrivõistlusi olin ma peaaegu kindel, et IPO-FH-le pole meil Pollaga mõtet minna, kuna seal oli selgelt näha, et koer on võistlemisest tüdinud. IPO-FH tähendanuks meile juba 9. suurvõistlust sel hooajal. Lasin esialgu koeral täielikult puhata ja proovisin siis jälle jälge teha, et näha, kuidas koerale tundub. Kõigil neil 3 väikeste lõksudega treeningjäljel, mis ma vahepeal tegin, näitas koer ennast eriti innukalt. Oli selgelt näha, et "lõksude" lahendamised olid Pollale justkui preemiaks. Ehk siis ta hakkas veelgi tähelepanelikumalt ja motiveeritumalt jälge ajama kui enne.

Koera positiivset meeleolu arvestades otsustasin seejärel siiski IPO-FH Eesti meistrivõistlustel osaleda. Aga juba 1. võistluspäeva hommikul sain aru, et koera jaoks on "jälle see võistlus". Kui olime 2. sirgel, olin kindel, et jälje lõppu me seekord ei jõuagi. Siiski päästis olukorra koera treeningutega saavutatud hea põhi ning vastupidavus stressiolukordades ja lõppu me ikkagi jõudsime. Siiski oli ilmselge mure järgmise päeva pärast, sest tulemuse saamiseks tuli ju kohe ära teha veel üks raske jälg. Võttes arvesse Aivo soovitusi teha lühikesi motivatsioonijälgi veel allesjäänud tundide jooksul, oli näha, kuidas koer suutis ennast koguda ja 2. päeval jälle vormis olla. Olen väga rahul, et õigeid treeningvõtteid kasutades õnenstus see raske olukord lahendada ja lõpetasime järjekordse võistluse edukalt.

Kairi. 

Võistluseks/eksamiks häälestamine

Kuivõrd olen siin eelnevalt rääkinud häälestamisest nii jälje kui ka kuulekuse juures, siis kindlasti tasub mainimist, et sama toimib ka mistahes muu ala puhul. Ehk selleks, et saada head tulemust, tuleb koer häälestada võistlustele.

Häälestamist võib vaadelda kahes tasandis:

1. pikemaajaline häälestamine ja

2. võistlus/eksamipäeva häälestamine

Tegelikult on olemas ka kolmas tasand, nt kuulekuse harjutustes (ka kaitses) - järgmiseks harjutuseks häälestamine.

Eks ma lähiajal räägin pikemalt ka võistluste/eksamipäeva häälestamisest ning harjutusesisesest häälestamisest, aga kõigepealt kirjutan veidi lähemalt sellest pikemast häälestamisest.

Pikem häälestamine tähendab, et juba enne võistlust mõeldakse lahti ja tehakse plaan: mis päeval, mis treeningut ning mis mahus teha, et koer oleks võistluspäeval parimas vormis.

Tegemist on põhimõtteliselt treeningplaaniga. Kes planeerib seda peas, kes paberil. Isiklikult soovitan paberil planeerida, sest siis on asi paremini silme ees. Ja planeerimise mõte ei ole mitte lihtsalt koera treenimine vaid koera meeleolu ja mõtteviisi timmimine soovitud tasandile. Loomulikult peab selleks teadma, mis tasand see on, kuhu tahetakse jõuda :)

Seletan häälestuse vajadust. Tehke nt kodus katse: käige oma koeraga 2 korda päevas pikalt jalutamas, suhelge koeraga ohtralt ning hoidke teda kodus olles süles ja silitage. Tehke seda 4-5 päeva järjest.

Alternatiivina tehke nii, et panete koera kuhugi puuri või teise tuppa kinni ning käite ainult miinimum-pissiringil. Ärge rohkem koeraga üldse suhelge.

Ning siis, pärast esimest varianti, minge kuulekuse platsile ning tehke seal nt üks pikem kõrvalkäik ja sinna peale üks juurdekutsumise harjutus ning ka apport. Siis tehke sama teise variandi ehk suhtlemiseta 4 päeva järgselt.

Kindlasti näete, vahe on väga, väga suur! NB! Kusjuures võistluste mõttes ei pruugi emba-kumba lahendus olla parim.

Palju sõltub koerast ning tema hetketasemest. Kui nüüd mõelda, siis koera treeningutase ja oskus harjutusi teha on ju täpselt sama. Ehk kummagi nädala jooksul koera ju ei treenitud. Ehk siis tuleb soorituste taseme vahe puhtalt hääletusest, mitte treenimisest.

Päris paljud inimesed on läbi hammustanud, et kui anda koerale enne võistlust pikemalt puhkust, siis teeb koer võistlustel paremini, innukamalt ja kiiremini. Tihti mõeldakse, et eks sellepärast, et koer on puhanud. Tegelikult ei vaja koer aga füüsiliseks puhkamiseks just väga palju aega.

Jällegi, tehke ise katse. Viige oma koer 10km pikkusele matkale ja jõudes koju, täiesti väsinud koeraga, andke talle 1 tund puhkust. Kui ta nüüd juhtuks kassi nägema ja tahaks sellele järgi söösta, siis teeks koer seda sama kiirelt kui puhanultki. Ehk sisuliselt - sellest tunnist puhkuseks piisaski!

Häälestamine ongi see, et tehakse võistluste lähenedes selliseid treeningpäevi (puhkepäevi), et koer võistluspäeval oleks parimas energias, parimas tahtmises ning teeks parimaid sooritusi.

Kusjuures, tuletan meelde - iga koera jaoks on skeem erinev. See sõltub väga palju konkreetsest indiviidist, aga ka ajast ja muudest asjaoludest ning pole isegi alati ühele koerale alati sama.

Toon sellise näite. Minu koera jäljeks häälestamine tähendas, et pidin alati enne võistlust, eelneval päeval tegema ühe jäljetreeningu, et koer oleks võistluspäeval rahulikum ja keskenduks paremini. Kord oli see eelmise päeva treening lihtne ja lühike jälg, teinekord olid seal ka esemed ning vahest oli, tõsiselt üle võlli, raske jälg. Kõik sõltub sellest, et milline on võistluspäeva põld ning milline on hetkel koera jäljeettevalmistus. See dikteeribki need viimased treeningud.

Näiteks mõnikord, kui järgneval päeval oli oodata rasket põldu, tegin eelneval päeval koerale väga raske jälje, et saada koer paremini kontsentreeruma ja häälestuma „tõsiselt“ järgmise päeva jäljest. Raskel võistlusjäljel sai koer aga kiiresti aru, et jälg on oluliselt lihtsam kui eelmise päeva oma, ning koer sai sellest tubli annuse enesekindlust, kuid mäletades eelmise päeva raskusi ei julgenud ka kiirustada, kartes vigu teha.

Teinekord, minnes raskele põllule, oli eelnevalt koera kohandatud raskete tingimustega ning koera enesekindlus nõudis tõstmist ja siis tegin just eelmisel päeval lihtsama jälje, et koer "kasvaks" ning suudaks julgemalt ja enesekindlamalt alustada. Samas, eelnevad treeningud ei lubanud tal end ka lõdvaks lasta.

Üldjuhul sain koerast sellise häälestuse nagu tahtsin, kuigi peab tõdema, et kuna mu koer oli iseloomult mõnevõrra ebakindel ning sellest lähtuvalt lasi ümbritseval rohkem ennast segada, siis tuli ette ka ridamisi üllatusi. Samas need üllatused andsid jälle juurde lisakogemust ning võimaldasid katsetada.

Muide, sel aastal, kui meil Saksamaa MM-l hea tulemus tuli, tekkis meil seal kohapeal, häälestades koera terve nädala, ikka vahepeal täielik kriis. Tingimused olid nii rasked, et koer lihtsalt ei suutnud. Aga õigesti manipuleerides tuli lõpuks kogu MMi viies jäljetulemus.

On ju ilmne, et selle nädalaga ei olnud võimalik koera kuhugi treenida. See oli puhtalt häälestamine.

Kuulekuses on ju teema täpselt sama. Vaja oli saada koer võistluspäevaks kiireks, energiliseks ning täpseks, aga samaks "alluvaks", et ta teaks, et peab olema tähelepanelik ning kontsentreeritud. Olenevalt koera hetke-treeningtasemest tingis see teinekord vajaduse võistluseelsel nädalal üsnagi vastikuteks treeninguteks, mis kõrvalt just kenad vaadata ei olnud. Teinekord oli aga vaja anda just rohkem puhkust.

Nii kui kõigist neist eelnevatest, võiks ka antud teemast kirjutada lõpmatult. Panen siia lähiajal üles ka näidisgraafiku-treeningplaani, kust võib samuti igaüks leida mõningaid mõtteid.

Samas, kui kellelgi tekib küsimusi, siis olete vägagi teretulnud küsimaJ

Sportkoera klubi saigi tehtud selle eesmärgiga, et kui inimestel on abi vaja ning nad tahavad nõu saada ja küsida, et siis oleks koht kuhu tulla. www.sportkoer.ee

Jälje hindamisest.

Paneks siia mõningad aja jooksul kogunenud mõtted.

Olen käinud vaatamas palju erinevaid eksameid ja võistlusi, näinud ka lisaks veel mitmeid videosid ja usun, et paljudele pealtvaatajatele jääb nt jälje hindamise juures nii mõndagi arusaamatuks.

Kõik küll kuulavad huviga, kui kohtunik kommenteerib, et esimene sirge oli hindele väga hea ja koer peaks töötama madalama ninaga jne, kuid mõned väga olulised seigad, mida tihti ei mainita, jäävad kuuljale sageli kahe silma vahele.

Võtame nt jälje, kus koer ei taha jäljele väga minna ja koerajuht annab mitu käsklust ning siis näitab jälje

Platsi proovimisest ja häälestamisest

Et blogi väga jäljekeskseks kätte ei läheks, siis sedapuhku natuke teistsugune mõtisklus.
Käinud laupäeval jälgimas toimunud IPO eksamit jäin taaskord mõtlema teemale, mida ma olen juba mitmeid, mitmeid kordi eelnevalt vaaginud.
Kui meil Eestis toimuvad eksamid ja võistlused, siis alati küsitakse, ning korraldaja annab ka võimaluse nö platsi proovimiseks. Ning üldjuhul algab siis platsil meeletu sagin, kus rahvas koertega erinevaid elemente läbi teeb.

Miks aga on vaja korduvalt proovida ammusest ajast tuttavat treeningplatsi (99% meie eksamitest ja võistlustest toimub ju treeningplatsidel), kus lisaks tõketele tunneb enamik koeri ka igat puud ja põõsast ning tõenäoliselt ka rohuliblet?

Räägiks mõne sõna võistlusteks häälestamisest.

Eesti koerasport

Täna on siis see päev, mil sai ümber 10 aastat, kus ma ajasin "Eesti asja". Inimesed, kes minuga treenivad ning minult nõu ja abi on otsinud saavad rõõmustada, sest selle "Eesti asja ajamise" arvelt vabaneb päris palju aega. Ehk nüüd kus enam ei pea suhtlema EKL-ga, lepitama vaidlejaid, kinnitama eksameid ja võistluskalendreid, koolitama kohtunikke, koolitajaid ja varrukamehi, korraldama eksameid kohtunikele, koolitajatele ja varrukameestele, veenma klubisid korraldama Eesti meistrivõistlusi, vastama korraldajate küsumustele, mis puudutab reeglistikku, valmistama ette eeskirju ja määrusi, valmistama ette koosolekuid ning korraldama neid, käima EKL juhatuses Eesti koolituse probleeme kaitsmas, EKL Nõukogus aru andmas jne. Tegelikult ikka vabaneb jube palju aega:))

Eks mul on hea selle vabanenud aja arvelt aidata inimesi, kes abi tulevad otsima ja tegeleda oma grupi ning klubiga. Ja eks ma jagan omi mõtteid ja nõuandeid siin ka selle aja arvelt rohkem.