Jäljehundi kommentaarid

Nagu lubasin, siis ka peale üritust mõni sõna toimunu kohta.

Peab tõdema, et see oli üks mõnus päikseline päev. Lahe oli see, et lisaks taevas siravale kettale oli ka põlluääres üsnagi arvestatav hulk rahvast ning ilmselgelt nad konkureerisid taevas sirava päiksega:))

Mulle väga meeldis valitsev meeleolu.

Võttes arvesse, et tegemist oli algajate koerte esimese ülesastumisega, siis oli tõeliselt tore, et inimesed põllu ääres innustasid ja kaasa elasid. Nii mitmedki ütlesidki pärast, et oli mõnus ja hästi toetav õhkkond. Aitäh kõigile selle eest!

Samuti suur tänu abilistele: Kairile, kes pani jäljed; Merikesele, kes filmis ning Katriinile, kes pildistas. Samuti Marile, kes aitas kohapeal asju korraldada ning teeb pildid ja videod varsti ka teistele nähtavaks.

Võrreldes eelmise aastaga oli osalisi vähem. Mõlemad kutsikaklassid jäid tühjaks. Mõõtu võeti vaid

Jäljehunt

Kuivõrd homme toimub järjekordne Jäljehundi võistlus, siis mõni rida mõtetest seoses selle üritusega.

Idee teha selline võistlus tekkis mul möödunud suvel ja sellel oli mitu põhjust:

1. Ennekõike soov populariseerida koera treenimist ning koerte ettevalmistust just jäljevõistluste suunal.

Kui mõelda tee peale, mis on vaja käia IPO või FH-ni, siis see on inimese jaoks ikka jube pikk tee. Sa treenid ja treenid ning kuskil seal tunneli lõpus paistab mingi verstapost, kus sa saad oma koera taset kontrollida ja saad tagasisidet treeningute õigsuse osas.

Üldjuhul ei kujuta paljud vahepealses osas täpselt ette, milliselt nende koer esimesel võistlusel käitub ja kuidas enda närvid vastu peavad. Selline olukord võib aga lõpus, seal tunneli otsas, kaasa tuua üsnagi ebameeldivaid üllatusi, mis võivad päädida ka läbikukkumisega. Ning siis oled nõutu ja mõtled, et mida sa siiski valesti tegid.

Minu mõte oligi anda inimestele juba treeningfaasis võimluse kontrollida oma närve, oskusi ning saada kogemust ja katsetada koera. Ehk siis, kui anda sel pikal teel inimestele „pingid, kus puhata“, siis jaksavad nad käia märksa pikemat teed.

2. Motiveerida inimesi liikuma oma koeraga treeningutel edasi natuke kiiremas tempos. Ehk arendama koera vastavalt tema võimalustele. Okei, saan aru, et paljud ei oska seda ning kardavad ehk, et kui nii kiirelt edasi liikuda, siis võib koera ära rikkuda.

Samas kui inimene näeb, et teised, tema koeraga ühevanused koerad saavad hakkama, siis peaks see andma enesekindlust juurde.

Sündinud jäljekoeraks

Eile kuulsin ma taaskord ütlust ühe väga hästi jäljel töötava koera kohta, et „eks ta on andekas ning sündinud jäljekoeraks“. Kuivõrd ütlejaks oli koolitusvallas kaasa rääkiv inimene, siis tunnistan, et olin üsna šokeeritud.

Tean, et meil ringleb igasuguseid legende ja et Eesti koerasport meenutab mõnikord keskaegset maadeavastamist. Siis ka uskus enamik inimesi, et maakera on lapik ja seal kuskil kaugel võib üle ääre kukkuda. Alles siis, kui mingid tüübid hakkasid ümber maakera sõitma, selgus, et „Ooo, maakera ongi hoopis ümarik!“.

Meie koeraspordis (vähemalt, mis puudutab IPOt) on seis natuke sarnane. Valdav osa rahvast (kui mitte

Kuidas eksamil/võistlusel keerulistes olukordades punkte säästa

Viimasel ajal KK eksamitel ja võistlustel kohtunikutööd tehes tekkis mõte panna kirja mõned tähelepanekud ja nõuanded, mis ehk võiksid aidata edaspidi mõnel koerajuhil soorituse käigus rohkem punkte saada või miks mitte ka treeningutel ühele või teisele asjale rohkem tähelepanu pöörata. Kohtunikuna on võimalik küll hinnata ainult seda, mida konkreetses soorituses näha on ehk loomulikult jääb alati koerajuhi otsustada, kuidas ta mingi olukorra lahendab - mõnest hetkel punkte vähendavast lahendusest (näiteks lisakäsk) võib vahel kasu olla nö koolituslikult (koer teeb sama elemendi paremini järgmises harjutuses või järgmisel eksamil/võistlusel). Loomulikult läheb iga koerajuht eksamile või võistlusele näitama oma parimat sooritust ja mõned vead võivad tulla väga ootamatult ja tekitada koerajuhis segadust, et kuidas edasi käituda. Järgnevalt proovingi mõned sellised soovitused kirja panna, mis ehk võiksid sellisel hetkel meenuda ja natuke aidata.

Üldist. Kui koerajuht soovib mõne harjutuse kohta midagi küsida, siis on seda võimalik teha enne soorituste algust või ka oma soorituse käigus, kuid siis kahe harjutuse vahelisel ajal. Kui hakata harjutuse ajal kohtunikuga suhtlema, siis on see enamasti koerale üksjagu häiriv (koerajuhi tähelepanu on mujal) ja koer võib teha käsil olevas harjutuses vigasid, mida muidu ei oleks juhtunud.

Kutsika tempo jäljel

No ei saa ikka kuidagi sellest jäljerööpast välja. Eks ilus pikk sügis vist mängib oma osa:). Eile sain telefonikõne, kus helistaja soovis teada, et kumba ma pean olulisemaks kutsika juures (tegemist tööliini sakslasega) kas tempot või seda et koer võtab iga jälje. Et ta on tegelenud palju, et saada kutsika tempo õigeks ja koer ajab ideaalses tempos, aga jätab pidevalt ühte jäljerida vahele. Mõtlesin, et kirjutaks siia ka mõne rea.

Minu jäljekoolitusmetoodikas on kutsikale, jäljeajamisele ja kõigele muule, mis jäljel toimub üksjagu

Toit jäljel vol.2

Reisilt tagasi. Kirjutan antud teemal veel natuke juurde. See teema on küll üsna lõpmatu ning ma arvan, et sellest tuleb ka kunagi hiljem veel juttu.

Mõni rida kogustest. On ju täiesti ilmne, et kui on koer, kes tahab süüa, siis suurem kogus toitu jäljel alati motiveerib koera rohkem. Planeerides jälge tuleks aga mõeldagi just selle peale, et kas koer üldse praeguses treeningfaasis vajab sellist lisamotivatsiooni või piisab olemasolevast ning jälje ajamisest saadavast lisamotivatsioonist. Samuti on üsna oluline see, kuidas see suurem kogus jäljele paigutada. Tegelikult saab ju

Toit jäljel

Ikkagi kirjutasin veel kiiruga enne sõitu ühe postituse. Eile meenutati mulle, et ühes oma varasemas jutus olevat ma lubanud, et räägin eraldi toidust jäljel, kuid et ma pole siiani seda teinud. Eks peab siis võla hüvitama.

Mina kasutan toitu jäljel eesmärgipäraselt. Jälje koolitamine ei tohi olla koerale lihtsalt põllul söömise üritus. Toit jäljel täidab ju väga konkreetset eesmärki, isegi mitut. Toit on:

1. motivaator

2. positiivne kinnistaja

3. tempo korrigeerija

4. tehnilise töö õpetaja (näiteks sügavas rohus toit jäljepõhjas)

5. jäljel puhkamiseks ja pausi saamiseks

6. vea esilekutsumiseks

Toitu peakski kasutama nii, et iga toidupala täidaks mingit eesmärki. Kui lihtsalt puistata toitu jäljele, siis võib