Wednesday, February 15, 2012

Veel käsust "lahti"

Tegelikult tagantjärele mõeldes jäid mõningad olulised asjad seoses "lahti" käsuga rääkimata. Nimelt räägiks vigadest, mis mul koolitajana on silma jäänud. "Lahti" on selline huvitav käsk, et oma olemuselt on see ju väga lihtne ning ei sõltu väga isegi situatsioonist ega meeleolust, alati on seda võimalik must - valgelt teha õigesti. Sellegipoolest tehakse siin palju vigu. Kõrvaltvaadates jääb mulje, et ju seal on inimese psüholoogia ja käitumisega mingi konflikt, et koerajuhid korduvalt ja korduvalt sama reha otsa astuvad. Kusjuures on võimalik harjutus ette näidata ja koerajuile ära seletada ning kõik on nii arusaadav ja ikkagi tehakse sama viga. Mis siis need korduma kippuvad vead on?

Kui rääkida lahti käsu algsest õpetamisest kas siis noore koera või kutsikaga, siis tavaliselt tehakse seda kas mängu käigus või situatsioonis, kus nuts või rätik on koeral iseseisvalt hambus. Mängu peamisi alustalasid on tirimine. Ehk koer tirib ja omanik tirib vastu. Mängu käigus õpetatakse koera aina rohkem võitlema ja vastupanu osutama ning koolitatakse, et mida rohkem ta võitleb, seda suurema tõenäosusega ta ka võidab. Ehk algselt antakse võit juba väikse tirimise peale, hiljem nõutakse juba korralikumat vastuhakku.
Kui nüüd tirimise lõpetuseks anda käsk "lahti", siis on äärmiselt oluline lõpetada sikutamine. Kui anda käsk sikutamise pealt, siis kehaga näitab inimene, et sikuta ja võitle, aga häälega ütleb "lahti" . Koer ei mõista, kumba ta peab tegema ning huvitav on see, et enamus koeri lahendab tekkinud konflikti just aktiivsema sikutamise poolele. See on ju ka loogiline, sest inimene on õpetanud ju ka, et kui sikutad, siis võidad. Koer üritabki läbi sikutamise olukorrast välja pääseda. Parim moodus koeraga, kes veel käsku ei tea nö. lõpetada sikutamine on fikseerida käsi koos nutsuga. Lihtsaim moodus on teha seda kahe käega mängides ja näiteks nutsu vastu jalga fikseerides. Sellisel juhul on omanikul jõudu rohkem ja koer ei suuda uut sikutamismängu alustada. Andes koerale käsu, peaks koer seda koheselt ka täitma. Väga oluline edaspidise jaoks on käsu täitmise kiirus. Kui anda käsk ja oodata - oodata kuni ta sealt lahti venib, siis see tähendab, et koer ei suuda käsku täita kõrges energias vaid lastes liigse energia välja ja jõudes madalamasse alasse on suuteline alles käsku täitma. Andes käsu ja nähes, et koer ei reageeri tuleks teda koheselt negatiivselt mõjutada ja kui koer selle peale laseb , siis momentaalselt kohe kiita ja premeerida selle nutsuga.

Siit tulebki esimene viga, mida tehakse ehk lastakse koeral lahti venida. Inimesel on nagu kuidagi kahju sekkuda ja samas ta rahustab ennast mõttega, et ta ju tegelikult laeb lahti. Nagu ma eelppol mainisin, tähendab see seda, et koer ei suuda tegelikult lahti lasta kõrgemas energias. See aga on lõks, mida inimene endale ehitab. Alguses nii kenad lahti venimised lakkavad koheselt, kui treeningud edenevad ning koera hakkab töötama kõrgemas energias. Siis imestatakse, et kuidas mu nii hästi lahti lasknud koer nüüd ei mäleta üldse enam kogu käsku.

Teine suurem viga, mida tehakse on see, et sikutatakse koeraga edasi. Nagu ma eelpool mainisin, siis sellisel juhul tekib koerale konflikt. Kusjuures lisaks tavapärasele sikutamisele on väga levinud viga see, et sikutamise järgselt andes lahti käsku tõstetakse mingipärast käed veidi ülespoole ja koera esimesed jalad kerkivad õhku. Kui koer jääb lahti asendis tagumiste jalgade najale ehk sisuliselt ripub, siis see on tema jaoks ju ka sikutusmäng ning omanik tegelikult toodab koerale konflikti. Seetõttu on väga oluline jälgida, et käsu andmisel on koeral kõik neli jalga maas. Ideaalis võiks ssee toimuda ka suhteliselt automaatselt ilma eelneva ettevalmistuseta ning märkideta koerale. Ehk kui omanik hakkab andma käsku ja enne seda haarab tugevamalt ja pingutab käsi kuidagi rohkem jne. siis sellega annab omanik koerale märku, et nüüd ma hakkan sulle tugevamalt vastu ja sellega ta provotseerib just lahtilaskmise hetke sisse rohkem pinget ja võistlust ja sellega ise tekitab endale probleeme.

Siit tulebki edasi järgmine viga, mida tehakse. See on väga levinud varrukas , aga ka kuulekuse poolel. Omanik soovides anda käsku lahti võtab kaelarihmast parema haarde ning tõmbab rihma mõnevõrra pingesse. Inimesed teevad seda automaatselt. See võib olla seotud loogikaga, et võtan rihmast parema haarde, siis koer ei saa pärast käsu saamist maast nutsu, palli või varrukat uuesti nii lihtsalt haarata. Tegelikkuses aga tehakse selle sammuga jällegi karuteene. Kui omanik enne lahti käsku tõmbab rihma kasvõi natukenegi pingesse, siis koera jaoks tähendab see võitlust. Koera mõistes teda nagu tõmmatakse saagist eemale (kuigi see on tema suus). Samuti pingul rihmaga kantakse koerale edasi ka oma pinge. Koeral saagiinstinkt sellise sammuga tõuseb ning tegelikult on neil kõigil näost hästi näha, kuidas nad ka närvilisemaks muutuvad. Ja kui nüüd järgneb käsklus, siis koera jaoks on harjutus ehitatud juba nii raskeks, et tema oskuste juures ei suuda ta enam reageerida. Ütleme nii, et treenitud koeraga võib selliselt raskust sihilikult tõsta ja üritada saada käsku nö. igas olukorras pidama saada, aga alguses on see mõtetu stress, mida koerale tekitatakse. Teine probleem on see, et sellise märgiga kaotab lahti käsk ka poole oma mõjust, sest protsess saab alguse mitte keelelisest sõnast vaid kehalisest märgist. Keelelise osa roll sellisel juhul jääb tugevalt selle kehalise osa taha varju.

Kui inimesel on pingesse tõmbamine nii keha sees, et ta ei suuda teisiti, siis pigem peaks üritama vastupidi teha ehk enne käsu andmist rihma sihilikult täiesti lõdvaks lasta. Nii tekib küll tunne, et "koer läheb käest ära" ja kontrolli võimalused nagu on napid, aga selliselt on see käsk koerale palju puhtam ning omanik saab sekkuda juba konkreetsete vigade pärast ehk kui koer ei lase lahti või näiteks tahab uuesti haarata. Koerale tuleb algusest peale selgeks teha, et ta ei tohi ise haarata uuesti. Kusjuures kui nüüd karistada lahti laskmise mittetegemise eest või uuesti haaramise eest, sisi on see koera mõistes hästi aus, sest see on must - valge ja koer saab aru, et tegi vea.

Nagu ma ka eelmisel korral mainisin, peaks tegema mõned videod, mis seda kõike illustreeriks. Eks ma siis üritan seda kuidagi teha.

No comments:

Post a Comment