Eesti koeraspordist vol.2

Vabandan juba ette, et erinevate koolituslike tekstide vahele kirjutan siia selise "poliitilise" kirjutise, aga kuna see haakub väga tugevalt minu isikuga ning minu tegemistega, siis pean selle välja ütlema ja kirjutama.

Kuivõrd ma olen siin blogis varasemalt kirjutanud võimalusest, et ma lähen EKL-KKK juhtimise juurde tagasi , kui uued valimised toimuvad, siis tahaksin selle väljaöeldu ära korrigeerida. Nii nagu ma Hollandist FCI koolituselt naastes kirjutasin, oli seal mitmeid koeraspordi maailmas nimekaid tegelasi, kes soovitasid mul kindlasti tagasi minna,. Nad väitsid, et see minu arvamus, et tagasiehitamine on lihtsam, kui algne ehitamine ei vasta tõele. Päris mitmed neist väitsid, et nad olid omas riigis kogenud sama situatsiooni, nagu meil praegu valitseb, kuid seda muidugi aastakümneid tagasi ning et tagasiehitamine oli osutunud kordades raskemaks, kui ehitamine. Kui ma blogis nii kirjutasin, siis päris paljud inimesed lugesid sellest välja, et ma olengi tagasi tulemas.

Täna ütlen täiesti veendunult ja läbimõeldult, et mina ei tule Eesti koeraspordi juhtimise juurde mingilgi kujul tagasi. Tegelikult on situatsioon arenenud Eestis vahepeal niipalju edasi, et tänase

seisuga ma kirjutasin avalduse, millega ma ei soovi enam olla EKL-KKK liige isegi mitte. Ma pean tunnistama, et ma ei oleks isegi mitte unes ette kujutanud, et Eestis võib olla nii palju väiklaseid inimesi. Imestama paneb just see, et mitmed kes peaksid olema tegelikult juhid ja eeskujud, tegutsevad tihti suuresti oma ego ja isiklike eesmärkide nimel ning ei mõtle üldse laiemalt. See, kui palju mind on isiklikult ja avalikult solvatud ja mõnitatud viimaste kuude jooksul ületab igasugused mõistlikud piirid. Minu jaoks on ikka täiesti arusaamatu, kui inimesed, kes on meil klubide ja ühingute juhatustes tulevad ja kirjutavad avalikult , et

sa oled üks ahv

sa peaksid minema ravile ja kasutama meditsiinilist abi

sa oled ebaaus ja valelik inimene

sa oled kogu Eesti koerakoolituse ja koeraspordi hukka viinud ja ära rikkunud

sa oled ebaaus ja oskamatu kohtunik ning ei oska hinnata

sa pole kunagi osanud koeri koolitada ja lugeda

sa oled valetaja , juhm ja rumal

jne jne

Mulle on jäänud kogu sellest ütlemisest mulje, et Eestis on väga palju inimesi, kelledele minu tegevus EKL-KKK d juhtides ühel või teisel moel ei meeldinud, aga nad ei julgenud midagi öelda. Nüüd, kus ma enam ei juhi, siis on võimalik mind pikali joosta ning porri tampida. Ja nagu öeldud, seda teevad inimesed, kes on enamuses klubide ja ühingute juhatustes.

Täielik tipp minu jaoks oli aga EKL juhatuse eelmise nädala otsus. EKL uus juhatus on tegelikult juba korduvalt välja näidanud, et EKL-KKK pole nende jaoks keegi. Kui teine EKL – i allüksus Kohtunike Kogu näol ei pea enam oma dokumentidega isegi Volinike Kogus käima vaid on saanud täieliku pretsetenditu puutumatuse EKL sees, siis EKL –KKK-st minnakse lihtsalt üle ja läbi. Minu jaoks ikka täiesti uskumatu samm oli see, et olles olnud Eesti esindaja FCI Töökoerte grupis alates aastast 2005 võttis EKL juhatus mind sealt lihtsalt päevapealt ära ning seda lma arutamata, ilma EKL-KKK lt arvamust küsimata, isegi mitte juhatuse päevakorda teemat mitte pannes. Kui arvestada, et mind oli sinna viimati nö. kolmeks aastaks kinnitatud just alles 2011 aasta septembris ning peale seda polnud toimunud ühtegi koosolekut ning 2012 aastaks oli EKL eelarves isegi raha minu koosolekule minekuks, siis jätab selline otsus mulje vaid ühest – tegemist oli isikliku karistusaktsiooniga. Leiti, et Aivo Oblikas on oma erinevate sammudega nii palju seganud ja häirinud, et nüüd me karistame teda ja ei lase “reisima”. Otsuse muudab halenaljakaks asjaolu, et see “reisimine” pole miski lõbu ja sellise karistamisega tegelikukult karistati Eesti koerakoolitusrahvast ja võeti üsna valusalt ära Eesti esindatus maailmas. Tegelikult selle sammuga näidati taaskord, et EKL juhatusel on EKL-KKK st täiesti suva ning neid üldse ei huvita, mis EKL-KKK asjadest arvab, pandi korralik põnts Eesti koerakoolitusele mitte ainult Eesti oludes vaid tegelikult ka FCI koolitusringkondade silmis.

Lähtuvalt kogu sellest laimust, ärategemisest ja solvamisest lähtuvalt ma leian, et ma ei soovi enam olla EKL-KKK liige, ega osaleda EKL-KKK töös. Ma hea meelega vahelduseks jälgiks hoopis kõrvalt, kuidas organiseeritakse tegemisi ja koostatakse eeskirju. Mul ei ole mingit tahtmist võtta osa eeskirjade loomise diskussioonist, kus igale mu kommentaarile järgneb solvang või mõnitus.

Ma kinnitan jätkuvalt oma valmisolekut esindada Eesti koerasporti FCI-s kuivõrd ma pean järjepidevust selles osas väga oluliseks. Samuti kinnitan, et nii nagu sai lubatud peale detsembris Hollandis käimist , et ma teen FCI IPO kohtunike koolituse põhjal täiesti tasuta EKL-i le kohtunike koolituse, kui nad on sellest huvitatud ja mind lugema kutsuvad.

Käesoleva sammuga ma võtan siit blogist maha ka oma varasemad kirjutised KK eksmite temaatika ja JOKK skeem ESLÜ karikate jagamisel. Kui keegi ütleb, et näe niimoodi läksid kustutama, siis vastan juba ette, et ma olen aru saanud, et minu arvamus asjade kohta ei maksa nii ehk naa midagi ja sellises seisus pole mul mõtet mingeid intriige tekitada ning selliseid kirjutisi üleval hoida.

Edaspidi ma tegelen oma klubiga, annan nõu huvilistele koerte koolituse vallas ning veedan rohkem aega pere keskel. Kui keegi vajab abi, siis aitan nii palju, kui oskan. EKL-KKK le aga edu edaspidiseks.

Lisan siia alla EKL-KKK le saadetud avalduse teksti:

EKL-KKK eestseisusele

avaldus

Olen üks EKL-KKK ellukutsujatest, loojatest ja asutajaliikmetest.

Tänaseks on EKL-KKK arenenud Eestis selliseks organisatsiooniks, et sellel ei ole enam kuskilt otsast seda nägu ja iseloomu, mida ma ühel keskorganisatsioonil ja arendajal kujutaks olevat.

Ma olen siiani aru saanud selliselt, et

olles olnud läbi aegade erinevatel juhtivatel positsioonidel EKL-s,

olles käinud ise osalemas korduvalt ja osalenud ka kaptenina MM-del,

olles olnud kaugelt üle 10 aasta võistluste ja eksamite organiseerija ja korraldaja,

olles FCI kohtunik viinud läbi ka kohtunike koolitust ja osalenud ise FCI poolt läbiviidavatel koolitustel

olles ligi 20 aastat koolitanud koeri, kelledest paljud on saavutanud erinevatel võistlustel silmapaistvaid tulemusi

kõik see ülal loetletu muudaks kuidagi minu teadmised ja kogemused Eesti koerakoolitusmaastikul vajalikuks ja kasulikuks.

Eriti viimasel ajal olen aga kahjuks tunnetanud, et mitmed inimesed, kes peaksid olema teistele eeskujuks ning juhtides omi organisatsioone teatud määral ikkagi kujundama Eesti koerakoolituse nägu ei hooli kõigest sellest kogemusest ning teadmistest. Võttes osa diskussioonidest ja üritades välja tuua oma vaatenurka saan ma vastu ainult isiklikke solvanguid ja halvasti ütlemisi. Ma ei leia, et ma tahan seda pidevat mõnitamist ja solvamist tunda ja kuulda. Kuna EKL-KKK tööst on jäänud mulje, et ma ei saa nii ehk naa eeskirjade loomisel või igapäeva tööd puudutavates arutledes kaasa lüüa ilma, et see tooks kaasa inimeste isiklike solvumiste väljaelamisis minu suunal mõnitamise ja solvamisega, siis järelikult ma ei soovi enam kaasa lüüa.

Käesolevaga mina , Aivo Oblikas teatan, et ei soovi enam EKL-KKK liige olla, EKL-KKK töös osaleda ning sellega seoses palun mind EKL-KKK nimekirjast ning EKL-KKK meilgrupist välja arvata.

Edaspidi soovin, et mind ei tülitataks enam ka EKL-KKK tulevikku ja olevikku puudutavate teemadega, eeskirjadega haakuvate või miski muuga. Olen möödunud poole aastaga andnud endast maksimumi, et Vilve Roosioksale kõik edasi anda, mis oluline on. Seega ei tunneta ka mingit võlga kellegi ees.

Edaspidi tegelen vaid koerte koolitamisega ning oma Sportkoera klubiga.

Nagu ma eelnevalt olen välja öelnud ja EKL-KKK le ka kirjutanud olen valmis detsembris FCI IPO kohtunike koolitusel räägitu põhjal tulema EKL-KKK poolt organiseeritud kohtunike koolitusele tasuta rääkima.

Samuti olles aastaid olnud Eesti esindajaks FCI töögrupis olen valmis seal jätkama, kui seda peetakse oluliseks, kuivõrd leian et sealne järjepidevus on väga oluline ning selle katkemine tooks Eestile kaasa korvamatut kahju.

Ma loodan, et EKL-KKK eestseisus rahuldab mu avalduse kiiresti lähiajal internetihääletusel.

Ma ei välista, et ühel päeval oleksin taas aktiivselt EKL-KKK tegemiste juures, kuid seda mitte enne, kui seda tõesti näha soovitakse.

Tallinnas 17. veebruaril 2012.

Lugupidamisega,

Aivo Oblikas