Koeramaterjalist. Eksamitest. Hindamisest vol.2

Jätkaks aruteluga koeramaterjalist ja selle hindamisest läbi eksamite. Mainisin eelmises kirjutises, et üks vägagi oluline näitaja on selge pea. Selge pea tähendab peamiselt koera oskust lugeda situatsiooni ning sellest lähtuvalt lülituda kiirelt ümber ilma, et nö jäädakse "vanasse" kinni. Ehk siis nii võime lugeda kui võime lülituda ümber. Kui paljud mõistavad, et selge pea on oluline näitaja varrukaosas, siis tegelikult on ta seda ka kuulekuses ja jäljel.


Kui võtame klassikalise varrukakoolituse ja kujutame ette harjutust, et varrukamees koormab koera, talle tekitatakse stressirohke olukord ning kõvasti ülepinget. Järgnevalt saab koer haarde. Oletame, et koer hoiab haaret mõni minut ja siis antakse kohe käsk lahti ja kohe peale paari haugatust käsk istu või kõrval. Kes vähekegi on varrukatrennides käinud teab, et selline jada on koerale raske. Kui koeras on palju pinget ja stressi, siis peale varruka saamist kalduvad parema energiaga ning aktiivsemad koerad esimeses järjekorras lõhkuma - nad kas hakkavad närima varrukat või raputama. Kui omanik on natuke vaeva näinud ja treeninud, siis on võimalik õpetada koer rahunema selles situatsioonis ning see toimub trenn - trenni järgi aina kiiremini. Aga kui koeral ei ole pea selge, siis sinna jääb ikkagi sisse mingi aeg enne rahunemist, kus koer rapsib ja siis alles rahuneb. Looduse poolt antud selge peaga koer, aga rahuneb iseseisvalt momentaalselt. Ehk koer lugedes sitautsiooni näeb, et pingetekitaja ja stressirohke olukord möödus ning koheselt rahuneb ise. See toimub ilma igasuguse koolituseta ning iseseisvalt ning momentaalselt.

Kui nüüd mõelda toodud näite peale edasi, siis kui tuleb üsna kohe lahti käsk, siis koer kes pole suutnud selle lühikese ajaga rahuneda saab kohe peale võimaluse uuesti ennast välja elada , mis tõstab ta taas pingeolukorda ning keerab asju mõnevõrra peas sassi. Kui nüüd lühikesele haukumisele järgneb kuulekuse käsk ja kuulekus tõesti on koeral hästi kontrollitav, siis selline situatsioon tõstab koeras väga oluliselt energiataset. Teisisõnu, kui koer oli juba närviline ja pinges, siis see element on nagu oleks juba raputanud pikalt shampust ja nüüd pistaks ta veel sooja ahju. Koerad, kellel pole selget pead, viskavad selles situatsiooni korgi maha. Ehk nad ei suuda tulla puhtalt kontrolli alla või kui suudavad, siis teevad seda närviliselt ja tihti ka kiunuvad.

Selge peaga koer luges momentaalselt välja rahunemise koha ning sai koheselt kätte tasakaalu, mistõttu lahti käsu kõlades pole tal mingit probleemi varrukat kohe käest anda, sest tal on peas kõik asjad tasakaalus. Järgnevalt lähtuvalt sitautsioonist läheb ta koheselt agressiioni poolele ning jällegi kuuldes kuulekuse käsku tuleb sealt momentaalselt kuulekusse, sest ta loeb situatsiooni kiirelt ja talle ei jää peas kerima eelnenud situatsioon.

Tegelikult see ülalpool kirjeldatud treeningu näide ongi ja nagu IPO eksami kaitseosa. Ehk ka seal peab koer koheselt ümber lülituma ühelt detaililt teisele. Kui koer enne lahtilaskmise käsku ehk nn. üleminekufaasis on natukene närviline, siis see näitabki, et ta ei suuda tulla saagiinstinkti alt koheselt üle kuulekuse alla ning sealt kiirelt kaitseinstinkti poolele. Tal jääb nö. eelmine film peale. Lähtuvalt sellele tegelikult tihti kasutatakse natuke vääralt lahtilaskmises jõudu või vahendeid ning tekitatakse koeras vale suunaga stressi. Sellega tekib koeras teatav stress lahti laskmise käsuga seonduvalt. Kui nüüd toimub varrukas oleva koera haardes koormamine ning koer teab, et nüüd järgneb lahti käsk, siis ta läheb ülemineku faasis närviliseks, sest see situatasioon on talle kujundatud vastikuks. Selles kujundamises võib süüdi olla vale treening , aga väga tihti on tegelik põhjus seal taga just selges peas. Seetõttu on mega oluline, et kohtunik näeks eksamil neid detaile ning oskaks seda välja tuua. Kui vaadata vaid haaret ja vaadata vaid tehniliselt lahti laskmise puhtust, siis jääb väga oluline detail vahelt tegelikult märkimata.

Selget pead näitab varrukas päris palju elemente. Väga heaks näiteks on varjes haukuva koera juurde kutsumine. Koer peaks haukumiselt käsu kuuldes hetkeliselt ümber lülituma ja kiirelt ning sirgjooneliselt omaniku kõrvale tulema. Omanikud hästi tihti põhjendavad, et näe tuleb aeglaselt või kaarega või mitte päris omanikuni välja sest - see asi on meil veel poolik või näe kohtunik segas või mis iganes. Tegelik tausta aga on üsna tihti just selles, et pea pole selge. Treeningutega on võimalik koera kohandada harjutustega ning nende järjekorraga ja näiliselt pead selgemaks saada, aga nö. selge peaga koera ei saa kunagi sellisest, kellele loodus seda andnud pole.

Kui rääkida kuulekusest, siis ka siin on seda hästi näha. Näiteks aporti harjutused on selline koht, kus see kõige paremini esile tuleb. Üldsegi on aport teenistustõugu koertel kõige analüüsivam harjutus. Mõni ime siis, et IPO s annavad aportid 40 punkti 100-st.
Omanik viskab aporti, koeras kasvab saaginstinktist soov aportile järgi minna. Kui koer ei oska tekkinud pinget valitseda või lugeda situatsiooni piisavalt hästi, siis ta on närviline ja kiunub või tõuseb istuma jne. Tegelikult on ju situatsioon oma mehanismilt väga sarnane varjest haukumiselt ära kutsumisele ehk koer tahab haukuda ja varrukamehe juures olla aga peab lülituma puhtale kuulekusele momentaalselt ja pingega toime tulema. Aportis ju täpselt sama - koer tahab minna , kuid peab puhtalt kuulekuse alla jääma ning tegema seda tasakaalukalt. Kui ta nüüd saab loa minna ning haarab aporti, siis aporti haaramine nõuab kohest rahunemist (meenuta eelpool kirjeldatud harjutust pinge tekitamisega varrukas haarde andmisega, tegelikult ju ikka väga sarnane). Paljud koerad haaravad ning esimesel hetkel nö. kohendavad aportit suus. Tegelikult on see üsna tihti märk, et koer ei suuda momentaalselt rahuneda ning ta peab tekkinud ülepingest paar korda närima (mille omanik vabandab välja, et näe kohendas. Loll lugu kui ka kohtunik seda niimoodi välja vabandab).

Kui koerale on õpetatud kiire ja korrektne aport, siis kiirendades tagasi koerajuhi ette tekib koerale pinge koerajuhi ees toimuvast. Nüüd ongi jälle see koht, kus koer peab hästi lugema situatsiooni ning selge pea tuleb suuresti kasuks. Ehk olles kõrgema instinkti all ning pinges peab ta suutma koheselt rahuneda ning alluma kuulekuse käsule "anna". (Jällegi tooks paralleele varrukaga.). Nii nagu varrukas saab ka kuuleksues ka selge peaga koerale tekitada mõtetut stressi ja õpetada asju valesti ning asi hakkab halb välja nägema. Igal juhul tahan aga alla joonida, et olenemata , kas tegemist on koolitusveaga või materjali veaga ei tohiks kohtunik seda viga läbi sõrmede vaadata, sest teenistustõugu koeral on see väga oluline kvaliteedi näitaja. Et miks?

No kujutage ette koera töötamas politseis, kus olukorrad vahetuvad väga kiirelt, siis koer kes peatab kurjategijat, kas ta ikka võib muuhulgas süüa ära ka omaniku või rünnata järgneval momendil suvalist möödaminejat - nö. järelpingena. Või kui võtame koduse koera, siis kas tõesti keegi arvab, et energiline ja aktiivne ning tugev koer on tänaval mugav, kui ta jääb situatsioonidesse kinni ning kogub meeleolu üleminekutest lisapingeid, mis veel rohkem stressi tekitavad. Ega ikka ei ole ju küll. Selleks ongi aretuses oluline selliseid detaile jälgida. Need detailid tulevad aga välja vaid kui olla aus nii treeningprotsessi analüüsides kui ka koeramaterjali hinnates. Sellised detailid tulevad tegelikult treeningute käigus väga hästi nähtavale. Iseasi, kuivõrd koeraomanik või kasvataja neid näha soovib ning kuivõrd ta need puudused endale lõpuks ikkagi ära kaunistab.

Kui ehitada kuulekus koerale ülesse nii nagu peab ehk seal on sees kiirus ja energia ning üleminekud meeleolus, siis on seal nii palju üleminekuid, et koera selge pea hakkab mängima väga suurt rolli. Lisaks aportile võiks tuua siin veel palju näiteid.

Tegelikult ka jäljega on sama lugu. Kui koer satub probleemi ette, mis teda stressile allutab, siis peab olema koeral selge pea, et võimalikult kiirelt väljudes probleemist saavutada uuesti tasakaal. Jällegi sama lugu nagu kuulekuse ja kaitsegagi, et seda on võimalik treeningutega parandada ja ka ära rikkuda, aga nö. selget pead kunstlikult tekitada ei anna. Selge peaga koer suudab jäljel kiiremini vea avastada, kiiremini probleemist väljuda ning kiiremini vajalikku jäljerütmi tagasi tulla.

Kui nüüd lugeda läbi kõik siin kirjeldatu, siis ma südamest loodan, et lugejad oskavad näha eeskirjdesse kirjutatud eri rõhuasetuste tegelikku tausta ning miks koera peab just nii hindama kohtunik nagu eeskirjades kirjas. See on väga oluline, kuivõrd eksami eeskirjadel on algselt oma mõte. See ei ole nagu laste mäng, kus tullakse täna kokku ühel tänaval ja lüüakse palli kurikaga kaugusesse ja teine päev teisel tänaval ja seda palli hoopis visatakse teineteisele.

Ma olen täheldanud, et Eestis väga valdav enamus inimestest ei oska tegelikult analoogselt töövõimele hinnata adekvaatselt ka selge pea olemasolu. Üsna tihti arvatakse, et selge pea on see, kui koer mingis konkreetses situatsioonis suudab rahulikuks jääda või nõudes koeralt rahu ta suudab lõpuks vägagi rahulikuks rahuneda. Küsimus ei ole ju tegelikult selles, et kui rahulikuks vaid selles , et kui kiiresti. Ütleks siia juurde, et ühtemoodi selge peaga võib olla nii kiirem , energilisem ja paremate instinktidega koer kui ka rahulikum ja flegmam koer. Sarnaselt nagu mõlemad koerad võivad mitte olla selge peaga.
Igal juhul tuleks eristada koerale looduse poolt antud instinkte, energiataset ja ka kõrge energia kogumisvõimet (milledest kõigist ma räägin edaspidi) selgest peast. Need on kõik erinevad asjad.