Ikka veel inspireerituna kohtunike ja koolitajate algkursusest, kus ma lugesin vastavat loengut, jätkaksin samal teemal. Ma olen viimases kolmes kirjutises kirjutanud teenistuskoera kvaliteedinäitajatest ning nende tähtsusest eri vaatenurga alt. Tahaks nüüd selle kokku siduda vaadeldes kõike Kuulekuskoolituse või IPO ülesehituse ning hindamise nurga pealt. Nagu ma eelnevalt olen mitu korda maininud on IPO eeskirjdel algselt peale olnud kindel mõte. Ennekõike on see eksam teenistustõugu koertele (enamuses riikides teised tõud ei või isegi osaleda) ning tema algne mõte on koerametarjali testimine aretuse eesmärgiga. Juba mõnda aega on meil Eestis räägitud , et KK ei ole mingi aretusmaterjali iseloomustaja. Sama muideks on räägitud ka FCI töökoerte komisjonis seoses IPO -ga, et see ala on tänase seisuga rohkem sport , kui aretuslik katse. Samas näiteks, kui FCI on korraldanud kohtunike koolitust või kui ta tegi nüüd ka uusi eeskirju, siis ikkagi ta rõhub kogu aeg samadele punktidele ja detailidele, mis on aretuslikult olulised. Ehk IPO-s on võimeline rohkem punkte saama koer, kellel on hea töötahe, hea närvisüsteem, selge pea, head instinktid ning koostöö soov omanikuga. Mõte on selles, et tegelikult on IPO kõige laiemalt levinud katse üldse teenistustõugu koertel ning millega siis üldse saaks midagi hinnata mingi ühtse kriteeriumiga, kui mitte sellega. Teisisõnu kirjutades ette eeskirjad on inimestel võimalik treeningprotsessi käigus hinnata oma koer võimeid ning näha kui hästi või halvasti ta edasi areneb. Kui ta näeb, et koer ei ole selge peaga ja on närviline, siis lähtuvalt IPO eeskirjadest ta teab, et sellise koeraga ei ole tal väga häid võimalusi ja inimesed, kes võtavad kutsikaid saavad ka aru, et sellise koera kutsikatega ei ole väga häid võimalusi ning seetõttu omanik jätab sellise koera aretusest pigem välja.
Sama lugu on meie kuulekuskoolitusega. Ma võin koolitajana öelda, et kui võtta täiesti toores koer, siis
selleks, et teha ära KK1 kuluks iga päev treenides ca. 2 nädalat ja eksam oleks tehtud. KK 2 jaoks kuluks teine 2 juurde. Tegelikult ju koera paberites seisev tulemus KK1 ei näitagi sellisel juhul mitte midagi. Mis siis näitab? Aga näitab see, et tehes KK1 kahe nädalaga tean ma väga hästi, et korrektse hindamise korral saaks koer vaid 70 - 75 punkti ning ma tean seda ka, et meeletult palju oleneb koerast. Ehk treenimise käigus tuleb väga hästi välja koeramaterjali kvaliteet. Kui ma lähen korrektselt hindava kohtuniku eksamile, siis ma tean ka seda, et kehvast koeramaterjalist ei vooli ma mingi skeemiga välja ka parima tahtmise juures üle 90 punkti, pigem 80. See oleks see info, mis ma ütlekskin koeraomanikule ja see on see info, mis ka kohtuniku eetiliselt kohustab õiglaselt hindama. Kui nüüd anda kõigile koertele olenemata tema treenimise tasemest tulemus 70 kätte olenemata, kas koer allub kontrollile või mitte ning enamust premeerida üle 90 punktiga, siis me tegelikult petame
- koera omanikku, sest ta ei teagi oma koera tegelikku koolitustaset
- petame tulevasi kutsikaomanikke, kes ostavad endale 90 punkti koerte järeltulijad ja leiavad kodust kas tuimad või närvilised penid, kes ei saa just kõrgeid punkte
- me petame iseennast ja süsteemi, sest me ei hinda eeskirjade järgi
- me petame ka koolitajat, sest kui on kogenematum koolitaja, siis tal ei ole väärtushinnangud veel nii paigas, et ta saaks päris üheselt aru.
Ja mida me saavutasime selle petmisega? Näiliselt õnneliku tunde, et näe koeraomanik oli rõõmus, endal oli hea tunne anda häid punkte ja korraldaja oli rõõmus, sest kõik koerad said head tulemused ja omanikud lahkusid rõmsas tujus.
Kas see tundub normaalne?
Olles juba üsna pikak aega koolitanud koeri ütleks seda, et kui on pehme koer ja natuke ebakindel, siis kui talle on antud KK-s 95 punkti ja ta kutsikaid nimetatakse koerasporti hästi sobivateks, siis ikkagi on üldjuhul need kutsikad pehmed ja ebakindlad ning nendega peab kurja moodi rohkem vaeva nägema , kui mõne teisega. Tegelikult saavad omanikud sellest ju ise ka aru, et asi sööb raha ja aega oluliselt rohkem. Kui nüüd nende kutsikatega organiseerida eksam, kus nad ka kõik saavad 95 puntki, siis see lumepall ju veereb aina suuremaks.
Kui rääkida punktide kinkimisest ja ausast hindamisest, siis kõik hindamine, mis ei toimu eeskirjade kohaselt on ebaasu. Ehk kohtunik läbides kohtuniku koolituse ning sooritades konkreetse ala kohtuniku eksami kinnitab, et ta on selle konkreetse ala kohtunik ning lähtub selle konkreetse ala eeskirjadest.
Teenistuskoerte alade puhul kehtib koera soorituses tasakaal, kus võrdselt tähtis on tehniline täpsus ja sooritus ning kõrge energia, instinkt ja soorituste kiirus. See on tegelikult teenistustõugu koerte alade nagu IPO või KK kõige alus.
Ma tooks välja siin kaks vigast lähtekohta hindamises.
1. Koeral ei ole piisavalt energiat ning instinkti ning ta ei suuda instinkti ise toota ja energiat koguda. Koer suudab motiveerituna (näiteks palliga eelnevalt mängides) teha ühe harjutuse korraga. Tehes kõrvalkäigu kulub tal patarei tühjaks nagu reklaamis jänkudel, kes trumme aina aeglasemalt löövad. Seetõttu peab koerajuht harjutuse lõpus kuidagi energiat juurde saama. Ta vabastab koera , tõukab teda , motiveerib kehaga või mängib rihma või numbriga. Kokkuvõttes ta laeb uuesti koera patareid, et see suudaks jällegi töötada teatud jupi, et siis saada taas uus annus energiat juurde. Mõeldes mu eelnevate seletuste peale seoses koeramaterjaliga on arusaadav, et selisel koeral ei saa olla kõrge töötahe ning head instinktid ja ta pea ei kannata äkki energia tõstmist välja. Tegemist võib olla ka kehva koolitusega ehk koera ongi koolitatud selliselt, et ta suudab teha vaid teatud jupi ja siis peab saama "hingeldada".
2. Koeral on palju energiat , aga ta kõnnib jalga sisse ja kaldub kiunuma. Muideks toon siia ühe näite elust enesest. Mul oli just hiljuti seline lugu, et käisin koeraga jalutamas Flexiga ning koer käitus nõmedalt, ma röögatasin ja tõmbasin nõksaka rihmast. Kuna mu koer on koolitatud sunnile aktiveeruma ning tal on kõrvalasend hea turvaline koht, siis ta tuli selle peale minu kõrvale ja hakaks kontaktset kõrvalkäiku tegema. See segas mind sügavas lumes ja ma tõukasin teda jalaga eemale. Mida rohkem ma tõukasin seda rohkem tõusis koera energia ja seda rohkem ta mulle jala vastu pressis ning mu liikumist segama hakkas. See ongi tegelikul paljude koerte puhul täiesti normaalne käitumismall.
Kujutame nüüd ette koera, kes käib jalga sisse. Siis iga sammuga omanik lükkab teda kergelt või tugevalt. Tegelikult iga see lüke motiveerib koera kõrgemale energiale. Teisisõnu ei toimu mitte koera kõrvalkäik nö. koera enda energia toel vaid talle kogu aeg antakse enrgiat juurde. Kui nüüd kohtunik vaatab, et nii lahe ja energialine koer ja pigistab silma kinni sellise detaili ees, siis ta annabki koerale tegelt vigase käitumise eest lisapunkte. Ja mis kõige hullem, tegelikult ta ju lausa premeerib koera pidevat motiveerimist ning sellega vigade peitmist. Hästi tihti selliselt käituvad koerad lähevad ühel hetkel kiunuma. Ka see on loogiline, sest pidevalt teda selliselt motiveerides jõuab ühel hetkel koer sellisele energia tasemele, et ta pea ei hoia enam kinni ja ta hakkab kiunuma.
Kui nüüd tulla põhjuste juurde, siis koer võib jalga sisse käia sellepärast, et ta on kehvasti koolitatud, aga võib ka seepärast käia, et ta iseloom ei võimalda iseseisvat tööd vaid ta vajab pidevat tuge omanikult. Eriti närvilise koera puhul on see küllaltki lihtne lahendus ehk peidad närvilisuse ja ebakindluse, mis muidu võib suunduda teiste koerte peale või ümbritseva keskkonna peale, sellega ära, et lased tal jalga käia ja pidevalt jalaga lükates ei lase kontaktil hajuda. Igal juhul on see kõik eelnev suur viga ja kohtunik peab punkte maha võtma.
Kohtunike koolituse juures räägitakse päris palju, et hea kohtunik peaks ise võistlema ja olema suurema kogemusega koollitaja . Tegelikult ju need asjad, mis ma siin eespool rääkisin on puhtalt koolitusega kaasnevad kogemused, mida kohtunik oskab vaid siis näha, kui ta ise on koolitanud.
Ma arvan, et edaspidi ma räägin hindamisest veel sarnase lähtenurga pealt, aga tänaseks aitab. Päris pikaks läks.
No comments:
Post a Comment